Reaktsioon: COCl2(g) = CO(g) + Cl2(g) 1. Arvutada reaktsiooni standardne Gibbsi vabaenergia muut G0 temperatuuril 298 , ja reaktsioon Käsiraamatu andmed: _(,298)^0(kJ/mol) _298^0 (J/mol*K) COCl2 -219.50 283.64 CO -110.53 197.55 _298^0=_(,298)^0()+ Cl2 0.00 222.98 _(,298)^0(2) = -110,5 _298^0=_(,298)^0 "(CO)+" _(,298)^0 _298^0=108970-298136,89= =^(-(_298^0)/)=^(-/(8,31 2
Co on tumehalli värvusega plastne metall, mille pind on kergesti poleeritav. Co kuulub nagu raudki ferromagneetikute hulka, kuid on rauaga võrreldes keemiliselt vähem aktiivne. Õhus on ta püsiv ega oksüdeeru, kuigi peendispersse pulbrina pürofoorne. Kuumutamisel kuni 300C-ni kattub Co pind CoO kihiga. CoO oksüdeerub õhus kõrgel temperatuuril (kuni 700C) moodustades Co304, veelgi kõrgemal temperatuuril (üle 900C) tekib taas Co. Hallogeenidega reageerib Co juba toatemperatuuril(CoBr2, CoCl2, CoI2, kuid Co3N), teiste mittemetallidega kuumutamisel( CoN, Co2N, Co3N, CoB, Co2B, Co3B, Co2P, CoP, CoP3, CoS, CoS2, CoH2, Co3C). Co reageerimisel lahjendatud H2So4, HNO3 ja HCl happega tekivad vastavad koobalt(III) soolad, mida on lahusest võimalik eraldada punase värvusega kristallhüdraatidena (CoSo47H2O, Co(NO3)26H2O, CoCl26H2O). HF hape koobaltisse ei toimi. Kasutamine 75% Co maailmatoodangust kulub sulamite ja eriteraste saamiseks. Esimeseks Co-sulamiks oli stelliit (1910
YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Lahuste valmistamine ja omadused Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahkest ainest, lahuste omaduste uurimine, üleküllastatud lahused. Kasutatavad ained Tolueen, etanool, destilleeritud vesi, Tahked ained: kristallhüdraat CoCl2·6H2O, jood, NaCl, NH4NO3, Na2SO3 ja kaaliumkromaat K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] . Töövahendid Katseklaasid, gradueeritud katseklaas (20 mL), mõõtsilindrid (10 mL, 25 mL, 100 mL), mõõtkolb (50 mL), keeduklaasid (50 mL), klaaspulk, spaatel, tehnilised kaalud ja lehter. Katse tulemused: Katse 1. Kolme kuiva katseklaasi panna mõni joodi kristallike. Ühte katseklaasi lisada 1
Katses 2 tuli ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. HCl mõjus tsingile energilisemalt, seega on HCl tugevam hape. 2𝐻𝐶𝑙 + 𝑍𝑛 => 𝑍𝑛𝐶𝑙2 + 𝐻2 2𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 + 2𝑍𝑛 => 2𝑍𝑛 (𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 ) + 𝐻2 Katses 3 tuli katseklaasis lahustada 1 mL dest vees mõned CoCl2 kristallid. Siis tuli lisada saadud lahusele tilgakaupa kontsentreeritud vesinikkloriidhapet. Tekkis sinine värvus. Seejärel tuli lisada lahusele tilgakaupa vett. Tekkis roosakas värvus. Kirjutada dissotsiatsiooni reaktsioonivõrrand ja selgitada toimuvaid nähtusi. Koobaltkloriidi kristallhüdraatide värvus sõltub sellest, mitu kristallvett on koobaltkloriid endaga sidunud. 𝐶𝑜𝐶𝑙2 on sinine ja 𝐶𝑜𝐶𝑙2 ∗ 6𝐻2 𝑂 on roosakas.
