.........................................17 Kasutatud normatiivmaterjalid..................................................................................................18 Sissejuhatus 2 Käesolevas töös analüüsitakse 1532 aastal toonase Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi piirides kehtima hakanud ühtset kriminaalseadustikku Constitutio Criminalis Carolina, ka Peinliche Gerichtsordnung Karls V (edaspidi CCC). Karistusõiguse ajalugu on palistatud erinevatele huvigruppidele meelepäraste kohtuotsustega e. süüdimõistmisega, mis põhinevad tänapäevast keelepruuki kasutades ,,kurjategija lõhki löömisel". Kuna CCC on Euroopa riikide (sh ka Eesti karistusõiguse) mõjutajaks, soovis autor lähemalt tundma õppida ja aru saada, kas CCC võis olla selle ilmingu ,,esimeseks seadusesse raamitud teeviidaks". Üheks
Kriminaalkirjandus Seikluskirjandusega on tihedalt seotud kriminaalse sisuga romaanid ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset (lad k criminalis süütegu, roim) ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (nt Kaini ja Aabeli lugu piiblist; kreeka müüt "Tantalos", kus nimitegelane tappis oma poja ja püüdis seda jumalate eest varjata). Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass",
7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m.- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m.- kavalus, pettus 26. dominus, i m.- isand, omanik 27. dos, dotis f.- kaasavara 28. edictum, i n.- käsk, korraldus, edikt 29. error, oris m.- eksimine, eksitus, viga, süütegu 30. ex + abl.- seest, hulgast; -st 31
7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m.- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m.- kavalus, pettus 26. dominus, i m.- isand, omanik 27. dos, dotis f.- kaasavara 28. edictum, i n.- käsk, korraldus, edikt 29. error, oris m.- eksimine, eksitus, viga, süütegu 31. facilis, e- kerge, lihtne 32. familia, ae f
puutuv liber, era, erum vaba civilis, e kodaniku-, tsiviil- immobilis, e liikumatu, kinnis- incorporalis, e kehatu levis, e kerge utilis, e kasulik corporalis, e kehaline criminalis, e kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik fungibilis, e asendatav mobilis, e liikuv naturalis, e looduslik, loomulik poenalis, e karistuslik, karistus- Nimisõnad m actor, oris m. hageja, kaebaja creditor, oris m. võlausaldaja debitor, oris m
vastuoluline (kõik võisid oma nõudmiste motiveerimiseks kasutada, kes vähegi oskasid seda lugeda). Vana retseptsioon oli edutu (Barbarossa & corpus iuris civilis). Uue laine tõid saksa juristid, kes olid Itaalias õppinud F. Accursio (glossa magna), postglossaatorite Bartoluse ja Balduse järgi. 1495. aastal loodi Riigikohus Saksamaal, see lähtud rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Saksa tavad asendusid rooma õigusega. Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast: Constitutio Criminalis Carolina – rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian V), 18. sajandil Sveriges Rikes Lag (Karl XI). Kodifikatsioon algas ka Prantsusmaal, kuid lõpetati Napoleoni ajal. Baieris ilmus Codex Maximilianeus Bavaricus civilis 18 saj.
