temporales superficiales: oimupiirkonna nahale 3. N. lingualis (mediaalne haru-peamiselt limaskestad): kulgeb tiiblihaste vahel ja m. hyoglossuse välispinnal limaskesta all ettepoole a) N. sublingualis: eraldub gl. sublingualise tagumise serva juures, innerveerib suupõhja limaskesta b) Rr. linguales innerveerivad keele eesmise 2/3 limaskesta N. lingualisega ühineb tiiblihaste vahel teravnurgi chorda tympani. N. mandibularis annab juure ganglion oticumile, mis võtab osa ganglioniharude moodustamisest. 1. M. pterygoideus medialise/lateralise innervatsioon: nucl. motorius n. trigemini n. trigeminus n. mandibularis eesmine tüvi n. pterygoideus medialis/lateralis 2. Põse limaskesta ja naha puutetundlikkus: n. buccalis eesmine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminalis n. trigeminus nucl. pontinus n
ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3
instrument oleks paari viimase sajandi jooksul midagi oma "usaldusväärsusest" kaotanud, vaid arvatavalt seetõttu, et spetsiifilisi klavessiine nagu ka häid klavessiinimängijaid näeb tänapäeval võrdlemisi harva. Klaver on klavessiini lihtsalt nii otsustavalt välja tõrjunud, et isegi J. S. Bachi klavessiinisüite esitatakse kontsertidel enamjaolt tiibklaveril. Klavikord on Euroopa klahvpill. Pilli nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast clavis (klahv) ja kreekakeelsest sõnast (chorda - pillikeel). Klavikord on vanim klahvpill oreli ja klavessiini järel, see leiutati 15. sajandi alguses. Klavikord oli populaarne 16.18. sajandil, peamiselt saksakeelsetel aladel, Skandinaavias ja Pürenee poolsaarel. Pill kadus laiemast kasutusest 19. sajandi keskel, kuid sama sajandi lõpus taaselustas Arnold Dolmetsch klavikordide ehitamise. Enamik enne 1730ndaid ehitatud pillidest olid väikesed 3-4 oktaaviga, hiljem oli oktaave 5-6.
motorius n. trigemini, n. trigeminus, n. mandibularis c) m. thyroarytneoideus - närv, 2. neuronikeha (tuum) nucl. ambiguus, n. vagus d) valu kõrist - närv 1, 2. neuronikeha (ganglion, tuum) n. trigeminus, 1 - ganglion spinale, 2 - substantia gelatinosa’s, n. proprius cornu posterioris’es ! 3. N. facialis ! a) branhiomotoorsete harude nimetused, 2. neuronikeha nimetus n. stapedius, r. digastricus; 2 neuronikeha - nucl. n. facialis b) näonärvi kanalisisesed harud n. petrosus major, chorda tympani, n. stapedius c) näonärvi kanalisse sisenemis- ja väljumisava sisenemisava - porus acusticus internus, väljumisava - foramen stylomastoideum d) maitsetundlikkus keele eesmiselt osalt - perifeersed harud, 1, 2. neuronikeha n. facialis, chorda tympani I neuroni keha - ganglion geniculi II neuroni keha - nucleus gustatorius a) Millised peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid on seotud n. facialisega – ganglion pterygopalatinum ja ganglion submandibulare b) Nimetage n
alalõualiigesele rr temporales superficiales (oimupiirkonna nahale) N lingualis (mediaalne haru, üldtundlikkus keelest; ühineb VII närvi haru- chorda tympani'ga; annab juure ganglion oticum'ile) n sublingualis (suupõhja lihastele) rr linguales (keele eesmise 2/3 limaskesta innervatsioon)
kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Tsentraalsed neuronid VII ja IX kraniaalnärvi maitsmiskiud lõpevad piklikajus. Sealt suunduvad ühendusteed talamusse. Talamusest edasi kulgevad kolmanda neuroni kiud, mis lõpevad suurajukoores, gyrus postcentralis'e piirkonnas. Suurajukoores on teatav hulk närvirakke, mis reageerivad üheainsa maitsekvaliteedi ainetele. Maitsmisteed ja keskused · Keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani n. facialis, tagumisest osast n. glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast n. vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves 10 · Lemniscus medialis · Talamuse nucleus posteromedialis (3. neuron) · Ajukoore piirkond gyrus postcentralises 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses.
Maitsmismeele sensorid: sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates. Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Maitsmisteed ja keskused: keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani nn facialis, tagumisest osast nn glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast nn vagus; nucleus tractus solitarius ajutüves; Lemniscus medialis; talamuse nucleus posteromedialis; ajukoore piirkond gyrus postcentralises. Infoülekanne sensorites: erinevad maitsekvaliteedid realiseeruvad erinevate neurokeemiliste radade kaudu. Erinevatel liikidel võivad sama testaine detekteerimine toimuda mööda erinevaid radu. Adekvaatne stiimul depolariseerib sensoorse raku
süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18) Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene kuulub kõrgeimasse loomahõimkonda keelikloomade ehk hordaatide (Chordata) hõimkonda. Siia arvatakse kõik need loomaliigid, kellel on kas kogu eluaeg või vähemalt looteeas selgmine toesemoodustis seljakeelik (chorda dorsalis). Keelikloomade kõige arenenumaks ja liigirikkamaks alamhõimkonnaks on selgroogsed ehk vertebraalid (Vertebrata). Lülisamba (selgroo) olemasolu põhjal kuulub siia ka inimene. Selgroogsed omakorda jagunevad mitmesse klassi. Inimene kuulub imetajate ehk mammaalide (Mammalia) klassi. Selle klassi esindajad toidavad (imetavad) oma poegi pärast sündimist mõnda aega piimaga. Inimene ja inimesega morfoloogiliselt kõige sarnasemad loomaliigid kuuluvad
jooksevad üha uute virvatulede järele; seeme ei tärka ka südames, mis on liiga täis himusid, tahtmisi ja kirgi - need lämmatavad seemne. Valikuvabadus Inimene on kogu elu muutuv ja teisenev olend. Kuigi meile tundub, et pikkuse ja tugevuse lisandumisega saame juurde ka tarkust ja mõistmist, räägib Uku Masing suisa võimalikust taandarengust psühholoogilises plaanis. Ta toob näiteks mantellooma, kes vastsena on peaaegu kala, tal on chorda ja saba. Siis aga jääb ta kuskil istuma ja kasvab kokku oma alusega. Istub, sööb, kasvab. Lõpuks sarnaneb ta kokkuseotud kotisuuga. Kalad söövad, magavad, siginevad nagu mantelloomad, kuid nad on seejuures ometi liikuvad. Sama võib täheldada inimlaste juures. Koolilaste hulgast annab otsida sääraseid, kes pole milleski lootustäratavad. Paarkümmend aastat hiljem on aga juba väga vähe neid, kes teevad midagi -
annaabi.ee 
