CO2 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, PIIMHAPPEKÄÄRIMINE: Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) 2 ADP + 2P 2 ATP ----------------------------------------------------- Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, ETANOOLKÄÄRIMINE: Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + 2P 2 ATP O2 NADH2 NADH2 GLÜKOLÜÜS TSITRAADI HINGAMIS-
V1= 500 ml V2= 50 ml v 1 500 ml lahjendus = ¿ = =100 v 2 50 ml 1M C= =0,01 M 100 1. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 15,8 ml NaOH. 2. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 16,5 ml NaOH. 3. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutmiseks kulus 16,0 ml NaOH. Keskmiseks tulemuseks lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus meil 16,1 ml NaOH. C3H6O3 + NaOH = NaC3H5O3 + H2O V C3H6O3= 30 ml = 0,03 dm3 VNaOH = 16,1 ml = 0,0161 dm3 C= 0,01 M NaOH kulus: n= C * v = 0,01 M * 0,0161 dm3 = 0,000161mol Piima happelisus: n 0,000161 mol C piim = = =0,0054 M 0,0054 M100=0,54 V 0,0 3 dm 3 Piimahappelisus on 0,54 %, 0,0054 mol/l,
reaktsioonid (kloroplasti sees). klorofüll - roheline pigment, mis võimaldab valguse energiat saada. ER e tsütoplasmavõrgustik - organell, kus toimub glükolüüs. mitokonder - organell, kus toimub rakuhingamine. Anaeroobne glükolüüs ..ehk käärimine on glükoosi osaline lõhustumine, mis toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist tekib 2 piimhappe C3H6O3 molekuli ja 2 ATP molekuli. C6H12O6 → 2 C3H6O3 2 ADP + 2 Pi → 2 ATP Tekivad jogurtid, juustud, hapupiim, -kurgid jne. Etanoolkäärimine ..toimub pärmseente ja osade bakterite elutegevuse käigus. Glükoosi lagundamine kestab seni kuni jätkub glükoosi või kuni tekkiv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Ühest glükoosi molekulist tekib 2 etanooli molekuli ja 2 ATP molekuli.
Metanaal Metanaal Metanaali keemiline valem on HCHO. Metanaali molaarmass on 30,03 g/cm3. Ta esineb ka trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina. Metaan on värvitu gaas. Tema tihedus on 1.38 g/cm3, sulamistemperatuur on 92 °C ja keemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunk on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal Metanaali vesilahus on formaliin. Formaliinis reageerib metanaal veega, moodustades metaandiooli. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhem von Hofmann.
Metanaal ehk formaldehüüd Struktuurvalem: HCHO Tema molaarmass on 30,03 g/cm³. Ta esineb ka tsüklilise trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina HO(CH2O)nH. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites, madala keemis- ja sulamistemperatuuriga. Kasutamine ja esinemine: Metanaali kasutatakse polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel, tema vesilahust nimetatakse formaliiniks ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali ja ammoniaagi vesilahust kasutatakse ravimite tootmiseks (urotropiin).
Piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe keemiline valem on C3H6O3 Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Piimhapet valmistatakse suhkrutest. Hapnemisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi
pimedusstaadiumist pikemalt - pimedusstaadiumi reaktsioone kutsutakse ka Calvini tsükliks - reaktsioonid toimuvad stroomas - kokkuvõtlikult toimub pimedusstaadiumis see, et õhust pärinev CO2 seotakse orgaanilistesse molekulidesse - reaktsioonid on tsüklilised (sarnaselt hingamisahela reaktsioonidele) - Calvini tsükli otseseks väljundiks on 3-süsilikuline suhkur, mis on aluseks teistele algmolekulidele seega: - sisendiks on ATP, NADPH, CO2 - väljunditeks on C3H6O3 (2*C3H6O3 = glükoos); NADP, ATP ja fosfaatrühmad fotosünteesi tähtsus: - taimed toodavad enda tarbeks orgaanilist ainet. * kõik autotroofse organismi rakud ei ole fotosünteesivõimelised. * Calvini tsükli produktid on vaheproduktideks teiste orgaaniliste ühendite sünteesil. - Fotosünteesil vabanev hapnik on vajalik taimedele endale kui ka teistele aeroobsetele organismidele. - heterotroofsete organismide tarbitav orgaaniline aine on fotosünteesi produkt.
Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Makroergiline ühend madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks Piimhape C3H6O3. Tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta Valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul Pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seostatakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule
Aldooseon olemas 16 tükki, mis omakorda jagunevad veel erinevatesse monosahhariidide rühmadesse. Glükoaldehüüd Kõige väikseim olemasolev molekul, mis kuulub nii aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla. Siiskiei ole see aine päris aldoos, kuna ainel puuduvad enamik suhkru omadusi, kuid siiski kuulub ta aldoosi perekonda. Glütseeraldehüüd On trioosne monosahhariid, valemiga C3H6O3 Kõige levinum ja lihtsaim aldoos. Magus, värvitu, kristalne aine. Mängib tähtsat rolli meie metabolismis, sünteesis ja biokeemias. Erütroos Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taoline struktuur, mis vees hästi lahustub. Ärritab nahka ja silmi. Treoos On samuti tetroosne monosahhariid, valemiga C4H8O4 Erütroosiga väga sarnane aine, samuti on
rakkude arenguline täisvõimelisus Superovulatsioon hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Surrogaatema asendusema,kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Kooriongonadotropiin raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin Käärimine pärmseente abil C6 + H12 + O6 = 2 CO2 + 2 C2H5OH Käärimine piimhappe bakterite abil C6H12O6 --- 2 C3H6O3 ( piimhape) Selgita vaksineerimis põhimõtet süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigustekitajaid, mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. Miks ülim steriilsus on olmes hukatuslik ? Kuna siis ei tekiks aeroobseid bakteried. Need lõhustavad orgaanilisi reoaineid Mis võimaldab bakteritel resistentseteks kujuneda? Sest neil on plasmiidid.see säilitab varuained. nt tärklis Milles seiseneb tuumkloonimine ja millist bioloogilist tõde sellega kontrolliti ?
energia anaeroobsel glükolüüsil 1. Piimhapekäärimine (hapniku puudusel) ehk käärimisel Piimhappebakterite elutegevuse käigus; nii toodetakse mitmeid toiduaineid jogurtid, juustud, hapupiim, keefir, Nii saavad energiat bakterid ja pärmseened, hapniku hapukapsad/kurgid jne. nappusel aga ka päristuumsed rakud. Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) Glükolüüs glükoosi lagundamine, tekib 2 2 ADP + 2P 2 ATP pürovaadimolekuli, toodetakse 2 ATP-d ja 2 NAD-d. Anaeroobse glükolüüsi tulemusena muudetakse pürovaat sültuvalt organismist piimhappeks, etanooliks või mõneks muuks vähem levinud aineks. Hapupiima saamine on biotehnoloogia Helluse toodetes on eriti head piimhappebakterid Lactobacillus ME-3
1. ETAPP - GLÜKOLÜÜS (tsütoplasmavõrgustik) Glükoos lõhustatakse 2 püroviinamarihappe molekuli C6H12O6 2 C3H4O3 + 4 H Eraldunud H ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD Sellega kaasneb 2 ATP molekuli süntees NAD on ühend, mis on vesiniku aatomite siduja ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS Toimub, kui rakus pole piisavalt hapnikku või käärimisel hapnikuvabas keskkonnas Protsess kiirem, aga mitte tõhus 1.1. PIIMHAPPEKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C3H6O3 (Glükoos Piimhape) moodustub 2 ATP'd jogurtid, juustud, hapupiim 1.2. ETANOOLKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C2H5OH + 2CO2 (Glükoos Etanool + süsihappegaas) eraldub süsihappegaas moodustub 2 ATP'd vein ja õlu 2. ETAPP - TSITRAADITSÜKKEL (mitokondri sisemus/maatriks) püroviinamarihappe edasine lagundamine, palju reaktsioone eraldub CO2 ja H ioonid tekib 10 NADH2 3. ETAPP - HINGAMISAHELAREAKTSIOONID (sisemine membraan) vabanevad NADH2 mol H aatomitest
· C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12-28% Monosahhariidid ehk liitsuhkrud Nimetuse aluseks süsinike arv + lõpp oos. · C2H4O2 - diosiid · C3H6O3 - triosiid · C4H8O4 tetrosiid erütroos · C5H10O5 pentosiid riboos, desoksüriboos · C6H12O6 heksosiid glükoos (magus), fruktoos, galaktoos (piim) · C7H14O7 - heptosiid · C8H16O8 - oktosiid · C9H18O9 - nonosiid · C10H20O10 dekosiid · Väga aktiivne, vees lahustuv, magus Oligosahhariidid Maltoos, laktoos, sahharoos O OH H O
Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH) Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis. Liigne tarbimine soodustab neerukivide teket. 2-hüdroksüpropaanhape ehk Piimhape (C3H6O3) Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Polüpiimhape on biodegradeeruv polümeer, millest valmistatakse looduslikult lagunevaid kilekotte. Bensoehape ehk benseenhape, bensoaat on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. 9
3BIOLOOGA Hapniku on Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine, hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub piisavalt. etanool või piimhape. Bakterid ja seened saavad kääritamisega oma energia. Käärimisi on palju erinevaid. 1. Piimhappekäärimine piimhappebakterite elutegevuse käigus, tekivad jogurtid, juustud, hapupiim, keefir, hapukapsad/kurgid jne. Glükoos 2 piimhappe (C3H6O3) 2ADP + 2P 2ATP Aga ka lihastes hapniku puudusel. Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Hiljem piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal. Piimhappebakterid tekitavad ka hambaauke. 2. Etanoolkäärimine Glükolüüsi lagunemine pärmseente toimel. Eraldub süsihappegaas.
organismi poolt. Vees lahustumatud aminohapped Rasvaga sarnane keemiline koostis; Sisaldab väävlit Maltoos C12H22O11 Glükoos C6H12O6 Tärklis C6H10O5 4. Tärklis koosneb (amüloos ja amülopektiin.) 5. Glükoosil on OH rühm (all) pool. 6. Tselluloos koosneb ( ) glükoosist, kus OH rühm on (üleval) pool. 7. kirjelda tselluloosi pundumist (vesi lükkab molekulid üksteisest eemale, pugedes neile vahele) 8. piimhappe tekkimine (glükoosist- glükoos läheb pooleks C3H6O3) 9. amiinide tunnused on? (-amiin liide lõpus, haiseb) 10. CH3CH2NH2 + HNO3 = CH3CH2NH3NO3 11. 2(CH3)2NH + H2SO4 = [CH3NH2]2SO4 12. (CH3)2NH + HPO4 = [(CH3)2NH2]3PO4 13. 4CH3CH2NH2 + H4SiO4 = (CH3CH2NH3)4SiO4 14. Aminohapped koosnevad (aminorühmast) ja ..hapetest 15. 2NH2CH2COOH + H2SO4 = (NH3CH2COOH)2 + SO4 16. 2NH2CH2COOH + Mg(OH)2 = (NH2CH2COO)2Mg + 2H2O 17. NH2CH2COOH + NaOH = NH2CH2COONa + H2O 18. NH2CH2COOH + H3PO4 = (NH3CH2COOH)3 + SO4 19. Valgud koosnevad (aminohapetest) 20
karboksüülrühma. · Aminohappe tähis COOH. · Inimorganismis on umbes 60 aminohapet. · Inimorganism kasutab aminohappeid: ehitusüksustena energeetilise materjalina eelühenditena Süsivesikud Üldvalem: Cn(H2O)n · (3C) Monooside alarühmad: trioosid: C3H6O3 = esindajad: glütseeraldehüüd (4C) tetroosid: C 4H8O4 = erütroos Disahhariidid: (2-10 jääki) 2 jääki on kokku pandud Polüsahhariidid · (5C) Pentoosid C5H10O5 = riboos, desoksüriboos(ilma hapnikuta, DNA) · (6C) Heksoosid C6H12O6 = glükoos, veresuhkur, galaktoos, fruktoos, mannoos · (7C) hektoosid: C7H14O7 = D sedoheptuloos Oligosahhariidid · Sahharoos roo ehk peedisuhkur
biosünteesireaktsioonides. ATP, GTP (valkude sünteesil kasutatakse), CTP, UTP kasutatakse kõiki RNA sünteesiks. ATP, GTP, CTP, TTP kasutatakse DNA sünteesiks. Metabolism dissimilatsiooni ja assimilatsiooni protsessid. Organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nim metabolismiks. Piimhape ehk 2hüdroksüpropaanhape (C3H6O3) on üks karboksüülhapetest. Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. 1 Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Pimedusstaadium toimuvad kloroplasti lamellidest väljaspool (stroomas). Sahhariidide sünteesiks
sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis · Glükoosi lagundamine: glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikus, saadakse 2 kolmesüsinikulist molekuli- püroviinamarihape e. CH3COCOOH, eraldub 4 H ja tekib 2 ATP. Anaeroobne glükolüüs e. käärimine lõpeb piimhappe või etanooli moodustamisega. 1st glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli C3H6O3 ja 2 ATP, vesinikku ei eraldu. Piimhappest lahti saamiseks peab selle verega kandma maksa, kus see muutub püroviinamarihappeks. Kui anaeroobsel glükolüüsil tekib etanool, tekib 2 etanooli, 2 süsihappegaasi ja 2 ATP), tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses. Püroviinamarihappe edasine lagundamine, vaheproduktina tekib sidrunhape. Enne tsüklisse sisenemist eraldub CO2 ja 2 H. Järk-järgult eralduvad co2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-iga
Makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD. Metabolism-organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva kk-ga. Jaguneb assi- ja dissimilatsiooniks. Piimhape- ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe keemiline valem on C3H6O3. Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel.Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Pimedusstaadium-fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavadCalvini tsükli.
Klassifikatsioon Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : 1. monoosid, 2. oligosahhariidid (tuntumad esindajad disahhariidid) ja 3. polüoosid. 1. M o n o s a h h a r i i d i d ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: * 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis * 4C tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe põhiraja vaheühend * 5C pentoosid C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiin- hapete ehitusse * 6C heksoosid C6H12O6 - esindajad glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos
SÜSIVESIKUETE KLASSIFIKATSIOON Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : ◦ 1. MONOOSID, Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. ◦ 2. OLIGOSAHHARIIDID (TUNTUMAD ESINDAJAD DISAHHARIIDID), Üldvalem C12H22 O11 ◦ 3. POLÜOOSID. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID (LIHTSÜSIVESIKUD) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: ◦ 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis ◦ 4C tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe põhiraja vaheühend ◦ * 5C pentoosid C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete ehitusse ◦ * 6C heksoosid C6H12O6 - esindajad glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos ◦ * 7C heptoosid C7H14O7 - esindaja seduheptuloos
annaabi.ee 
