Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor.............................................................................................................................3 Cecil Taylori albumeid........................................................................................................4 Jazz rock..........................................................................................................
Free Jazz 1950 Free Jazz Tekkis 1950/1960ndatel Ornette Colemani album: Free Jazz.A Collective Improvisation järgi sai nime. Vaba improvatsioon. Kestab väga pikalt. Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest. instrumendid Instrumendid: saksafon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass. Tuntumaid artiste Joe Harriott (Euroopast) Peter Brötzmann, Evan Parker (saksofonistid Euroopast) Fred Van Hove (pianist Euroopast) Ivo Perelman (Brasiiliast) Ornette Coleman (Ameerikast)
Free Jazz Iseloomustus ● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja
Aga ta kasvas üles Philadelphias ja Pennsylvanias kus ta õppis mängima klaverit, klarnetit ja alt-saksofoni ning tenor-saksofoni.Shepp alustas oma muusika karjääri Ladina Jazz bändis, kus ta mängis natuke aega enne kui ta alustas koos mängimist kesk klassi pianistiga Cecil Tayloriga. Kes sellel ajal alles hakkas õitsema. Cecil tõusis koos Sheppiga aastaks 1960 üheks tähtsamaks muusikuks jazzi ajaloos. Free jazz on saanud oma nime Omette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. Lisaks altsaksofonistile Omette Coleman'ile oli free jazzi levitajaks veel pianist Cecil Taylor. Sander Knäzev
Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi harmooniast ja taktideks jaguneva meetrumi raamest, harrastades äärmiselt kummalisi meloodia kujundeid, kus kõlas ka veerand toone. See kõik ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid, kes süüdistasid free jazzi muusikuid lihtsalt valesti mängimisese. Kuigi free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bebpop, kujunes 1960. aastate keskel ja lõpul selle stiili harrastajaid. Euroopa muusikud imiteerisid Ornette Colemani ja Cecil Taylori free jazzi. Põhilisi jazzi esitajaid- Saksofonistid: Archie Shepp, Albert Ayler, John Tchicai. Trummarid: Sunny Murray ja Milford Grave. Trombonist: Roswell Rudd Kontrabassist: Charlie Haden Trompetist: Don Cherry
Free jazz Georgod, AnderoUuk, Marten Von Lilleorg 9.c Ajalugu Free jazz tekkis 1960.aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud
Free jazz *Jazzi ks suundi, 1950ndatel ja 1960ndatel tekkinud free jazz ehk free-jazz on saanud nime Ornette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation jrgi. *Free jazz sai alguse 1958-ndal aastal. *Free jazzi mngitakse vikestes kruppides. *Peamine omadus Free jazz-il on see, et ei ole mingeid reegleid. *Muusikud ei pea kinni pidama fikseeritud harmooniate struktuurist , nad vivad improviseerida kui tahavad ja moduleerida kui tahavad. *Free jazz on sageli improviseerib. *Soolo ja saatmised kipuvad olema sujuvad. Modal jazz *Modal jazz sai alguse 50-ndate teisel pooles.
1. Kuidas on seotud IQ ja EQ? EQ ja IQ on seotud edu saavutamisega. 2. Kumb neist on olulisem? Millises kontekstis? Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline,
Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), ( sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Colemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Viited http://tnk.tartu.ee/0intelligentsus.html http://et.wikipedia
-Teostati pööret tõsise muusika poole. -Trompetist Miles Davise käes ei kõlanud trompet tavapäraselt säravalt, jõuliselt, vaid tumedalt, pehmelt. Temast sai järgneva põlvkonna trompetistide suur eeskuju. -Stan Getz (tenorsaksofonist) oli väga meisterlik improvisaator. FREE-JAZZ -Kerkis esile 60-datel -Oli vaba piirangutest -Mängitakse tavaliselt väikse ansambliga -igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. -Stiili rajajaks peetakse Ornette Colemani JAZZ-ROCK e. FUSION -Sai alguse 60-date lõpul. -On ühinenud nii jazz kui rock-muusika väljendusvahendid -Suuna algatajateks olid : 'Blood, Sweat & Tears' -Kaasaegse vokaal-jazzi esindajad on nt: 'Manhattan Transfer' ja 'Take 6' ning laulja Bobby McFerrin JAZZ-MUUSIKA EESTIS -Eestisse jõudis 20-da sajandi kahekümnendail (peamiselt raadio vahendusel) -Eestlased pooldasid rohkem swingi. -Eesti esimesed sving-orkestrid: 'Merry Pipers' ja 'Kuldne seitse'
noorukiea raskusi ning suhteid vanematega. Samuti arvestati muude individuaalsete iseärasustega ning edukusega koolis. See värskeim uuring kinnitab varasemate uuringute tulemusi, mis on tõestanud, et 7 abort suurendab ohtu psüühilisele tervisele. Nt hiljuti ajakirjas Journal of Psychiatric Research avaldatud artiklis, millega võeti kokku Bowling Green State University professori Priscilla K. Colemani uuringu tulemused, toodi välja, et aborti võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks. Augustis avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu tulemused, mis kinnitasid, et abort suurendab naiste tõenäosust sattuda psüühilise tervise häirete ohvriks. 8 ABORDI STATISTIKA EESTIS Diagramm 1. Antud aastal meditsiinilise abordi teinud naiste osakaal oma
8 Samuti arvestati muude individuaalsete iseärasustega ning edukusega koolis. See värskeim uuring kinnitab varasemate uuringute tulemusi, mis on tõestanud, et abort suurendab ohtu psüühilisele tervisele. Nt hiljuti ajakirjas Journal of Psychiatric Research avaldatud artiklis, millega võeti kokku Bowling Green State University professori Priscilla K. Colemani uuringu tulemused, toodi välja, et aborti võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks. Augustis avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu tulemused, mis kinnitasid, et abort suurendab naiste tõenäosust sattuda psüühilise tervise häirete ohvriks. Mõned statistikad Diagramm 1. Antud aastal meditsiinilise abordi teinud naiste osakaal oma vanusegrupis aastatel 1994-2006.