õigust tema kommentaaride kaudu. Oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni. Rooma õiguse mõju tulenes sellest, et valitsejatele oli Corpus iuris civilise kompaktne kuju meelepärane ja teisseks oli seal nii palju omavahel vastuolus olevaid sätteid, et igaüks sai sealt endale meelepärast välja lugeda. Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina ehk CC 1532 – kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Inglismaal ehk common law sünnimaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. 14. LOOMUÕIGUS JA AJALOOLINE KOOLKOND Loomuõigus ja ajalooline koolkond – 17.saj kontintaal-Euroopas. Esineb ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel. Selle on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee ja
Rooma impeeriumi järglaseks sai Saksa rahvuse püha Rooma riik (Itaalia, Austria, Saksamaa, Tsehhi). Problem millega pidi riik tegelema, oli kohtulik omavoli. Rusika reegliga sai ta hakkama. Kohtulik omavoli tekkis kuna oli killustatus. Keegi ei saanud teada, kas oli kuritegu või mitte, kohtunik otsustas. Väljapääsuks oli luua tsentraliseeritud õigus. Sellega sai hakkama. Keiser Karl V 1532 a. , tema juhtimisel loodi tsentraliseeritud kriminaalkohtu seadustik (constitutio criminalis Carolina). Koostamisel kasutati Rooma õigusnorme ja tavaõigusnorme. Olid kasutusel ka taliooni karistuse põhimõtted. Kes andis valevannet, raiuti kaks sõrme maha. Laialdaselt kasutati kehalisi karistusi, surmanuhtlust. Juurde tuli neljastamine, uputamine, elusalt matmine, lisaks veel saksi õiguspeegli karistustele. Neljastamine oli ette nähtud reetmise eest (keha raiuti neljaks ja tükid pandi teistele vaatamiseks välja.) Uputamist kasutati enamasti naiste puhul
retseptsiooniks*. See toimus, kuna õigus killustus erinevateks lokaalõigusteks ja protsessinormid olid puudulikud. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas koguda materjali kokku ühte seadustikku – kodifikatsiooni*. Seda võeti üle, kuna rooma õigus oli valitsejaile meelepärane ning selles oli nii palju omavahel vastuolus sätteid, et oma nõudmiste rahuldamiseks võisid seda kasutada kõik, kes sealt midagi ammutada suutsid. Kuulsaim kodifikatsioon on Constitutio Criminalis Carolina ehk CCC 1532. a – koosnes rooma ja saksa kriminaalõigusest ja kriminaalprotsessiõigusest. Common law sünnimaal, Inglismaal, ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law* - üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus. 1.4. Ajalooline koolkond Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Tavaõiguse
Juuraproletariaat 25. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos. 15-16 sajand Trükikunst Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”). Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele. Alamkohtunikud juhindusid reeglina tavaõigusest ja ei olnud õppinud. Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad Humanism Inimene ja siinpoolsus Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt. Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus.
19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena sine lege- mingit karistust ilma seaduseta ja nullum crimen sine lege- mingit kuritegu ilma seaduseta. 25. Kriminaalprotsess. Enamikes Euroopa riikide kriminaalprotsessis leidus 19.saj alguses vananenud jooni. Kohus töötas üheaegselt nii kohtuniku kui süüdistajana. Protsess, mis algselt oli kanoonilis-õiguslik ja mille ülesanne seisnes ketserluse vastu võitlemises, avaldus Constitutio Criminalis Carolina seadusandluses. See süsteem lubas piinamist, kui kaebealuse suhtes oli piisavalt kahtlusi. Ilma piinamiseta oli protsess väheefektiivne, kuna see põhines legaalsel tõendite hindamisel. Kui kaebealune oma süüd üles ei tunnistanud, nõuti kuriteo tõestamist kahe tunnistaja poolt. Kaudsete tõendite olemasolu ei lubanud kedagi vahistada. Pärast piinamise ärakaotamist 18.saj lõpus kasutati teisi sunnivahendeid või rahulduti sellega, et ei vabastatud isikut kohtuotsuse alusel.
Nii juhindus Saksamaal 1495.a. loodud Riigikohus oma tegevuses juba nn. ühtsest õigusest, s.t. rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Tõsi, algul oli rooma õigusel subsidiaarne tähendus, sest eelistati saksa tavasid. Kuid see põhimõte ajapikku kadus. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õiguslikku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast on kindlasti Constitutio criminalis Carolina e. CCC 1532.a. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal - Inglismaal - rooma õiguse retseptsiooni. Seal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi eranditult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele ongi iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt "protsessi kitsas sängis" (Maine).
annaabi.ee 
