Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, headust, korda, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. . Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. “Paradiisist” ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli “paradiisis” olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. “Paradiisist” puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad meid: “paradiisis” oli aga kõik juba olemas. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? James arvas, et otsis nii väga erilist kangelaslikkust, et ei märganud tõelist kangelaslikkust: tavalis...
valguse kätte ning tõde ja tegelikkust tajuma. 6. Mis juhtuks, kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised ei võtaks teda omaks nin hakkaksid teda pilkama, sest nad ei ole kogenud seda, mis on väljaspool koobast. Ja seda, mida inimene pole kogenud, on kerge mitte mõista ning hukka mõista. Samuti ei usuks nad kogenu juttu, sest nende mõisted reaalsusest ei klapi enam vangi omadega. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldas alguses Chatauqua koosolekukeskust üdini positiivsel tooni. Ta ütles, et seal on ideaalne õhkkond töökas, arukas, jõukas, reibas jne. Seal on olemas absoluutselt kõik vahendid, millega rahuldada igasuguseid, erineval tasemel inimvajadusi. Põhimõtteliselt kirjeldas ta Chatauqua koosolekukeskust kui paradiisi maa peal. Kuid sealt tagasi tulled tundis ta suurt kergendust. Seda sellepärast, et seal keskuses ei olnud halba, oli vaid hea
Näiteks pole võimalik halvustada Roomlaste ja Kreeklaste orjapidamist. Kui orjuse kaotamist lugeda moraalseks arenguks siis pole see enam eetiline relativism. Kui aga lugeda seda muudatuseks töö korralduses siis on tegemist eetilise relativismiga. Näiteks kas surmanuhtluse kaotamine on moraalne areng, Või on lihtsalt praktilisem hoida inimesi vangis. Küsimused James’i Mis teeb elu tähendusrikkaks? kohta: 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Koosoleku keskosesse suhtus Chatauqua kohta, mis sarnaneb täiusliku inimühiskonnaga. Seal keskuses valitses tarkus, võrdsus, kultuur. See oli nagu maine paradiis. Kui Chatauqua tagasi tumedassi maailma jõudis tundis ta kergendust. põhjusek oli ilmselt headuse ja tarkuse ja kõige positiivse üleküllus. Selle sees on kõik inimesele võõras. 2. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“?
). Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millegagi tuleb seletada kultuuridevahelist printsiipide kattumist ja kultuuridevahelist kommunikeerimist. Neid küsimusi arutades kerkib esile seisukoht, et eetilised printsiibid ei ole tuletatud ühiskondlikust praktikast, vaid neil peab olema mingi muu allikas. Peaks tegema nii, nagu seda on alati tehtud. Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. 77. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldab Chatauqua koosolekukeskust kui kohta, kus puuduvad kannatused, vaesus, aloholism, haigused, kuritegevus- ühesõnaga kõik halb, mis on olemas ülejäänud maailmas. Chatauqua koosolekukeskuses on kõik võrdsed, lahked, seal on maailma parim seltskond, parimad viljad, mida leidub- seal on kõik see, mis on hea, kõik on väga idülliline. On olemas kolledz, haridus on kõrgel tasemel. Hea haridussüsteem kasvatab töökad ja arukad inimesed.
"hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Esimene samm tervenemise suunas võrdub just sellest vabakssaamises. Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Vihavimm, mis sündinud nõrkusest, on kahjulik eelkõige nõrgale endale- kui aga eeldada rikast natuuri, siis on ta ülearune tunne, tunne, mida valitseda on vaat et rikkuse tõend. Küsimused James'i Mis teeb elu tähendusrikkaks? kohta: · Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, arukust, headust, korda, jõukust, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. Maiku saab sellest, milline võiks inimühiskond olla, kui puuduksid kannatused ning negatiivsed nähtused ühiskonnas. Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga
Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? 2)Kultuurisõlteline relativism - millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta tundis end seal viibides kui saavutuste õhkkonnas, õhk on seal täis töökust, arukust, headust, korda, ideaalsust jne. See koht oli varustatud kõigi vahenditega rahuldamaks hädavajalikke madalamaid ja enamikke ülearuseid kõrgemaid inimvajadusi. Seal sai aimu, milline võiks ideaalne inimühiskond olla, kui puuduksid kõik kannatused, pisarad, ohvrid ja patt. Tundus, et kõik oleks just kui perfektne, kuid sellest keskkonnast väljudes tundis James kergendust
moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga.Isegi kriitilisel positsioonil olles tuleks öelda, et sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?Chautauqua olevat saavutuste õhkkond. Sealne kultuur on liigselt teisejärguline, headus väheinspireeriv. James väitis, et ta ei suudaks sealset elu välja kannatada. Tema vajab tasakaalu. Näiliselt ideaalne koht oli keskpärane, inimesed vajavad halbu kogemusi, negatiivseid elamusi, et reaalselt head ja positiivset olukorda hinnata/väärtustada oskaks. Niipea kui asutakse lihtsalt vilju nautima, muutuvad asjad näruseks.
o Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp vaid sõprus lõpetab vaenu. Tuimus on tugeva inimese tunnus. Asju ei tohi sisse võtta, see kurnab. o Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõppu, vaid sõprus lõpetab vaenu. Vihavimm, mis on kasvanud nõrkusest, on kahjulik nõrgale endale. ...rohkem ei osanud välja lugeda:S Küsimused James'i Mis teeb elu tähendusrikkaks? kohta: Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? o Alguses tundub, et see on ideaalse elu koht, kuid siis selgub just vastupidine. Inimesele on vaja halbu asju. Need niiöelda halvad asjad teevad elu põnevaks ja kui kõik oleks ainult hea, siis ei osataks seda üldse nii kõrgelt hinnata, kui seda head, mis on halbade aegade vahepeal. o Esmamulje oli ülipositiivne: ,,Õhk on seal tulvil kainust ja töökust, arukust ja
* ajalooline relativism – ühiskondlike muudatuste juures on küsitav, kas tegu on moraalse arenguga või lihtsalt töökorralduse ja poliitika muudatusega * kultuurisõlteline relativism – kultuuridevaheline eetilise kommunikatsiooni võimalikkus ja printsiipide kattumine (nagu näiteks sallivus) on eetilise relativismi järgi raskesti seletatav 5. tekst Küsimused ja vastused James’i „Mis teeb elu tähendusrikkaks?“ kohta: 1) Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Jamesi esmane suhtumine koosolekukeskusesse oli see, et tegu on esmaklassilise kohaga, mis varustatud kõigi vahenditega rahuldamaks hädavajalikke madalaid ja kõrgemaid vajadusi. Teda ümbritsenud õhustik oli täis õnne, harmooniat, kainust, töökust, mõistlikkust jne. Valitses üldine headus ja kord, kus puudusid kannatused, patt ja pahameel. Tegu oli ideaalse ühiskonna vastega.
annaabi.ee 