Täiskasvanud amba hävitab ööpäevas 5-8 tubakaripslase vastset. Sirelased - valmik mesilase või herilase sarnane, vastsed söövad lehetäisid (v.a. sibulasirelane). Valmik vajab küpsussöömaks nektarit – eriti sarikõieliste nektarit. Kasvuhoone karilaste tõrjeks paljundatakse enkarsiat (Encarsia formosa). Ta valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb. Afiidius (Aphidius colemani) on lehetäide siseparasiit. Areneb munast kuninukkumiseni elusa lehetäi sees. Kahjustuse tagajärjel lehetäi sureb. Munakireslased – vastsed elavad putukate munades. Tõrjutava kahjustaja – nt. õunamähkuri, hernemähkuri munemise ajal lastakse munakireslase valmikud laboratooriumist välja. Juuluklased - kapsaliblika juulukas (Cotesia glomerata) – vastsed elavad kapsaliblika vastsetes – nukud kogumikena hukkunud vastse läheduses. http://www.e-ope
(Abort.ee. 2008) Samuti oli aborti teinud naiste seas 61% suurem tõenäosus enesetapule kui neil, kes pole elus aborti teinud. (Fergusson, D. M., Horwood, L. J., Boden, J. M. 2008) See värskeim uuring kinnitab varasemate uuringute tulemusi, mis on tõestanud, et abort suurendab ohtu psüühilisele tervisele. (Abort.ee. 2008) Journal of Psychiatric Research ajakirjas avaldatud artiklis, millega võeti kokku Bowling Green State University professori Priscilla K. Colemani uuringu tulemused, toodi välja, et aborti võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks. (Abort.ee. 2008) Augustis avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu tulemused, mis kinnitasid, et abort suurendab naiste tõenäosust sattuda psüühilise tervisehäirete ohvriks. (Abort.ee. 2008) Soomes läbi viidud ja aastal 1996 avaldatud uuringust selgus, et naiste seas, kes olid teinud
Eelkõige paelus jazzmuusikuid selle maa rütmirikkus. (India klassikalinem uusikapõhineb tala'delja raga'del.) Muusika avanemine müra suunas oli seotud nii maailmamuusikaga kui ka intensiivsuse üldise kasvuga. Tromboonid kõlavad nagu konveierlindi mürin, trompetid nagu ülesurvest lõhkenud terasanumad, klaver kõlab kui purunev traat ja vibrafon undab, nagu puguks metalltorudes tuul. Uus jazz leidis endale publiku ka Euroopas. Euroopa muusikud imiteerisid Ornette Colemani, Cecil Taylori free jazzi. Euroopa muusikud leidsid end tänu sellele, et nad kopeerisid musta free jazzi. Free jazzi kaudu sai rahvusvaheliselt tuntuks rohkem muusikuid kui ükskõik millise stiili valitsemisajal varem või hiljem: Inglismaal -kitarrist Derek Bailey, saksofonist Evan Parker ja trummar Tony Oxley tundsid huvi heli omaduste vastu; madalmaades-Han Bennik ja Willem Breuker arendasid oma mängus teatraalseid elemente, võis kohata tögavat huumorit; Lääne-Saksamaal
Lääne-Euroopa noorsoouurijad on tugevasti mõjutatud 1970. aastate briti subkultuuriuuringutest. Stuart Hall & Tony Jefferson (1976): Resistance through Rituals, Paul Willis (1978): Profane Culture. Neid uurijaid ühendas Birminghamis tegutsev Centre for Contemporary Cultural Studies (CCCS). • CCCS ühendas erinevaid paradigmasid: feminism, postmodernism, kriminoloogia, konstruktivism. CCCS’s lähtuti nii vanematest Eriksoni ja Colemani lähenemistest kui uuematest Bourdieu käsitlustest. • Birminghami koolkond mõjutas tugevasti Põhjamaade noorsoouurijaid. • Birminghami koolkonna järgseid arenguid iseloomustab jagunemine kultuurilisteks ja sotsioloogilisteks uuringuteks. Neid suundi on rahastatud erinevatest uurimistoetustest. • Kultuuriuuringute fookus on olnud kultuuri produktidel ja noorte innovatiivsusel, sotsioloogilised uuringud on keskendunud sotsiaalsele reproduktsioonile ning eriti
/---/ Kabareed, tingel-tangel-meelelahutus, dada kuuluvad sinna juurde” (Kühn 1993: 81). 32 Valentin Parnahh (1891–1951), avangardistlik poeet, tõlkija, tantsija, koreograaf. Ülikoolis õppimise ajal võttis muusikatunde M. F. Gnessinilt (http://ru.wikipedia.org/wiki). 33 Cook (2005: 116–117) kirjeldab muusikalise ja muusikateadusliku kuulamise vahe väljaselgitamiseks korraldatud katset, mille käigus üliõpilased püüdsid transkribeerida Ornette Colemani (s. 1930, silmapaistvamaid free jazz’i esindajaid) improvisatsiooni (O. Coleman “W.R.V.” tema plaadilt “Ornette!”): “Püüdes ära arvata nootide järjekorda või määrata intervallide suurust muusikalises koes, eemaldusid nad muusika kuulamisest ajas ja hakkasid selle asemel moodustama staatilisi olekuid, neid mitmekordse kuulamise käigus arendades ja täpsustades. Kuid sellele vaatamata näis muusika muusikateaduslik kuulamine
annaabi.ee 
