(Cantigas de Santa Maria) ja ladinakeelne varajane mitmehäälsus Calixtinuse ja Las Huelgase käsikirjadest. SABBATUM -- 12 Black Sabbathi laulu (War Pigs, The Wizard, A National Acrobat ja teised) lauldud ladina keeles ja mängitud keskaegsete pillide koopiatel Muusika näited: Da ciel venne messo Quia felix pueritia novello - Il Laudario di Hildegard Bingenist Cortona, XIII sajandist (1098-1179) (4,4 Mb) (2 Mb) Kolmehäälne vokaal, Vokaal, orel-positiiv. trumm Laserplaadilt "Carmina Salvestus kontserdilt Sanctorum". Thoronet' kloostrikirikust Prantsusmaal (18.07.2000)
surmaga(1610). Prantsuse kunstnikud võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja skulptorid said mõjutusi otse Itaalia kolleegidelt. Prantsuse renessanss on kujutava kunsti ajalukku jätnud tagasihoidlikuma jälje, erinevalt arhitektuurist mida esindavad Louvre, Fontainebleau ja mitmed Loire jõe kaldail asuvad lossid. Prantsuse renessanss arhitektuur Philbert Delombre Domenico Da Cortona ja Leonardo Da Vinci(?). Chateau de Chenonceau, Chateau de Chambord, 1519-1547 1513-1521 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
GINO SEVERINI (7. aprill 1883-26 veebruar 1966) Severini sündis vases peres Itaalias. Tema isa oli kohtunik ja ema õmbleja. Ta õppis kuni 15 eluaastani Cortona Tehnika Koolis, kuni ta eksami tulemuste varastamise eest koolist välja visati. Mõnda aega töötas ta oma isa juures. 1899. Aastal kolis ta koos emaga Rooma. Seal laevanduses sekretärina töödates, näitas ta esimest korda huvi maalikunsti vastu. Patrooni abiga asus ta kunsti õppima. Ta lõpetas õpingud kahe aasta pärast, kui patron lõpetas tema toetamise. Aastal 1990 kohtus ta kunstnik Umberto Boccioniga ja Giacomo Ballaga. Nendelt sai Gino inspiratsiooni
kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Tema loomingus pääseb mõjule kirglik püüd uuenduste poole, pääsevad valitsema veidrus ja ekstravagantsus. Barokkdekoratsiooni kuulsaimad meistrid on jesuiitide paater Andrea Pozzo ja Pietro da Cortona. Väga kuulsad on nende laemaalid; tuntuimad neist on Pozzo loodu Sant` Ignazio kirikus ja Cortona Palazzo Barberini laemaal. Roomas kujunenud ideed ei leidnud mitte igal pool soodsat pinda. Veneetsia näiteks jäi Rooma mõjudest peaaegu puutumata, siin arenes arhitektuur barokiajal edasi suunas, mille olid rajanud Palladio ja eriti Sansovino. Uudne on ainult vormide rikkalikkus ja toredus, samuti suurem vabadus. Tähtsaim Veneetsia meister
ristkülikul. Esi- ja tagaplaan. Koloriit- ei muutu plaanides. Rahulik, rohekas. Kerge valguse ja varjuga modelleerimine. Täpsed detailid. Andrea Mantegna (1431-1506) "Surnud Kristus" · Rakendatud perspektiivi- reegleid · RAKURSS · Lühendatud keha · Õp.lk.53 FRA ANGELICO (1400-1455) "Maarja kuulutus" MAARJA KUULUTUS (1434) · Cortona muuseumis (tempera puutahvlil) · T Neitsi Maarjale ilmub ingel Gabriel sõnumiga. · S avatud piibel, ristatud käed viitavad Maarja usklikkusele. Suletud kardinad, valged roosid puhtus ja süütus.Hekk eristab head kurjast. Tuvi püha vaim. Adam ja Eva meenutavad inimkonna pattu, et inimene on jumala armust ilma jäetud. Kuldäärised mantlil - taevane kuninganna. · K perspektiiv koonduv kaaristu. Keskmes Maarja, eraldi ava taustal. Detailne
lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje. · Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo- hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav) kiriku fassaadi, Vanvitelli, Guarini jt. 08.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa kõige juhtivam maa, Prantsusmaa järgi opereeris kogu Euroopa. Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane
