............................................................10 Wari kultuur....................................................................................................................................11 Tiwanaku kultuur............................................................................................................................12 Sicani kultuur..................................................................................................................................12 Chimu kultuur ...............................................................................................................................13 Inkade kultuur ................................................................................................................................14 Kokkuvõte...................................................................................................................................... 15
praegusel hetkel andmed, mis seda ümber lükkaksid. Ekspansioonieelsel perioodil allusid inkad Colla valitsejaile või vähemalt sõltusid neist tugevalt. Nad võisid kuuluda nende hõimude hulka, kes hävitasid Tiahuanaco kultuuri. Samas ei ole nad keeleliselt seal (Titicaca järve ümbruses) elanud (ja ka praegu elavate) aimaraade lähedased sugulased. Hiljem, ekspansiooniperioodil (1400...1533), võtsid nad üle palju kultuurielemente vallutatud aladelt, Colla, aga eriti Chimu riigilt. Isegi oma keele (ketua) võtsid inkad üle teiselt hõimult. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et inkad olid oma vallutuste algul madalamal arengutasemel, kui nende poolt vallutatud piirkonnad (Colla, Chimu). Oma maailmanägemuse (religiooni) poolest sarnanevad nad Tiahuancole, st. sarnaselt tiauanakolastele, austasid inkad jumalusena Päikest (Apu Inti, Inti), samas austasid nad ka tiauanakolastelt üle võetud loojat Uiracochat
Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat · II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid · 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi · 200-700 p.Kr. Nazca kultuur · 8.saj. põhjarannikul tekkis Chimu impeerium · 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine
NAZCA: o Peruu rannikuorgudes o 300 eKr kuni 600 pKr o metalli- ja tekstiilitöö poolest tuntud TIAHUANACO: o õitseaeg I AT teisel poolel o võimsa tseremooniakeskusega tugev riik HUARI: o hästiorganiseeritud o arenenud niisutussüst, omapärane arhitektuuristiil, o eripärane kunstistiil-teemaks tiivuline inglifiguur CHANCAY: o 900-1476 o arhitektuur ja käsitöö omanäolised CHIMU: o 1000 -1470 o vallutati inkade poolt o hästikorraldatud ühiskond o arhitektid
1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco Tiahuanaco linna varemed asuvad Titicaca järve ida poolsel kaldal ,praeguses Boliivias. Enamikud sealsetest ehitistest on kultuslikud.Tiahuanaco jumalat kujutas peamiselt kivist raiutud vravat ehtiv seisev figuur.Ilmselt kujutas see jumal Viracochat, kes oli inkade müütides jumal-looja. Chimu- Chimu kuningriik oli Põhja-Peruu rannikul aastasil 1200-1460 .Selle vallutasid inkas.Riigi suuurim ja tähtsaim jumalus oli Kuu. Oluliseks peeti ka Merd.Selleks ajaks lõppes senilevinud kaslaskultus. 6 Inkad Inkad asusid usko piirkonda 1200 aasta paiku.kuid nende edasitung lõppes alles 1470 aastal. Selleks ajaks hõlmas nede riiki miljon ruutkilomeetrit.. Inkade riigiusundis oli organisatsiooniline külg mis hõlmas toiduvarude hankimise rituaali
1. saj. m.a.j. Nazca kultuur. Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Lõuna Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid. 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga
tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519-1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi - näiteks Nazca, Chimu, Mochica (Moche) kultuurid. 15. sajandil ühendasid praegugi Peruus ja Boliivias elavad ketsua rahvad, keda ajaloos rohkem tuntakse nende valitsejate tiitli järgi inkade nime all pika riba Ekuadorist Tsiili keskosani ühtseks riigiks. Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste
Ülikuhaudadest on pärit uhken surnumaskid, mis kujutavad ühte teatud jumalust (nn Sicani jumalus), kes on prevaleeriv jumaluste kujutistes. Sicani aladelt on ka esimesed pärimused, nt jutt valitseja Naylampist, kes tuli ja rajas selle riigi. Seal on motiiv, mis erinevates pärimustes kordub: valitseja tuli parvega põhja poolt. Ta rajas riigi ja siis lahkus (ajas tiivad laiali ja lendas ookeani peale minema). Sicani kõrgaeg on 11. sajand. 13. sajandil tõuseb esile Chimu riik. Palinn oli Chan Chan. Selle riigiga algab aeg, mille pärimused on enam-vähem teada. Ka sealne riigi rajaja Taycanamo saabus pärimuse järgi põhja poolt parvega. Seejärel vallutas ta keskse oru, tema pojapoeg vallutas ümbruskonna orud ja pani aluse kuningasoole. Taycanamol oli pärimuse järgi 10 poega, keda tuntakse kui 10 Chimu kuningat. Neil kuningatel võib olla teatud reaalne taust kuna linna
Mitmac'idena asustati pealinna ümber ka arvukalt käsitöölisi. Mitmac'ide staatus oli päritav ja muutumatu. Impeeriumi laiendamine 12 Kui Pachacutec 1438.a sapa inkaks sai, alustas ta oma territooriumi laiendamist Cuzco ümbruses asuvate piirkondade arvelt. 1450.a alistas ta Titicaca ümbruse elanikud ja tungis 1463.a kallale lupaka ja kolla hõimudele. Pachacuteci poja Topa juhtimisel alistasid inkad 1470.a paiku Chimu riigi. Topa jätkas impeeriumi laiendamist pärast seda, kui temast oli 1471.a saanud kümnes sapa inka. Järgneva 15 aasta jooksul jätkas ta lõunasuunalisi vallutusretki ning laiendas hiljem oma riiki ka põhja ja lääne poole. Topa ehitas palju teid ja linnu. Tema poeg Huayna Capac, sapa inka 1493. aastast, laiendas impeeriumi ja ehitas teise pealinna Quito. Kui ta 1525.a suri, jagati inkade riik tema kahe poja vahel: Huascar valitses lõunas ning Atahualpa põhjas
Üsna isoleeritud piirkond. Kuna see on mägine ala, siis matkajad käivad seal ronimas ja seiklemas. Kuna seal on kruusateed, siis sinna ei soovitata minna vihmaperioodidel. See on Amazonase vihmametsade regiooni pealinn. Kohalikuks põllumajanduseks on suhkruroog, orhidee ja kohv. Trujillo- linn loode-Peruus, mis asub rannikul. See asub Moche jõe rannikul, mis on lähedal Vaikse ookeani suudmele Mochica Valleys. See oli ala suur eelajalooline Moche ja Chimu kultuur enne Inkade vallutamist. 6. REISITINGIMUSED Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Peruus asub Eesti aukonsul.( Estudio Francisco Espinosa Bellido) Lima 27 aadressil. 6.1 Ohud reisimisel Eesti Terviseamet soovitab muhk- ja kopsukatku ohu tõttu vältida Ascope provintsi külastamist
annaabi.ee 
