Esimene seisukoht: usun, sest see on absurd (ld credo quia absurdum). Kristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160220) arvates on inimmõistus oma võimete poolest piiratud ning nö kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Neid tõdesid ei saagi mõistusega võtta. Mida absurdsemana nad piiratud inimmõistusele näivad, seda enam nad selle arusaamisvõimet ületavad ning seda enam usku väärivad. Teine seisukoht: usun, selleks et mõista (ld credo ut intellegam). Anselm Canterburyst (10331109) oli arvamusel, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. Kui inimene on sellise ususeisundi saavutanud, siis ei räägi need tõed ka tema mõistusele enam vastu. Analoogne on Thomase Aquinost (12251274) arusaam: meie mõistus käib õiget teed ainult siis, kui usk on ta selleks ette valmistanud. Sellisel juhul valitseb usu ja mõistuse vahel harmoonia. Ainult mõni usutõde käib inimlikule arusaamisvõimele üle
üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla". Raimundus Lullus Maimonides William Ockham (1285- 1349) - Kahe tõe teooria Aquino Thomas (1225- 1274) - Peateos ,,Teoloogia summa". Katoliiklasest skolastik ja teoloog, katoliku pühak. Aquino Thomas (1225- 1274) Pierre Abelard (1079- 1142) Katoliiklasest skolastik ja Töötas välja kontseptualismi teoloog, katoliku pühak
Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt
Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. • Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm. Jumalatõestused 1. Teleoloogiline argument 2. Kosmoloogiline argument 3. Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest – Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650) 4. Pragmaatilised argumendid • Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 3 1. Teoloogiline argument • ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse / eesmärgipärasuse argument Otstarbekohasuse/eesmärgipärasuse argument • ing. k. argument from design, argument to design
surematute jumalate või saatuse atribuut. Kristluse eelses kunstis ei omistata surmale inimese sarnast kuju, samuti ei kujutata surma selgesti piltidel, tavaline skelett on pigem tulevikus surnud isiku sümbol. Keskajal oli surma teema, mis peegeldab inimelu haprust (kõige rohkem sellist temaatikat puudutavad Memento mori, Et in Arcadia ego, Homo bulla jne.) kasutatav nii askeetlikus kui penitentalis kirjanduses (patukahetsuskirjades) (Pseudo-Augustinus, Anselm Canterburyst, Paavst Innocentius III) ja kujutavas kunstis. Samuti peegeldab ehtekunst oma aja esteetikat. Kui sajandite jooksul on surma teema nii tähtsis inimelus ja kunstis, siis ta kindlasti puudutab ehtekunsti. Näiteks pildil paremal on esitatud Tor Abbey ehe1. See dramaatiline Memento mori ripats mis on kirstu kujuline avab juurdepääsu skeletile. See on tüüpiline Memento Mori ehe, mis räägib sellest, et surm on 1
universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (1285 1349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta
6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS ! Universaaliad vestandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (osake, tükike).
ülesandeid, näiteks nagu seda väljendab Arnold Ehrhardt: "Tema [= Augustinuse] usk, et nähtav kirik peab ja saab selles maailmas rahu ja õiglust kaitsta, muutis kiriku teadlikult poliitiliseks organiks, mis suutis need barbarid, kes olid Rooma riigi vallutanud ja purustanud, riikideks organiseerida."2 2 http://www.kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 2. Canterbury Anselm 2.1. Elulugu Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (1033 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 10931109 Canterbury peapiiskopina. 2.2. Ontoloogiline argument Anselmi ontoloogiline argument põhineb ,,suurima mõeldava olendi" kontseptsioonil. Argument ise kõlas vastavalt: Inimene on suuteline kujutlema suurimat mõeldavat olendit. Suurim mõeldav olend eksisteerib ideena inimese peas. Reaalne eksistents on suurema väärtusega, kui eksistents ainult ideena
kalduvustes. Ocean 11,12,13 aga tegelikult on varastamine halb. Eetiline norm ei sõltu kasulikkusest. Ütleb, mis on hea ja halb, mitte, mis on kasulik/kahjulik, peab olema inimeseväline seaduseandja, kes selle inimesse paneb, jum. Ainult eetiline inimene võib saavutada tõelise õnne. Krikiu suhtumine: Ro-kat: jumal on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuigi mitte täiuslikult Evangeelsed: jutõestused vaid tunnetuse tume helk 10. PILET 1. Anselm Canterburyst Anselm Cantenbury'st (1033 - 1109) peetakse skolastika rajajaks. Skolastika ühendab mõistust ja usku, kuidas usutõdesid mõistuse abil seletada. A oli veendunud, et usk ise vajab ratsionaalset seletust. Usk on lähtepunkt ning lausete sisu ei saa ühegi mõistuse põhjendusega ümber lükata, siis tõeline mõistus viib paratamatult usutõdede juurde. Seetõttu peaks kristlane oskama oma usku mõistuse abil seletada. Püüdis näidata, et
· Jumalakesksus Olemise, hüve ja ilu allikas on absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse ei saagi mõistusega haarata. alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu · Usun selleks, et mõista (ld. Credo ut intelligam). ülim eesmärk. Anselm Canterburyst (1033-1109). Üksnes usu · Kreationism Jumal on loonud maailma ei läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma millestki. jumalikke tõdesid. · Thomas Aquinost (1225-1274): Meie mõistus käib · Seotus religiooniga õiget teed üksnes usust valgustatuna. See
Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650)) Pragmaatilised argumendid- Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 94. Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse /eesmärgipärasuse argument ing. k. argument from design, argument to design õigupoolest argumentide tüüp kr. k
annaabi.ee 
