b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST pia mater PEHMEKEST - veresoonterikas Nervus craniales KRANIAALNÄRVID ehk saavad alguse kolju piirkonnas I nn. olfactorii - HAISTMISNÄRVID bulbus olfactorius HAISTMISSIBUL niidid paiknevad ninakarbikutes tractus olfactorius - HAISTEKULGLA nucleus amygdaloideum - II n. opticus - NÄGEMISNÄRV tractus opticus - NÄGEMISKULGLA chiasma opticum - NÄGEMISRISTMIK corpus geniculatum laterale colliculus superior ÜLAKÜNGAS III n. oculomotorius SILMALIIGUTAJANÄRV motoorne närv
kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n. eesjäseme nahk cutaneus antebrachii medialis kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n
4. Kõhuosa harud ( parasümpaatiline) truncus vagalis ant/postplexus coeliacusperiateriaalne plexusümberlülitus transmuraalsetes ganglionitesmaks, pankreas, neerud, neerupealised, peensool, jämesool kuni flexura coli sinistrani. Maole lähevad otse rr castrici ant/post 5. N. accessorius 11 Nucl ambiguus visteromotoorne (bulbaartuum) Nucl spinalis n accessori - visteromotoorne (spinaaltuum) Radices craniales, radices spinales ühinevad koljuõõnes 1. R internus moodustub bulbaarosa arvel, ühineb n vagusega selle ganlion sup/inf vahelisel alal 2. R externus (radices spinales) m sternocleidomastoideus, ma trapezius (,,orientatsiooninärv") Tähtsaimad ganglionid: Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare,
) ja vastavalt keha vajadustele otsustab, kas vastav aisting on “hea” või “halb”, meeldiv või ebameeldiv. “Otsus” antakse edasi mandeltuumale, mis reguleerib meie emotsioone. b. Võrkmoodustis formatio reticularis – väikeste tuumade võrk läbi kogu ajutüve – seotud motoorika juhtimisega, kuid hoiab ka ärkvel neid aju keskusi, mis hetkel “oma” impulsse ei saa. Peaajunärvid e. kraniaalnärvid (nervi craniales): -Peaajunärve on 12 paari, igal oma nimi ja kindel number, mida märgitakse rooma numbritega (I-XII). -Erinevalt seljaajunärvidest (mis vähemalt algul on kõik sarnase ehituse ja kiulise koostisega) on peaajunärvid unikaalsed – pole kahte täiesti sarnast paari. Lühidalt kraniaalnärvidest: I Haistenärv(id) (nn. olfactorii) – ühine nimetus 20-40 kiudude kimbule, mis toovad ajju lõhnatundlikkuse impulsse nina lõhnaretseptoritelt II Nägemisnärv (n
neerupealised, peen- ja jämesool (algusest kuni flexura coli sinstra'ni) Radices Foramen jugulare R internus moodustub bulbaar- ehk vagaalosa nucl ambiguus (eve; asub piklikajus) craniales: sulcus arvel, ühineb n vagus'ega selle ganglion superius'e nucl n accessorii (eve; seljaajus) XI N accessorius posterolateralis, ja ganglion inferius'e vahelisel alal. eraldunud n vagus'est, X närvist allpool R externus moodustub spinaalosa arvel, puht motoorne Radices spinales: innerveerib pea asendit reguleerivaid lihaseid: (eferentne), 5
gastrici anteriores 4. Neerude tundlikkus: neerud plexus coeliacus rr. coeliaci truncus vagalis posterior gangl. terminales??? gangl. sup et inf n. vagus nucl. solitarius 3.5 N. accessorius (XI), lisanärv Arengus eraldunud n. vagusest. Tuumad: a) Nucl. ambiguus: eve, bulbaartuum, m. trapezius b) Nucl. n. accessorii: eve, spinaaltuum, m.sternocleidomastoideus, ülemistes ja kesksetes kaelasegmentides ventraalsarvest tagapool Radices craniales väljuvad piklikajust sulcus dorsolateralise kaudu. Radices spinales väljuvad seljaaju külgpinnal kaelanärvide ventraal- ja dorsaaljuurte vahel ja liituvad tüveks, mis siseneb for. magnumi kaudu koljuõõnde. Koljuõõnes mõlemad juures ühinevad lisanärvitüveks (väljub for. jugulare kaudu). Harud: 1. R. internus: mood bulbaarosa arvel, ühineb n. vagusega selle gangl. sup et inf vahelisel alal. 2. R. externus: mood. spinaalosa arvel, innerveerib pea asendit
ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID. SÜGAV JA PINDMINE UNI VAHELDUVAD ÖÖ JOOKSUL 4-5 KORDA. VALK- AMINOHAPPED SÜSIVESIKUD- GLÜKOOS LIPIIDID- RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED ELEKTRIIMPULSS- liigub: SAsõlm – AVsõlm – HIS’i kimp – HIS’i kimbu sääred – purkinje kiud PEAAJUNÄRVID- ehk KRANIAALNÄRVID (lad.k. NERVI CRANIALES). PEAAJUST VÄLJUB 12 PAARI PEAAJUNÄRVE ehk KRANIAALNÄRVE. IGAL PAARIL ON OMA JÄRJEKORRA NR JA NIMETUS. FUNKTS-ilt JAGUNEVAD KRANIAALNÄRVID: 1)TUNDENÄRVID (SENS.) – I,II,VIII 2)MOTOORSED (MOT.) – III, IV, VI, XI, XII 3)SEGANÄRVID – V, VII, IX, X 9 HORMOON- ON BIOLOOGILINE ÜHEND, MIS REGULEERIB AINEVAHETUST, KEHA TALITLUST NING PROTSESSE. HORMOONIDE TOIME:
äravool põhjustavad nn. vesipea tekke. Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks. Ajuvedelik on värvitu läbipaistev vedelik, sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K-, Ca- jt. soolad). Ajuvedelik loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (normaalselt 100 - 150 mm H2O sammast). Aju massi suurenemisel (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb. PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid nervi craniales Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaajust väljub 12 paari peaajunärve ehk kraniaalnärve. Igal paaril on oma järjekorra number ja nimetus. Funktsioonilt jagunevad kraniaalnärvid: Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII seganärvid - V, VII, IX, X http://training.seer.cancer
● samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subrahnoidaalruumist lümfi- ja venossesse vereringesse ● ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn vesipea tekke ● liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks - võetakse analüüsiks kui on puukentsefaliidi kahtlus - punkteeritakse lülisambakanalist nimmelülide vahelt PEAAJUNÄRVID e kraniaalnärvid NERVI CRANIALES ● Peaajust väljub 12 paari peaajunärve e kraniaalnärve ● igal paaril on oma järjekorranumber ja nimetus ● Funktsionaalselt jagunevad kraniaalnärvid: ★ TUNDENÄRVID (sensoorsed) I, II, VIII ★ MOTOORSED III, IV, VI, XI, XII ★ SEGANÄRVID V, VII, IX, X 15
on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales - kraniaalnärvid Saavad alguse peaajust ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I. Haistenärvid (S) II. Nägemisnärv (S) III. Silmaliigutaja närv (M) Sisaldab ka parasümpaatilisi kiude. Liigutab kõiki (va kahe) silmamuna liigutavat lihast silmakoopas. IV. Plokinärv (M) Innerveerib ülemist põikilihast silmamunas V. Kolmiknärv (MS) - silmanärv
seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales – kraniaalnärvid. Saavad alguse peaajust (12 pari ) ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I Haistenärvid (S) väiksed närvikiudude kimbud, mida on paarkümmend, nad kulgev läbi sõelluu-sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse II Nägemisnärv (S) arengu poolest on võrreldav pigem ajusiseste närvikulglatega kui tõeliste närvidega. Nägemisnärvis on
annaabi.ee 
