saabunud reisikirjanik Adam Oleariusega ning saksa luuletaja Paul Flemingiga, siis algas nende suur sõprus. Brockmann kirjutas varem vaid juhuluulet kuid nüüd Fleming innustas teda veelgi enam. Nad liitusid lamburiseltsiga, kuhu kuulusid paljud õppejõud. Nad korraldasid loodussõite (piritale, kopli randa, lasnamäele), pidasid pidusid, musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. Aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kiriku-õpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmanni eesti keel oli 3 aastaga nii hea, et usaldas seda kasutada värsivormis. Eestikeelne looming polnud küll ulatuslik, kuid väga tähenduslik. Juhuluulega ,,Carmen Alexandrinum" 1637 algab eesti kunstiline luulesõna. Tegi palju pühendusluuletusi, mille adressaatideks on pärjatud Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Ihering, Heinrich Stahl jne. Ta oli uusladina luule esindaja, kelle luulet tuleb vaadelda Euroopa-kultuuri ruumis ja kontekstis
04.1609 / 18.04.1609 Surmakoht: Tallinn (Eestimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 09.12.1647 / 29.11.1647 Eluloolist Reiner Brockmann sündis 28. aprillil 1609 Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse, mida senini pole leitud. 1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse.
14-realine on SONETT. Esimesed eesti sonetid, kuigi saksakeelsed, ilmusid juba 17. sajandil Reiner Brockmanni sulest. Eestikeelse soneti kõrge meisterlikkuse saavutasid sajand hiljem Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Sem per, Jaan Kärner, Juhan Sütiste, Betti Alver ja Bernard Kangro. See tundub vanamoelisena. Tavaliselt luuakse itaalia sonette (4+4+3+3 värssi), mis pakub nelikute kirjelduse pingelist murdumist kolmikute eneseväljenduseks. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk PUÄNT, mille esile tõstmise võimalused on head inglise
saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782)
lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" 1708.a. esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE. Põhjaeestikeeles. 19.saj.- üleminek kirikukirjanduse keelelt rahvapärasemale keelele. 1806.a
· 1525 teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat · 1535 Wanradti ja Koelli katekismus · Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel · 17. saj lõpul B.G. Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits · 1739 Piibli ilmumine eesti keeles · 17. saj sündis eesti ilmalik kirjandus · Juhuluule pühendusluuletused oluliste sündmuste puhul (14. saj) · 1637 I eestikeelne, sakslase R. Brockmanni poolt kirj juhuluuletus · 1708 I eestlase loodud luuletus ,,Oh! Ma waene Tardo Liin" Käsu Hansu poolt
seisukohtadega. Enim viljeldavaiks olid pulmalaulud. Juhuluule värsid maarahvani ei ulatunud, sakslaste seltskonnas olid aga suurustlemise viisiks. Eesitkeelne juhuluule väärib tähelepanu oma ilmaliku sisu ja eesti luulekeele kujunemise seisukohalt. Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi. Brockmanni juhuluuletused laadilt baroksed salongiluuletused, autor polnud vorminõudlik. Avaldas esimese teadaoleva eestikeelse pulmalaulu 1637. Brockmanni tollaegne eestikeelne luueharrastus sai eeskujuks toonastele värsimeistritele. Lamburiringi kuulus ka Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Salemann, ülistab eesti keelt ja arvab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Palju tugevaid juhuluule näited on aga anonüümsed ( pulmalaul "Armasz kallisz kuldene Wend" ja "Pulma Laul").
Tavaliselt mainitakse juhuluule aktiviseerijana Tallinnas saksast tulnud luuletajat Paul Flemingit (1609-40). Tema ümber oli tekkinud kohalike luuleharrastajate ring, nn. lamburiühing, millised olid moes Saksamaal. Oluliseks on peetud Flemingi kokkupuuteid ja sõprust Rainer Brockmanniga, eesti esimese pulmalaulu autoriga. Juhuluule sündi soosivaks eelduseks oli trükikoja asutamine Tallinnasse aastal 1635, kuna seal trükiti esimeste hulgas Flemingi luuletusi ning ka Brockmanni esimene pulmalaul. Pulmalaulud olid mõeldud härrasseltskonnale. Kadrina pastor Brockmann kirjutas ka saksa-, kreeka- ja ladinakeelseid luuletusi, mida on kokku mitusada. Teisteks autoriteks olid Juuru pastor Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Kirbla pastor Daniel Göbel, Georg Salemann, Rõngu pastor Olaus Georg Salenius (kahesalmiline ,,Jocus Esthonicus" 1643) ning Joachim Salemann. Tähelepandav osa 17. sajandi eestikeelsest juhuluulest koosnes aga
Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake. Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18
pulmavoodis – viitab keskaegsele rüütli- ja trubaduuride luulele. Mõrsja kohta kasutatakse metafoore magus koor, linnupoig jne, mis pole rüütlikirjandusest, vaid seltskonnaluulest. Pulmalaulude eesmärk on pakkuda meelelahutust. Eestikeelse luuletuse pulmas esitamise eesmärk oli tekitada üllatusmomenti. Tundmatu autori „Armas kallis kuldene vend“ on pulmalaul, mis leiti 1889. Sisult maalähedasem ja ilmalikum kui Brockmanni pulmalaul. Kui Brocmanni tekst käsitles elitaarset pulma, siis see autor käsitleb rahvalikku sündmust. Kuna kirjeldatakse eestlaste pulmapidu, võib arvata, et tegu on eesti autoriga. Siin kirjeldatakse omaaegseid 5 pulmakombeid: mida süüakse-juuakse, tavaks mängida pilli ja selle saatel tantsida. Luuletus lõpeb lahkumise vihjega, st pulmapidu on peetud.
annaabi.ee 
