1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib
strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon Söömine Toidu varumine
Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10. Vilfredo Pareto loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid) 11. Bronislav Malinowski Briti sotsiaalantropoloogia koolkonna rajaja. Bioloogiline funktsionalism inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused ja ühiskonna ülesanne on neid täita. Seda teevad erinevad sotsiaalsed institutsioonid (vajaduseks söömine institutsiooniks toidu varumine jne). Kultuuri kohta: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele 12. Alfred Reginald Radcliffe-Brown Briti sotsiaalantropoloogia. Sotsiaalne
arvuga juhuvalimi. Gallup oma väiksema valimiga suutis palju paremini ette ennustada presidendi tulemusi. Vaatlus Vaatluse puhul ei ole aktiivset inimeste segamist. Kaks peamist tüüpi · Osalusvaatlus e entograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. · Mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu. Osalusvaatluse, etnograafia näide: Bronislav Malinowski osalusvaatluse meetodi rajaja. Oli I maailmasõja ajal sunnitud mitmeks aastaks jääma Trobriandi saartele Vaikses ookeanis. Hiljem avaldas mitmes raamatus nende saarte kultuuri põhjaliku etnograafilise kirjelduse. Mitte osalusvaatluse näide: Laud Humphreus jälgis 1960ndate lõpus homoseksuaalsete meeste kohtumisi avalikes tualettides. Hiljem tuli ka ise kapist välja. Veidi ebaeetiline? Eksperiment Teadustest kõige enam kasutatav andme kogumise meetod
Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon Söömine Toidu varumine
Legend räägib, et Mati Karmin sai kuju loomiseks inspiratsiooni perekonnaringist. Kujur näinud, kuidas tema õe vanem poeg suudelnud vihma käes oma tüdrukut, ja pildistanud seda. Hiljem andis purskkaevu kujundamiseks väljakuulutatud Tartu Linnavalitsuse võistlus kujurile innustust suudlevate noorte skulptuuri loomiseks. Purskkaev on sellel kohal olnud alates 1948. aastast, mil Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe (tänases mõistes linnapea) Bronislav Võrse korralduse ja kavandi järgi see rajati üleöö.[1] Enne seda oli umbes samas kohas sillutisel asunud Tartu linna 0-punkti tähistanud linnavapi kujutisega pronksist kaevukaas. Purskkaev oli lihtsa ehitusega, umbes 7 meetrit läbimõõdus ja 3/4 meetrit sügav. Selle keskel oli maakividest kuhil, millest ulatus välja veetoru.Purskkaev oli linnarahva seas populaarne: 1970.1980. aastatel, kui Raekoja platsil võis veel autoga liigelda, tiirutasid pulmarongid ümber purskkaevu ja
Valim võiks olla ka võimalikult suur, mis tõstab selle usaldusväärsiust. Tavaliselt on valimi suusrus kuskil 1000 inimest. Ajalugu ANKEETKÜSITLUSE: George Gallup ankeetküsitluse meetodi pioneer, uuris poliitilisi eelistusi. Vaatlus: Osalusvaatlus uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. Ajalugu: Bronislav Malinowski. Mitte-osalusvaatlus uurija püüab vaadelda inimesi nii, et vaadeldavad ei tea, et neid vaadeldakse. Uurija üritab olla nähtamatu. Nt Laud Humphreys. Eksperiment peetakse tihti kõige täiuslikumaks. Uurija kontrollib täielikult olukorda. Uurija ise manipuleerib mingit sõltumatut muutujat vaadates kuidas see mõjub sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs/kogumine. Inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid, pildilised materjalid..
Mingit sugukonda juhtis üks pealik, kes surus oma poegade tahte alla. Pojad tapsid isa ära, sõid ta ära ja siis tekkis süütunne. Selleks,et süütunnet kompenseerida, nad lõid müüdi, et nende isa oli jumal. Igapäevases elus inimesed taastoodavad psüh. projektsiooni. Laps peab isa kõikvõimsaks. See tunne, mis inimesel on jumala suhtes, see tuleb isa-poja tundest. Mõeldakse välja jumala kuju, keda kõik austavad, nagu lapse ja isa suhtes. *Maagiline hüpotees (Bronislav Malinowski) – religiooni tekkeks tõukeks on hirm ja ebakindlustunne, religiooniga püütakse ebakindlusest üle saada. Oli välitöödel saarel, läks üks hommik randa, elanikud valmistavad ette 2 paati,et minna kalale. Ühte paati tõstakse asju,ei pöörata tähelepanu. Teise paadi juures on palju rahvast ja šamaan, kes viib rituaali läbi. M küsib miks ühel viiakse läbi rituaali ja teisel mitte. Ühe paadiga sõidetakse vähe, teisega minnakse
Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis antr lähenemisse umbusuga suhtuma..uskus, et uurimine on võimalik ainult keele kaudu, et millegi eksootilise jääduvastamine ei ole piisav. Uuriti eelkõige nähtavat kultuuri – esemeid, rõivaid, kombeid, rituaale. Rõhutas välitööde tähtsust! Funktsionalism – oli tugevalt domineeriv suund. Bronislav Malinowski (psühhobioloogiline funktisonalism, inimkonda tuleb uurida kui tervikut ja asjade funktsiooni, kõik tuleb millestki, on põhifunktisoonid ja sekundaarsed funktsioonid (jumalad, üleloomulik jõud, hirm). Ta algul pildistas ikka väga palju, tema eesmärk oli jäädvustada elusaid inimesi, et konkreetne inimene ära ei kaoks, aga hiljem kadusid töödest fotod ära, sest fotograafia kui uurimisvahend oli
mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis.antropoloogia lähenemisse umbusuga suhtuma..uskus, et uurimine on võimalik ainult keele kaudu, et millegi eksootilise jääduvastamine ei ole piisav. Uuriti eelkõige nähtavat kultuuri esemeid, rõivaid, kombeid, rituaale Funktsionalism oli tugevalt domineeriv suund. Bronislav Malinowski (psühhobioloogiline funktisonalism - inimkonda tuleb uurida kui tervikut ja asjade funktsiooni, kõik tuleb millestki, on põhifunktisoonid ja sekundaarsed funktsioonid (jumalad, üleloomulik jõud, hirm). Ta algul pildistas ikka väga palju, tema eesmärk oli jäädvustada elusaid inimesi, et konkreetne inimene ära ei kaoks, aga hiljem kadusid töödest fotod ära, sest fotograafia kui uurimisvahend oli fundamentaalselt vastuolus tema teooriaga
annaabi.ee 