Võtsin atsetoonis lahustunud Co(NO3)2 x 6H2O lahuse. Lisasin NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhja jäi 3 mm paksune kiht. Vaatlesin 4 minutit, mis toimus NaCl kristallide ümber. 4. Katseandmed Kristallid värvusid helesiniseks. Kristallide umber olev lahus värvus violetseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Atsetooni lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O reageerisid lahusesse pandud NaCl kristallidega. Reaktsioonivõrrand: Co(NO3)2 x 6H2O + 2NaCl 2NaNO3 + CoCl2 x 6H2O tekkinud uus kompleksioon andis lahusesse violetset värvust. 6. Kokkuvõte või järeldused Vaadelda atsetooni ja Co(NO3)2 x 6H2O lahusesse pandud NaCl kristallide pinnal algas reaktsioon ning moodustus uus violetset värvi kompleks CoCl2 x 6H2O, mis värvis lahuse violetseks. c) 1. Töö eesmärk o Atsetoonis lahustatud NaNO3-le ja CoCl2 x 6H2O-le lisan vett ning jälgin, mis juhtub. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
· CoO kasutatakse sinise värvipigmendina õlivärvides · portselani- ja klaasitööstuses · (sinine koobaltklaas) · · Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel (180 C) · madalamal t -l tekib CoO · reageerimisel hapetega Co(II) soolad · (mistõttu ta on tugev oksüdeerija) : · Co2O3 + 6HCl 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O · · Co(OH)2 saadakse Co2+ + 2OH- Co(OH)2 - roosa sade · oksüdeerub aegl õhus, kiiremini oksüdeerijate mõjul: · CoO(OH) koobaltoksiidhüdroksiid · CoCl2 - esineb erin krist-hüdraatidena (taval on heksahüdraat) · n = 6 - roosakaslilla · kui n 0, värvused sinakaks (veevaba CoCl2 - helesinine) · Na3Co(NO2)6 - naatriumheksanitrokobaltaat(III) · tumekollane krist vees lahustuv ühend · K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane · ("Fischeri sool") · kasutatakse keraamikas värvainena · Co kompleksühendeid tuntakse väga palju · Co karbonüüle tuntakse mitmeid,
Järjenumber tabelis Z=27. Koobalti aatomi tuumas on 27 prootonit ja 32 neutronit. füüsikalised omadused: Koobalt on hõbevalge värvusega raskmetall. Koobalt on ferromagnetiline ning ka suure kõvaduse ja tugevusega metall. Tema tihedus =8,900g/cm3. Koobalt on sulamistemperatuuriga 1495oC ja keemistemperatuuriga 2927oC. Tüüpolekuna on koobalt tahke 25oC juures. keemilised omadused: 1. metall+hapnik=oksiid 2Co+O2=2Co 2. metall+ hape=sool+vesinik Co+2HCl=CoCl2+H2 Co+H2SO4=CoSO4+H2 3. metall+sool=uus metall+uus sool Co+2KCl=CoCl2+2K 4. metall+mittemetall=sool Co+2Cl=CoCl2 ühendid: Kasulik radioaktiivne isotoop on koobalt-60, seda kasutatakse kiiritusravis, lekkekohtade leidmiseks torudes ning bakterite hävitamiseks toidus. Seda isotoopi kasutatakse veel defektoskoopias ja initsiaatorina keemiliste reaktsioonide käivitamisel. Volframkarbiidi kristallide ja koobaltipulbri segust pressitakse paagutamisel
Keemia praktiline töö Soolad 1. Oli vaja saada 15 soola nii, et soola teke oleks märgatav. 1) BaCl2+ FeSO4 BaSO4 + FeCl2 - Tekkinud lahus oli hall 2) BaCl2 + CuSO4 BaSO4 + CuCl2 - Tekkinud lahus oli sinine 3) K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4 4) H2SO4 + AgNO3 HNO3 + Ag2SO4 - Tekkinud lahus oli valge 5) H2SO4 + Pb(NO3)2 2HNO3 + PbSO4 -Tekkinud lahus oli valge 6) CoCl2 + Na2CO3 CoCO3 +2 NaCl -Tekkinud lahus oli lilla 7) CuSO4 + Na2CO3 CuCO3 + Na2SO4 -Tekkinud lahus oli helesinine 8) Pb(NO3)2 + Na2CO3 PbCO3 + 2NaNO3 -Tekkinud lahus oli valge 9) MgCl2 + Na2CO3 MgCO3 + 2NaCl -Tekkinud lahus oli valge 10) 2AlCl3 + 3Na2CO3 Al2(CO3)3 + 6NaCl -Tekkinud lahus oli valge 11) CuSO4+ K3[Fe(CN)6] K2SO4 + Cu3[Fe(CN)6]2 Keemia praktiline töö
