PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Sotsiaalsete normide tunnused: 1. käitumist motiveeriv toime 2. kohustuslikkus 3.realiseerimise viis 4.eesmärk 5. abstraktsus 6. kehtivus Analüüsida kogu õpitud materjali suuruses. Millise aktiga on tegemist? Kas see on üld- või üksikakt? Kirjelda struktuuri. Mis rekvisiidid aktile leiame? Milliseid sätestatud õigusnorme sealt leiame? Jne iga läbitud teema alusel analüüs. 22.10.08 Ilusa järgi õigusallikate liigid Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Kontineiteetsuse põhimõte Õiguse süstematiseerimine Õigusaktide hierarhia RÕ PM RÕK Konstitutsiooniline seadus Generaalseadus<-> spetsiaalseadus Seadus Haldusaktid Ül: Üldakt (v üksikakt) 1. vt preambul (leia näiteks : määrus) 2. mis on õiguslikuks motivatsiooniks? 3. alus 4. norm või üksikregulatsioon 5...
Õiguse üksikaktide, s.o. põhiliselt halduse üksikaktide teatavakstegemine toimub individuaalse teatamise teel kas suuliselt või kirjalikult. Korraldused jõustuvad allkirjastamise päevast, kui korralduses pole sätestatud teisiti. Õigusaktide toime ja neile esitatavad nõuded Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks printsiipi: 1. Kontinuiteedi printsiip ja 2. Actus contrarius printsiip. Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb nende alus või kuni neid mudetakse. Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuda see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Õigusaktide kehtivust...
2. See osa, milles on formuleeritud otsus (kohtulahend); tähistatakse fraseoloogilise mõistega kohtuotsuse resolutiivosa. §4 Õigusaktide kehtivus 19 Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks põhiprintsiipi: 1.kontinuiteedi printsiip, 2. actus contrarius printsiip Õiguslik kintinuiteet tähendab õiguslikku järjepidevust. Sisuliselt tähendab see, et iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse (Narits 1994,51) Actus contrarius printsiibi kohaselt võib iga õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op.cit.)....
Pretsedendiõiguse normid. Korporatiivsed normid normatiivaktid. 17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. 18. ÜLDAKT Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, yliõpilsed jne...
Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim...