Narkootilised ained ja aju Sõltuvus Ihaldus, tung Võimetus Võõrutusseisundid Tolerantsuse teke Aeg Kanep THC(tetrahüdrokannabinool-C21H30O2) Kaifitunne-lõõgastunud, rahulik Kõrvaltoime: koordinatsioonihäired, nälg ja mäluhäired Dopamiin Hävitab ajurakke > Ei teada täpselt. Tubakas Nikotiin (C10H14N2) Tunned end mõnusalt Atsetüülkoliin Tekitab tolerantsust Tugev iha tubaka järgi Kas kanepi suitsetamine on parem kui tubaka suitsetamine? https:// www.youtube.com/watch?v=fNBTD7awlno Kasutatud allikad: http://www.jellinek.nl/brain/index.html http://et.wikipedia.org https://www.google.ee/ - Pildid
peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * mürkidena (akonitiin) Kofeiin Ø C8H10N4O2 Ø Leidub: kohvipuu ubades ja teepuu lehtedes. Ø Kesknärvisüsteemi stimulant - ergutava toimega Ø Kõige levinum psühhoaktiivne aine: *jookides (tee,kohv,coca-cola) * ravimites (aspiriin, paratsetamool, migreeni ravis) Nikotiin C10H14N2 Leidub tubakataime ja kokapõõsa lehtedes Ø Kasutatakse tubakatoodete(sigerettide) valmistamisel Ø Lisatakse putukamürkidele Ø Tekitab sõltuvust Ø Piirab keha võimet hävitada vähirakke. Tubakataim Kokaiin Ø C17H21NO4 Ø Saadakse kokapõõsa lehtedest Ø Kesknärvisüsteemi stimulant: * söögiisu vähendav *eufooriline heaolutunne
peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * mürkidena (akonitiin) Kofeiin Ø C8H10N4O2 Ø Leidub: kohvipuu ubades ja teepuu lehtedes. Ø Kesknärvisüsteemi stimulant - ergutava toimega Ø Kõige levinum psühhoaktiivne aine: *jookides (tee,kohv,coca-cola) * ravimites (aspiriin, paratsetamool, migreeni ravis) Nikotiin C10H14N2 Leidub tubakataime ja kokapõõsa lehtedes Ø Kasutatakse tubakatoodete(sigerettide) valmistamisel Ø Lisatakse putukamürkidele Ø Tekitab sõltuvust Ø Piirab keha võimet hävitada vähirakke. Tubakataim Kokaiin Ø C17H21NO4 Ø Saadakse kokapõõsa lehtedest Ø Kesknärvisüsteemi stimulant: * söögiisu vähendav *eufooriline heaolutunne
Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml
Nikotiin Nikotiin Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)3(1Metüül2pürrolidinüül)püridiin Nikotiin tekitab sõltuvust seega on narkootiline aine. Nikotiinist 1520 % imendub suus ja 8085 % kopsus Leidumine Leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. 1. Tubakast 2. Tomatist 3. Kartulist 4. Baklazaanist 5. Paprikast Leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Omadused Puhas nikotiin on: 1. Õlitaoline 2
Nikotiin Liis Kivirand Üldiselt Nikotiin on alkaloid. On leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, rohelisest piprast ja kokapõõsa lehtedest. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin. Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamispunkt: -79 °C Keemispunkt: 247 °C (laguneb) Isesüttimis temperatuur: 240 °C Mõju inimesele Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,
Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Morfiin (C17H19NO3) on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus. Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik. Keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg. Nikotiin on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest , eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, paprikast ning kokapõõsa lehtedest. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Mis on Narkootikum? Narkootikum on aine mille tarvitamise järel tekib tarvitajal väga hea enesetunne ehk kaiff
*segunedes õhuga aurustub Füsioloogilised ained *tihedus enam-vähem *maavitsaliste suguko võrdväärne veega taimedest (enim tubak Nikotiin *sulamist° -79 °C vähesemal määral kart C10H14N2 *keemist° 247 °C baklažaani ja paprika *molekulmass 162 g/mol *tubakasuitsudes http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubaka *närvimürk *varem laialdaselt put s/nikotiin.html *omab kantserogeenset insektitsiidina (tänapä
Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele.
Tuntumad alkaloidid Kofeiin(C8H10N4O2)-on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Seda leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis Nikotiin Nikotiin(C10H14N2)-on potentne närvimürk mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Sigaretide populaarsuse tõttu on nikotiin samuti üks enamlevinumaid alkaloide. Nikotiini kohta on levinud väärarvamus, et see tekitab vähki. See ei ole tõsi, aga samas ta soodustab vähi teket. Nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.
taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Piltidel on tubakataimed. Omadused Nikotiini nomenklatuurnimetus on (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin ja keemiline valem on C10H14N2. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik. Nikotiin lahustub hästi vees, reageerib hapnikuga ning süttib kergesti. Nikotiini füsioloogilised omadused on näiteks tubakasõltuvus, näljatunde vähenemine, veresuhkrusisalduse tõus, kopsude töövõime langemine, adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine jne. Pildil nikotiini graafiline kujutis. Nikotiini kasutamine Kuivatatud tubakataime lehtedest tehakse sigareid, sigarette,
Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse (ibid). Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin,C10H14N2 Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3... 1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut
· vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin,C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Tõrv
kahjulikke aineid tekitavaid kui ka vähki. Tõrv mõjub hingamisteede limaskestadele. Hingamisteede vastupanuvõime haigustele langeb. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua peaaegu mitte ükski bakter sellise kaitsemehhanismi tõttu. Aga suitsetaja haigestub näiteks normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse palju kergemini (kopsupõletik, bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Nikotiin, C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes olev tugev närvimürk. See tekitab sõltuvuse ning on narkootiline aine. Suur annus võib põhjustada inimesel halvatuse, hingamis- krampe ja surma. Surmav võib olla ka suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Et suitsetaja kohe ei sure, satub tavaliselt organismi korraga vähe nikotiini. Algajal tekitab nikotiin iiveldust, mis on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Puhas nikotiin on värvuseta õlitaoline mõru vedelik ning kergesti vees lahustuv
limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Nikotiin C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning
Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse (ibid). Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv Nikotiin,C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning
annaabi.ee 