Füüsikalised omadused: · Aatommass: 58,9332 · Sulamistemperatuur: 1495 °C · Keemistemperatuur: 2927 °C · Tihedus: 8,90 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 5 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.88 · Oksiidi tüüp: segatud · Ühendid: Fluoriidid: CoF2, CoF3, CoF4 Kloriidid: CoCl2, CoCl2 · 6H2O, CoCl3 Bromiidid: CoBr2 Jodiidid: CoI2 Hüdriidid: - Oksiidid: CoO, Co3O4 Sulfiidid: CoS, CoS2, Co2S3 Seleniidid: - Telluriidid: CoTe Nitriidid: - Tootmine ja kasutamine Co toodang on perioodilisustabeli naaberelementidega(Fe, Ni) võrreldes väike. Peamised Co-tootjad on Zaire, Sambia, Austraalia, Venemaa, Kanada, Soome ja Jaapan. Peamine osa Co-toodangust(60%) leiab kasutamist sulamites.
mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 5. Kirjeldage erinevaid isomeeria tüüpe: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetriline ja optiline isomeeria. Tooge näiteid. Ionisatsiooniisomeeria [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br Hüdraatisomeeria [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2*H2O Seoseisomeeria [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ Koordinatsiooniisomeeria [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] Geomeetriline isomeeria trans-[CoCl2(NH3)4]+ ja cis-[CoCl2(NH3)4]+ oktaeeder, planaarne Optiline isomeeria peegelpilt, tetraeeder, oktaeeder 6. Kuidas saab ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare keemiliselt eristada? - 10. Kirjeldage alkaanide, alkeenide, alküünide ja areenide struktuuri ning nende reageerimisvõimet. Alkaanid (CnH2n+2) küllastunud süsivesinikud, st sisaldavad ainult üksiksidemeid, sp 3 hübridisatsioonis. Võivad olla hargnemata ahelaga, hargnenud või tsüklilised
tähistatakse LD50 (poolletaalne doos) ja selle mõõtühikuks on mürgi kogus kehamassi kilogrammi kohta. Mürke on kahte liiki. Ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite töö. Teised on valiva toimega, nad blokeerivad mõne erutuse- või ainevahetuskanali. Need on tavaliselt mürgisemad. Mürgil on peiteaeg- aeg mürgi sattumisest organismi kuni mürgitusnähtude ilmnemiseni. Tsüaniididel on see väga lühike (paar minutit), metanoolil ligikaudu pool tundi, fosgeenil (COCl2) mitu tundi. Mürgistuste puhul on rida iseloomulikke sümptomeid. Nii esinevad enamiku raskete mürgistuste puhul teadvus- ja psühhikahäired kuni teadvuse kaotuseni, hingamishäired, mürgiste ja söövitavate gaaside (fosgeen, kloor) sissehingamisel ka kopsuturse. Vingugaas ja mõned maomürgid tekitavad verekahjustusi, mitmete raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Mõned mürgid (etanool, unerohud, tsüaniidid) põhjustavad kehatemperatuuri langust
