antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähendada eksporti sellest riigist. Impordi piiramise tingimustes ei taha investeerida välisfirmad. Protektsionism võib viia inflatsioonile. Oluline oht peitub ka selles, et tavaliselt rakendavad teised riigid omakorda vastupiiranguid ning lõpptulemuseks võib olla nn. bumerangiefekt, millal iseenda meetmed pöörduvad omaenese vastu. Töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel. Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge. Välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. "tärkava tööstusharu kaitse vajadus" - kodumaise tootmise edendamine ekspordi arendamiseks, kodumaise tootmise edendamine impordi asendamiseks.
Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: 1) majanduslik üleilmastumine- tekivad riigiülesed ehk korporatsioonid (põhja-ameerik suurkorporatsioonide rajatud tehased vähemarenenud maadesse) 2) kultuuriline üleil.-kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja -väärtused 3) poliitiline üleil.-tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli.
vähearenenud maade majandulikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest, tunnuseks on arengumaade tohutu välisvõlg arenenud riikidele integratsioon e. lõiming- kooskõlastamine, ühiskonna või regiooni kujundamine tervikuks arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisust identiteet- samastumine. ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda ideoloogilistel, rahvuslikel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. bumerangiefekt jõukad riigid paigutasid keskonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, lootes vabaneda probleemidest, kuid rohkete kemikaalidega ja odava tööjõuga toodetud toodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse kultuuriliselt ühtlane riik (N:Soome, Leedu, Norra)- räägitakse ühte keelt, tunnistatakse sama usku, pärinetakse samalt maalt. Siin pole väikesearvuliste vähemuste kaasamine probleem kahekultuuriline riik (N: Läti, Belgia, Iisrael)- elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad
Tavaliselt ei alustata investeerimist üldse enne, kui kauba ostmine vaadeldavas riigis on saavutanud teatud taseme · Protektsionism võib viia inflatsioonile. Kaitsevalliga kindlustatud kohalikud tootjad ei suuda tavaliselt hoiduda kiusatusest tõsta hindu, et oma kasumeid kiiresti suurendada · Oluline oht peitub ka selles, et tavaliselt rakendavad teised riigid omakorda vastupiiranguid ning lõpptulemuseks võib olla nn. bumerangiefekt, millal iseenda meetmed pöörduvad omaenese vastu. · Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. · Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid).
Tavaliselt ei alustata investeerimist üldse enne, kui kauba ostmine vaadeldavas riigis on saavutanud teatud taseme • Protektsionism võib viia inflatsioonile. Kaitsevalliga kindlustatud kohalikud tootjad ei suuda tavaliselt hoiduda kiusatusest tõsta hindu, et oma kasumeid kiiresti suurendada • Oluline oht peitub ka selles, et tavaliselt rakendavad teised riigid omakorda vastupiiranguid ning lõpptulemuseks võib olla nn. bumerangiefekt, millal iseenda meetmed pöörduvad omaenese vastu. • Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. • Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid).
teki; järgneb üks eelmistest võimalustest. 7. Vastuvõtja on motiveeritud ja võimeline teadet töötlema, tal tekivad domineerivana ebasoodsad mõtted reklaamitava suhtes ning sellega seoses ka püsivad tunnetusstruktuuri muutused (näit mäletab püsivalt, kui ebameeldiv on antud kaup või et tal on selle suhtes tõsiseid intuitiivseid eelarvamusi) -- aset leiab püsiv negatiivne hoiakumuutus ehk bumerangiefekt mõjustava reklaamiteate suhtes. 8. Vastuvõtja on motiveeritud ja võimeline töötlema reklaamisõnumit, tal tekivad domineerivana soodsad mõtted reklaamitava suhtes ning sellega seoses ka püsivad tunnetusstruktuuri muutused (näit on tekkinud püsivad meeldivad mälestused reklaamitava margiga seoses) -- aset leiab püsiv positiivne hoiakumuutus ehk teiste sõnadega, mõjustamine on realiseerunud.
o lastetoetus · Abi vajamist peab tõestama o Toimetulekutoetus peab tõestama Globaliseerumine e üleilmastumine pt 6.1.-6.2. · Majanduslik o Ühisraha, organisatsioonid, ühisturud · Kultuuriline o UNESCO, välismaalased, rahvusvahelised pühad, toidud jne, võõrsõnad, Eurovisoon, · Poliitiline o Diplomaatilised suhted, läänelike põhimõtete levik, demokraatia, ÜRO, · Kas me jagame heaolu või riske? o Bumerangiefekt halba tehes tuleb see ringiga tagasi o liblika tiivalöögi efekt ühel või teisel moel jõuab iga muutus alati meieni · internatsionaliseerumine isiklike kontaktide olemasolu üle maailma 30 · digitaalne lõhe erinevused just suurenevad, sest Aafrikas jm vähemarenenud riikides tehniline baas, arvuti kasutus on sedavõrd erinev
põhjustada ka konflikte või arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks. Ta väidab, et erinevalt tööstusühiskondadest, mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu, peavad tänapäeva ühiskonnad olema valmis jagama riske ja probleeme. Jõukad industriaalriigid uskusid naiivselt, et kui nad viivad keskkonnakahjuliku tootmise ära arengumaadesse, vabanevad nad ise ebameeldivatest probleemidest. Tegelikult avaldub hoopis bumerangiefekt. Ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse, sealsete inimeste toidulauale. Arengumaad pole seejuures ise kuigivõrd huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi oludes peavad nad ainsaks ellujäämise teeks võimalikult odavat tootmist, mis ei arvesta niisuguse majandamise tegelikku hinda. Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske. Kui
toodetud rikkus läks tagasi tuumikriikidesse, vähemarenenud kiratsesid edasi. Koos majandusettevõtetega laienesid tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused, teravnesid ökoloogikaprobleemid. Globaliseerumine on siiski enamat, luues uued väärtushinnangute süsteemid ja tekitades ka kultuurikonflikte ja arengutõrkeid. Industriaalriigid uskusid, et viies keskkonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, vabanevad nad probleemidest, aga toimus bumerangiefekt ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõudis tagasi rikaste riikide inimeste toidulauale. Arengumaad ei ole huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardav näljahäda ja maailmaturu karm konkurents muudavad nad konkurentsivõimeliseks vaid odava tootmise teel. Digitaalne lõhe NÜÜDISAJA ÜKS SUUREMAID SOTSIAALSEID LÕHESID, MIS JAGAB INIMESED INFORIKASTEKS, KELLEL ON JUURDEPÄÄS MOODSATELE DIGITAALSETELE INFO- JA
annaabi.ee 
