k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ??Nimetage kopsude pinnad ja neil asuvad moodustised Roidmine pind( roided) vahelihasmeline, keskseinandmine. Funktsioon - peamine ülesanne gaasivahetus 14. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Stesiifilist hingamisfunktsiooni täidab kopsus väike vereringe. Koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest
Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen
FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse.
Peabronhid koosnevad kõrgelistest rõngastest, mida ühendavad sidemed ja limaskest. Parema bronhi pikkus on 1-3 cm, vasaku pikkus 4-6 cm. Parema bronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. KOPSUD pulmones Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer, alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen.
südame paunaga, harkelund, diafragmaalnärvid, ülenev aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen, lümfisõlmed – rinnakutagused, eesmised keskseinandi- ja ülemised diafragmaalsõlmed. Tagumises keskseinandis paiknevad trahhea, peabronhid, söögitoru, rinnaaort, paaritu ja poolpaaritu veen, rinna ja lümfijuha, uitnärvid, sümpaatilised tüved ja lümfisõlmed – tagumised keskseinandi-, lülisambaesised, trahheakõrvalised ja kopsu-bronhiaalsed sõlmed. Keskseinandi elundite vahel paikneb side- ja rasvkude. 2. Lisaks leia vastused küsimusele: 1) Milliste mehhanismide kaudu on hingamine seotud keha üldise tasakaaluga ehk homöostaasiga? (Vähemalt 5 näidet) - Hingamisega uuendatakse kopsudes olevat õhku, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere o2 varusid. Hapnik kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks. Vajalik energia transformeeritakse
Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa - põhimik - toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots - tipp - ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend - kopsuvärat ( hilus pulmonis ), mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need kõik sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed.
tugevnenud ekspiirium (Tukiainen 2005). Kõrvalkahinate, räginate esinemine hingamisel viitab patoloogiale. Hingamisfaaside vahekord peab olema tasakaalus, st sisse- ja väljahingamine on võrdse kestusega faasid. Patoloogia Vesikulaarse hingamiskahina nõrgenemine (nt põletiku stenoosi või võõrkeha korral). Vesikulaarse hingamiskahina tugevnemine (nt sügav kiire hingamine või kõhnunud patsient). Bronhiaalsed räginad võivad olla kuivad või märjad. Märgade bronhiaalsete räginate korral on kuulda, kuidas õhk tõmmatakse läbi vedeliku/eksudaadi, mullide lõhkemisel vedeliku pinnal on kuuldavad räginad. 6 Suuremullilised märjad räginad bronhiidi korral. Alveolaarsed krepitatsioonid ehk kuivad krepiteerivad räginad viitavad
) SEGMENTIDEKS. 6. SELGITAGE MÕISTED: KOPSUALVEOOL – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.- FUNKTSIONAALSEKS ÜHIKUKS ON KOPSUALVEOOLID ehk SOMBUD, MIS TEOSTAVADKI KOPSUDE PEAMIST ÜLESANNET – GAASIVAHETUST. PLEURA ehk – KOPSUKELME, MILLEGA ON KOPS KAETUD. KOPSUVÄRAT, lad.k. – HILUS PULMONIS. ON KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSA SÜVEND, MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER, NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU. 7. KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI- 1) VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD 2) SUUR VERERINGE – VEREVARUSTUSEGA SEOTUD
roidmine pind, alumine e. vahelihaseline, mediaalne e. keskseinadmine. Moodustised on kopsuvärat ja kopsujuur. 14. Kopsude vereringesüsteemid Funktsioonid 1. VVR Varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi 2. SVR Tagab vereringe kopsudes eneses, varustades kopsu hapniku ja toitainetega 15. Mõisted Kopsuvärat lad. k. HILUS PULMONIS süvend, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (väljuvad) Kopsujuur lad. k. RADIX PULMONIS Kopsuvärat koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet gaasivahetust, poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25MM, Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti Pleuraõõs Lestmete vaheline pilutaoline ruum PUUDUB ÕHK
bronchial (bronhiaalne) ehk BALT (viimased on seotud respiratoorse traktiga) ja b) difuussed lümfoidsed koed, kus vastavad rakud ja antikehad talitlevad kaitsjatena. MALT iseloomustus: NALT ja BALT - nasaalne ja bronhiaalne limaskestadega seonduv lümfoidne kude: need mikroobid, mille tungimist kopsu ei suudeta ära hoida sekreteeritud lima ja ripsmete liikumise abil, satuvad kontakti lümfoidsete agregaatidega nagu mandlid ja adenoidid ning bronhiaalsed sõlmekesed, milles nende elimineerimine toimub sarnaselt soolega. GULT - Soole limaskestaga seonduv lümfoidne kude: kõige paremini uuritud MALT, mis sisaldab Peyeri naaste (nendes olevad M- ehk microfold rakud teostavad transtsütoosi-vahendavad partikleid ja molekule soolevalendikust dendriitrakkudele ja lümfotsüütidele) ja teisi agregaate, mis on spetsialiseerunud antigeenide esitlemisele ning transpordivad mikroobe M- rakkude ehk microfold
annaabi.ee 