Seda kemikaali kasutatakse tänapäeval sageli ebaseaduslikult. Näiteks Rootsis, Taanis ja Austrias, on diklorometaani kasutamine juba keelatud. Triklorometaan - CHCl3 tuntud ka kui kloroform. Triklorometaan on uimastava mõjuga värvitu vedelik. Kloroformi tuleb säilitada tumedas tihedalt suletud pudelis, kuna valguse ja hapniku toimel laguneb kloroform soolhappeks ja fosgeeniks (fosgeen ehk süsinikoksiidkloriid (COCl2) on I maailmasõjas kasutatud keemiline ründeaine, mis kahjustab kopse ja põhjustab lõpuks lämbumise). Triklorometaan on väga lenduv ja seguneb kergesti etanooli, bensooli ja eetriga. On samuti narkootilise mõjuga ning pikema ajalise toimimise käigus kahjustab maksa ning ärritab nahka. Kloroformi kasutatakse laialdaselt tefloni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel. Kuigi viimasel ajal oma keskkonna ohtlikkuse tõttu, on kloroformi baasil
Углерод – для получения тепловой энергии (уголь), для электролиза (графит), в качестве украшений (алмаз). 5.3 Соединения с углеродом Степень окисления: +2 СО, CS, HCN. СО играет роль восстановитель на высоких температурах, используется в металлургии. Степень окисления: +4 CO2, CS2. COCl2 – фосген, ядовитое вещество. CS2 используют в качестве растворителя, ядовит. CO2 – компонент воздуха. Получают разложением карбоната кальция, используют для приготовления соды. Карбонаты, как правило, твёрдые. Соду получают в два этапа: 11 1
LOODUSTEADUSKOND KEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT KOORDINATIIVÜHENDID TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvuda kompleksühendite reaktsioonidega ja kirjutada need reaktsioonivõrrandid molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, FeNH4(SO4)2, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeCl3, K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts. NaOH; 6M ja konts. NH3 ·H2O; 1M H2SO4; küll. NaCl, CH3COONa ja Na2SO3 lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl; etanool ja atsetoon. TÖÖ KÄIK Antud töö koosnes üheteistkümnest väiksemast katsest, mille käigus õpiti tundma koordinatiivühendite reaktsioone. Katses 1 ja 2 uurisime kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsatsiooni, kolmandas katses aga ammiin-ja hüdroksokomplekside teket. 4.-7. katses
CH3 O CH3 G. O C O C HO C OH ja H 2 CO3 CH3 CH3 2,2-bis(4'-hüdroksüfenüül)-propaan ehk bisfenool A ja süsihape Tegelikult ei ole lähteaineks süsihape, vaid selle klooranhüdriid, fosgeen (COCl2). 8. Lavsaani ( CH2 CH2 OOC COO )n võiks valmistada benseen-1,4-dikarboksüül- happe ehk tereftaalhappe ning etaandiooli polüesterdamisega. Tehniliselt on osutunud otstar- bekamaks kasutada dimetüülftalaadi ( H3 COOC COOCH 3 ) ümberesterdamist etaan- diooliga ja sellega kaasnevat polükondensatsiooni: n CH3 OOC COO CH3 + n HO CH2 CH2 OH
tööstuses, näit. kõrgahjudes). Mõned metallid redutseeruvad (nende sooladest) CO toimel juba toatemperatuuril, seda kasutatakse CO määramiseks õhus: PdCl2 + H2O + CO → Pd↓ + 2HCl + CO2 (vingugaasi sisaldusel õhus PdCl2-ga immutatud paber tumeneb) – CO kasutatakse kütusena (põlevgaaside koostises), tööstuslikus keemil. sünteesis CO + 2H2 → CH3OH (eriti oluline) metanool CO + Cl2 → COCl2 fosgeen Iseloomulik on CO ühinemine mõnede raskmetallidega (eriti Fe, Ni, Co), moodustades karbonüüle: Ni + 4CO ↔ Ni(CO)4 nikkeltetrakarbonüül Kuid vaba metallil. kaaliumiga (juba tº-l 80ºC) reageerib CO → heksaoksübenseeni kaaliumsool: KO OK C = C 6CO + 6K → KO - C C - OK
annaabi.ee 
