· Tugeva püstisevarrega taim, lehed enamvähem paljad, keskkohal kõige laiemad, alumised lehed õitseajaks sageli kuivanud · Õitseb juuli-september · Kasvab kuivadel niitudel, teeservadel, hõredates kuivades metsades. Vill-takjas Arctium tomentosum · Perekond takjas · 60-150 cm · Õisikud tipmistes kännastes, rohke võrkja villaga. Õisikud 2-3 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab inimtegevusest mõjustatud aladel. Varretu ohakas Cirsium acaule · Perekond ohakas · 3-40 cm · Enamasti varretu või kuni 10 cm kõrguse varrega, ent vahel ka kõrgem. Taimele peale küll astuda ei taha: leht on otsekui ruumiline ja nõelteravate ogadega. · Õitseb juuli-september · Kasvab lubjarikastel niitudel, hõredates loometsades Tuliohakas Cirsium vulgare · Perekond ohakas · 20-110 cm · Väga ogaline taim, ogad pole mitte ainult lehe servadel, vaid isegi lehe pealmisel pinnal.
Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised harilik hiirehernes.Vicia cracca- roomjuurelised põldohakas- cirsium arvense- roomjuurelised põld-piimohakas- sonchus arvensis- roomjuurelised
PEREKOND:raudrohi (Achillea) harilik raudrohi (Achillea millefolium) PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium) harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae)
efektiiivne. Kasu on nendest aga ainult siis, kui jäätmekäitlust peetakse tähtsaks. Vajalik on, et igaüks tunneks vastutust selle eest, mis saab jäätmetest edasi. Üksainus jäätmetesse hoolimatult suhtuv inimene võib teha olematuks saja oma ülesandeid täitva inimese töö. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/saastev_areng_ja_majandus. htm http://www.landfill.ee/?koht=4&id=1162 porthos.mk.ee/~cirsium/rec/Kuidas%20sorteerida%20pr%FCgi%20piltidega.doc http://www.uikalaprugila.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/187/i/95/m/49
Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L
· harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud. Esines ka karjamaid, kus paiknesid üksikud kased ja muud lehtpuud. Põhja kaldal domineerisid segametsad vaheldumisi elamutega. Tallinna maantee silla ääres esines ka ohtrasti okaspuid(kuusk, nulg, mänd), mis jõelõigule edasi liikudes enam ei esinenud.
toimub prügilates. 10 Kasutatud kirjandus Pildid: http://www.landfill.ee/?koht=14 http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=22881755 http://www.virumaateataja.ee/?id=114283 Tekst: Harri Moora "Pakenditeatmik" http://www.kortsleht.ee/lipp-osta-vahem-prygi http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1 http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=22881755 porthos.mk.ee/~cirsium/rec/Kuidas%20sorteerida%20pr%FCgi%20piltidega.doc http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Pr%C3%BCgi_ohustab_loomi.aid-472 http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Milline_poekott_valida%3F_.aid-1023 http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Kas_ja_milliseid_j%C3%A4%C3%A4tmeid_v %C3%B5ib_kodus_p%C3%B5letada%3F.aid-1572 11 Lisad Pilt1. Hoolimatud inimesed viskavad prügi mets alla, mis saab hiljem
vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus) Centaurea cyanus rukkilill Sug. Campanulaceae kellukalased o enamus on rohttaimed aktinomoorfne 5-tine õis kroon liitlehine vili seemnerohke kupar Campanula patula h. kellukas
osi - õisi ja lehti - kasutatakse teena külmetushaiguste ravil ja nt. köharohu - pertussini koostisosana. Vanasti usuti, et taim aitab kurja silmaga ärakaemise vastu ja anti talle ka vastav nimi - kaetisrohi. Nõmm-liivateed võime kasutada ka maitsetaimena: kuivatatult ja peeneks hõõrutult sobib ta hautatud liha juurde. Tuntud on nõmm-liivatee ka meetaimena ja ilutaimena; sobib kauaõitsvaks pinnakatte taimeks. VARRETU OHAKAS - Nime Cirsium acaule tõlkimisel saame, et cirsium tuleb sõnast kirsos, mis tähendas veenihaigusi (antiikautorite järgi kasutati selle taime juuri veenihaiguste raviks). Acaule tähendab varretu. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: varretu ohakas on lubjalembene mitmeaastane liik, mis kasvab looaladel. Taimed on peaaegu varretud või 1-4 cm pikkuse varrega, lehed kodarikuna, sopilis- sulgjagused, kuni 5 mm pikkuste asteldega, korvõisikud on istuvalt juurmiste lehtede
Teostada võib maksimaalselt 8 pritsimist intervalliga 7 päeva. Et vältida mõnikord esineda võivat kartuli kasvu vähenemist, pritsida Fibro’ga siis, kui kartul on kuiv, eelistatavalt õhtuti pilvise ilmaga. ACTARA 25 WG Toimeaine - tiametoksaam 250 g/kg Actara 25 WG toimib juure-, lehe- ja varresüsteemselt. Kahjurputukatele mõjub kiiresti kontaktselt ja seedetrakti kaudu. Kulunorm 60-80 g/ha Kordus – 2 kord, ooteaeg 14 p Hind – 950 eur/kg Umbrohud Põldohakas (Cirsium arvense) Ennetatav Puhas külv ja käärinud sõnniku kasutamisel. Agrotehniline Külvikord.Liblikõieliste heintaimede kasvtamine.Parim on 2-3 aastane lutsern ja lutserni-kõrreliste segu. Füüsikalis-mehaaniline Põldohaka väljakurnamine ja hävitamine. Põldohaka torkimist tuleks alustada võimalikult varakult leheroseti ilmudes.Kõrrekoorimine pärast koristamist.Kündmine. Spetsifilised Hävitamine elektriseadmetega. Aga need masinad on väga kallid. Bioloogiline
.. Liiki iseloomustab enamikul juhtudel: · Liik on ajalooliselt kujunenud ühise päritoluga isendite hulk; · Liigi isendid on vaatlusaja jooksul püsivate ja sarnaste tunnustega; · Liigi isendid ristuvad omavahel ja annavad elujõulisi järglasi; · Liik omab levilat ja kohastumusi teatud keskkonnas elamiseks Binaarne nomenklatuur Kasutuselevõtjaks Karl Linné (1753.a.) kaheosaline nimi: perekonnanimi+eesnimi Picea abies (kuusk, harilik) Cirsium oleraceum (ohakas, -sea) Cirsium acaule (ohakas, varretu) Elu kui sümbioos vastastikku kasulik · Viirused said eluvormina püsima jääda siis, kui tekkisid rakulised eluvormid, mille kaudu end replitseerida; ' · Taime- ja loomarakkude mitmed organellid pärinevad varastest bakteritest; · Samblik kui seene ja vetika kooselu; · Mükoriisa ehk seenjuur osad taimed ja seened eraldi pole kuigi eluvõimelised; · Loomad ja väga paljud taimed sisaldavad/kasutavad oma organismis erinevate ülesannetega baktereid;
annaabi.ee 
