pole sätestatud teisiti). Õiguse üksikaktide, s.o. põhiliselt halduse üksikaktide teatavakstegemine toimub individuaalse teatamise teel kas suuliselt või kirjalikult. Korraldused jõustuvad allkirjastamise päevast, kui korralduses pole sätestatud teisiti. Õigusaktide toime ja neile esitatavad nõuded Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks printsiipi: 1. Kontinuiteedi printsiip ja 2. Actus contrarius printsiip. Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb nende alus või kuni neid mudetakse. Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuda see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Õigusaktide kehtivust
4. Sotsiaalsete normide tunnused: 1. käitumist motiveeriv toime 2. kohustuslikkus 3.realiseerimise viis 4.eesmärk 5. abstraktsus 6. kehtivus Analüüsida kogu õpitud materjali suuruses. Millise aktiga on tegemist? Kas see on üld- või üksikakt? Kirjelda struktuuri. Mis rekvisiidid aktile leiame? Milliseid sätestatud õigusnorme sealt leiame? Jne iga läbitud teema alusel analüüs. 22.10.08 Ilusa järgi õigusallikate liigid Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Kontineiteetsuse põhimõte Õiguse süstematiseerimine Õigusaktide hierarhia RÕ PM RÕK Konstitutsiooniline seadus Generaalseadus<-> spetsiaalseadus Seadus Haldusaktid Ül: Üldakt (v üksikakt) 1. vt preambul (leia näiteks : määrus) 2. mis on õiguslikuks motivatsiooniks? 3. alus 4. norm või üksikregulatsioon 5
preetor ei saa muuta Contractus bonae fidei – leping, kus preetoril on võimalus võtta arvesse erinevaid asjaolusid, et teha õiglane otsus Contractus unilaterales – ühekülgne leping Contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud Consensus – lepingu poolte nõusolek Causa – lepingu aluseks Vis – jõud, võim, vägivald Offert /propositum/ - ettepanek Procura - juhtima Procurator - esindaja Actus – isiku õigusi tekitav tegevus Contrarius actus - iga õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb Mancipatio – tõeline pidulik võõrandamise tehing Nexum – eriline laenutehing, formaalne tehing Stipulatio – suuline lubadus täita teatav kohustus Stipulatio poenae - leppetrahv Vadimonium /praedis datio/ - käendus Mutuum - muutlaen Fenus - laenud Commodatum - pruuklaen Depositum – hoiuleping Pignus - pant Emptio-venditio – ostu-müügi leping
selle kvalifikatsiooni ning lahendini; tähistatakse fraseoloogilise mõistega kohtuotsuse motiveeriv osa. 2. See osa, milles on formuleeritud otsus (kohtulahend); tähistatakse fraseoloogilise mõistega kohtuotsuse resolutiivosa. §4 Õigusaktide kehtivus 19 Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks põhiprintsiipi: 1.kontinuiteedi printsiip, 2. actus contrarius printsiip Õiguslik kintinuiteet tähendab õiguslikku järjepidevust. Sisuliselt tähendab see, et iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse (Narits 1994,51) Actus contrarius printsiibi kohaselt võib iga õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op.cit.).
kaljukindla uskumisega usudogmadesse , selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil. Pretsedendiõiguse normid. Korporatiivsed normid normatiivaktid. 17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. 18. ÜLDAKT Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud
(Eestis selleks eriaktiks Vabariigi Presidendi otsus), siis tuleb seaduse kehtivuse määramisel arvestada väljakuulutamise eriakti olemasolu ja ka selle õigusakti vastavust sätestatud korrale. ====================================================================== 54 § 4. Õigusaktide kehtivus Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks põhiprintsiipi: 1) kontinuiteedi printsiip; 2) actus contrarius printsiip. Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Sisuliselt tähendab ta, et iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse (Narits, 54,). Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit).
selle õigusakti vastavust sätestatud korrale. Kohtuotsuste struktuur: sissejuhatuses teo faabula, põhjendus - kohtuotsuse motiveeriv osa; teises osas kohtulahend - kohtuotsuse resolutiivosa. Õigusaktide kehtivus: ¤ kontinuiteedi printsiip - õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iag õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad seni, kuni langeb ära nende alus või kui neid muudetakse ; ¤ actus contrarius printsiip - iga õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Õigusaktide kehtivust iseloomustavad faktorid: ¤ jõusolek ning õigusjõud; ¤ aeg; ¤ ruum; ¤ isikute ring. Õigustehniliselt on õigusakt jõus, kui ta: 1) on koostatud, arutataud ja vastu võetud ning jõustatud seadusega kooskõlas pädevate subjektide poolt ning menetluse korras
Nt autori poolt teose loomine – kui ka isikut üldse ei huvita tema poolt loodu õiguslik režiim, siis ometi tekivad tal oma teosele isiklikud ja varalised õigused. Haldusakt esineb juriidilise faktina, ta on üksikakt ja nõnda suunatud konkreetsele adressaadile. Tema eesmärgiks on haldus- või ka eraõigusliku tagajärje saavutamine. Tehingud on sellised õiguspärased teod, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse eraõigussuhteid. Actus contrarius printsiip — igat õigusakti võib esimesena tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. See võimalus võib haarata endasse nii vormi muutuse kui ka menetluse. Õiguslik kontinuiteet — õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Prerogatiiv — eelisõigus. ☺
"Juridica" nr.3, 1993 46. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne). 47. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr.4, 1994 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. “Juridica” nr 4, 1996 49. Morgenstern, C. Platoni Politeia'ks nimetatud raamatu eesmärgist ja teemast. "Akadeemia". Nr.1, 1993 50. Narits, R. Kontinuiteet ja actus contrarius printsiip. "Juridica". Nr. 4, 1994 51. Narits, R. Õigusteadus. "Juridica" nr.3, 1995 52. Narits, R. Jurisprudentsi põhijoontest."Juridica" nr.9, 1995 53. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia.Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tartu 1995. 54. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 55. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica". Nr.3, 1993 56. Oviir, M. Õigussüsteemi arengust
annaabi.ee 
