=Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-Tk)xTm määr Palgafond=bruto+sotsmaks+töötuskindlustus(tööandja) Pf=Bt+SM+Tkt Tm vaba miinimum: 2250, Pensionikindlustus: 2% brutost, Töötuskindlustus(töövõtja): 2,8% bruto, Töötuskindlustus(tööandja): 1,4% brutost, Sotsiaalmaks: 33% brutopalgast, Tulumaks: 21% brutost Lihtintress: I=rkn, r-intressimäär, n-perioodide arv, I-intressitulu, K=k+I=k+rkn=k(1+rn), K-lõppkapital, K=rn(1+r(n-1)/2) Liitintress: K=k(1+r) astmel n, Perioodiliste sissemaksete korral: K=px(1+r)astmel n-1/r, Kui kantakse ühekordselt algkapital: K=k(1+r)astmel n+px(1+r)astmel n-1/r
ning füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlusest saadud tulult. TULUMAKS – füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%. Tulumaksu kinnipidamise määr on 20% (brutost mahaarvestada) Maksuvaba tulu on 154 EUR/kuus (1.brutost lahutada) Sotsiaalmaksu määr on 33% Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1.6% (tööandjale 0,8%) (brutost mahaarvestada) Kogumispensioni makse määr on 2% või 3% kõikidele liitunutele ja 0% kõigile mitteliitunutele. (brutost mahaarvestada) Töötasu alammäär (miinimumpalk) on kuus 390 EUR Ülesanne.
Kibemaks: 20, 9 vi 0% Aktsiisid(need on kahjulikud) alkoholi, tubaka, ktuse, pakendi, elektrienergiaaktsiis. Tulumaks: *proportsionaalne tulumaks(Eestis 21%) ehk maksumr ei muutu sissetuleku kasvades. *progresseeruv ehk astmeline tulumaks. *fsilise isiku tulumaks(ttajad) * juriidilise isiku tulumaks(ettevtted kasumi pealt) Muud riiklikud maksud: maamaks, hasartmngumaks(kulu on sihtotstarbeline), tollimaks, raskeveomaks. Netopalga arvutamine: lahutan brutost maksude protsendid, tulumaksu leidmisel lahutan enne brutost pensioni ja ttumaksu siis veel 144 ja korrutan 0,21. Lopuks lahutan brutost koik maha. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tealisest rahvastikust, kes ei osale tturul. Isikud, kes ei soovi ttada vi ei ole selleks vimelised. Koduperenaised, tudengid ja ppurid. Lapsed, vanurid, kodused Majanduslikult aktiivne rahvastik e tjud on osa tealisest rahvastikust, kes osaleb tturul. Kik ttajad (hivatud) ja ttud.
PALGA TEISENDAMINE BRUTOST NETOKS Tulumaks 21,0% (2006. aastal 23 %) Töötuskindlustusmaks, töövõtja osa 2,8% Töötuskindlustusmaks, tööandja osa 1,4% Kogumispensioni II sammas 2,0% Sotsiaalmaks 33,0% Maksuvaba miinimum kuus 2 250 kr Brutopalk 10 800 kr Tulumaksu- Töövõtja Tööandja Kogumis- vaba Töötus- töötus- Kogumis- Maksu- töötus- Sotsiaal- pension miinimum kindlustus Brutopalk kindlustus pension vaba kuus Tulumaks Netopalk kindlustus maks Palgakulu ja ja ja 10 800 302 216 2 250 1 687 8 595 151 3...
Tähtsat rolli tööpoliitikas mängivad ametiühingud, mis on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte omanikega. Jaotatakse kaheks: Kutseametiühing, mis ühendab ühe ameti töötajaid (näiteks õpetajad). Haruametiühing, mis hõlmad endas majandusharu töötajad (näiteks Transpordi AÜ). 9. Netopalga arvutamise oskus ja tööjõukulu arvutamise oskus Kõigepealt tuleb brutost võtta töötus- ja pensionkindlustus maha, enne kui hakata tulumaksu maha arvutama. 10. Investeerimine ja arvutamise oskus Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerimine on rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse
Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi maailmaruumi (albeedo). 2. Mis on neto- ja brutoprimaarproduktsiooni erinevus? Primaarne netoproduktsioon (PNP) on päikesekiirguse assimileerimise kiirus autotroofide poolt. Primaarne tähendab seda, et mõeldakse vaid fotosünteesivate organismide produktsiooni. Neto tähendab seda, et summaarsest fotosünteesist (brutost) on lahutatud maha fotosünteesivate organismide enda energiatarve (hingamine). Seega on primaarne netoproduktsiooni tulemus see, mis on potensiaalselt saadaval heterotroofidele. Brutoprimaarproduktsioon = varis + biomassi juurdekasv + hingamine. Netoprimaarproduktsioon = bruto hingamine (autotroofne+heterotroofne). 3. Nimeta kaks bioomi, mille produktiivsus on väga kõrge, miks?