spiraalina(harva). Tuntakse käändelõppe (gen, acc, abl, loc), aegu. Põhiliselt säilinud inskriptsioonid: vaasid, hauasteelid, erinevad metallplaadid,muud kõvad materjalid, k.a katusekivid. Üks ramatu fragment leiti Egiptuses(Zagrebi libri lintei), pikk, rituaalsesisuga, 1200 sõna, korduvad. Teine fragment: Tabula Capuana, religioosse sisuga tekst. 3 graveeritud kuldlehte; Cortona tahvel(juriidiline dokument). Institutsioonid 1) Mis on imperium =kuningas kuningate ajal. 2) Kuningas; tema võim ja funktsioonid Kuningate ajal kuulus võim (imperium) kuningale:sõjaline, juriidiline (vabariigi ajal preetoril),kokku kutsuda rahvakoosolekuid ja esitada seadusettepanekuid,vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas). Rooma
Nüüd aga sooviti vendade kogukonnale hankida ka paavsti luba. Tollane paavst oli Innocentius III, keda on nimetatud keskaja suurimaks paavstiks. Hoolimata segasest ja konfliktsest ajast, läks Franciscus koos kaaslastega Rooma ning 1209/1210 andis paavst neile suulise tunnustuse. Vähemad vennad olid nüüd paavstlikult volitatud patukahetsusjutlustajad. (Prinz 2006: 250-254) Franciscus soovis igal võimalikult moel käia Kristuse jälgedes. Peale ameti üleandmist Cortona Eliasele 1223. aastal läks haigestunud Franciscus 1224. aasta septembris koos mõne teda põetava vennaga La Verna mäele, kus ta sai viis Kristuse haavamärki ehk stigmat, mis näitavad tema jäägitut Kristusele andumist. (Prinz 2006: 268; 271) Enne oma surma kogus Franciscus vennad oma haigevoodi juurde, et korrata neile vennaliku armastuse põhikäsku, meenutada vaesust ning kuulekust Rooma kirikule. Franciscus soovis minna surema Portiunculasse, "ordu esimese kloostri Santa Maria degli
Esimese maailmasõja ajal oli Balla ateljee kogunemiskohaks noortele kunstnikele, kuid maailmasõja lõppedes lõppesid ka kogunemised. Kuulsaimad tööd on ,,Lamp ja kuu" ja ,,Koera ja keti dünaamika". "Koera ja keti dünaamika" Gino Severini (7. aprill 1883-26 veebruar 1966) Severini sündis vases peres Itaalias. Tema isa oli kohtunik ja ema õmbleja. Ta õppis kuni 15 eluaastani Cortona Tehnika Koolis, kuni ta eksami tulemuste varastamise eest koolist välja visati. Mõnda aega töötas ta oma isa juures. 1899. Aastal kolis ta koos emaga Rooma. Seal laevanduses sekretärina töödates, näitas ta esimest korda huvi maalikunsti vastu. Patrooni abiga asus ta kunsti õppima. Ta lõpetas õpingud kahe aasta pärast, kui patron lõpetas tema toetamise. Aastal 1990 kohtus ta kunstnik Umberto Boccioniga ja Giacomo Ballaga. Nendelt sai Gino inspiratsiooni
lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje. · Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo- hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav) kiriku fassaadi, Vanvitelli, Guarini jt. 08.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa kõige juhtivam maa, Prantsusmaa järgi opereeris kogu Euroopa. Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane
pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. 14.Louvre, Versailles- algus, ümberehitused ja tähtsus kunstiajaloos Louvre oli enne kindluslik, neljast hoonetiivast koosnev ehitis, mida 16.sajandist alates järk-järgult laiendatud ja kaasajastatud oli. Puudu oli esinduslik linnapoolne fassaad. Colbert kutsus sobivate projektide saamiseks kohale G. Bernini, P. da Cortona, C. Rainaldi ja F. Borromini. Lõplik valik tehti kahe Bernini kavandi vahel. Bernini nägi selles Itaalia traditsioone järgivat, ümbritseva linnaga suhetuvat vürtlikku residentsi. Sooviti aga ehitist, mis kehastaks absolutsitliku võimu distantseeritust ning millest saaks monument Prantsuse kuningavõimule. Lõpuks kerkis 1667-8 arsti ja matemaatiku Claude Perrault` käe all idafassaad. Kasutas kolonnaadimotiivi andes sellele klassitsistlikult range ilme
annaabi.ee 