kNeto = kBruto - (q soojuslik OT + q elektrilin OT e) q1=Q1/Qtk ehk kaudse soojusbilanssi esimene liige. Bruto on suurem sest neto puhul tuleb brutost lahutada elektriline ja soojuslik omatarve , näiteks pumbad ja muud katla seadmed. Omatarve 3....4%. 78. Kaasaegse veetorukatla ja gaasotpru katla põhimõtteskeem koos seletusega. Rein andis viimases loengus mingid joonised vist.
Brutokasutegur ja netokasutegur: kNeto kBruto (q soojuslik OT q elektrilin OT e) q1=Q1/Qtk ehk kaudse soojusbilanssi esimene liige. Bruto on suurem sest neto puhul tuleb brutost lahutada elektriline ja soojuslik omatarve , näiteks pumbad ja muud katla seadmed. Omatarve 3....4%. 78. Kaasaegse veetorukatla ja gaasotpru katla põhimõtteskeem koos seletusega. Rein andis viimases loengus mingid joonised vist.
muujaoks Q2.......Q6-soojuskaod Q2- soojuskadu katlast lahkuvate kuumade gaasidega Q3- keemiline põlemiskadu. Q4- mehaaniline põlemiskadu. See esineb tahkete kütuste põlemisel kus tekib tuhk/räbu ja kui tuhaproovis esineb süsinik. Q5- katlavälis jahtumiskadu. Q6-see kadu esineb ainult tahkete kütuste põletamisel. Soojuskadu slaki ja tuha füüsikalise soojusega. Q1+q2+q3+q4+q5+q6=100% Q1= brutto=q1=100-(q2+q3+q4+q5+q6)% bruttokasutegur netokasuteguri saame kui brutost lahutame q omatarbe neto=brutto- ot Hoonete sisekliima ja selle kujundamise alused · Niiske õhu omaduse ja parameetrid Niiske õhk kujutab endast kuiva õhu ja veeauru e niiskuse mehhaanilist segu. Järelikult niiske õhk on gaaside segu, mis koosneb kuivast õhust ja veeaurust. Kuivõhk koosneb: lämmastik(N2) 75,54%massiprotsenti ja mahuprotsessidest 78,08%; O2 =20,95%; Ar=0,93% ; CO2=0,04%. Peale nende on õhus veel väga vähe neooni, klüptooni ja muid gaase
üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt. töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval: D: palgakulu (brutopalk) D: sotsiaalmaksu kulu 33% brutost D: töötuskindluskulu 0,3% D: puhkusetasude kulu K: võlad töövõtjatele K: puhkuse reserv (puhkuse tasude ulatuses) Palgapäev: vastavalt lepingule ehk siis järgmise kuu alguses D: võlad töövõtjatele (kirjutatakse kohustused lahti) K: sotsiaalmaksu võlga K: tulumaksu võlg K: töötuskindlustus võlga K: pensionikindlustusvõlg K: võlad töövõtjatele, väljamaksmata tasu (netopalk) Reaalne tasumine:
· sotsiaalmaks- sotsiaalmaksu maksvad juriidilised isikud, FIE-d, tööandjad üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt. · töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt · lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval: D: palgakulu (brutopalk) D: sotsiaalmaksu kulu 33% brutost D: töötuskindluskulu 0,3% D: puhkusetasude kulu K: võlad töövõtjatele K: puhkuse reserv (puhkuse tasude ulatuses) Palgapäev: vastavalt lepingule ehk siis järgmise kuu alguses D: võlad töövõtjatele (kirjutatakse kohustused lahti) K: sotsiaalmaksu võlga K: tulumaksu võlg K: töötuskindlustus võlga K: pensionikindlustusvõlg K: võlad töövõtjatele, väljamaksmata tasu (netopalk) Reaalne tasumine:
annaabi.ee 
