Sõnad: industriaalne tööstuslik; pseudovale. Juugendstiil LääneEuroopas. Tekkis Saksamaal XIX saj. lõpul. Iseloomulikud tunnused: 1)tunduvalt vabam kompositsioon 2)kasutatakse valdavalt looduslikke ehitusmaterjale 3)rõhutatakse uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. 4)tähelepanu ruumide omavahelisele seosele, nende mugavusele, valgustatusele. Ehitusnäited:Sagrada Familia kirik, Maja Mila, Helsingi raudteejaam, kirik Le Raincy, Sajandi Hall Breslaus. Arhitektid Soomes: Eliel Saarinen; Armas Lindgren; Herman Gesellius; Lars Sonck 2030ndate Aastane arhitek. Euroopas(Euroopas XX saj. alguses) Iseloom. tunnused: funktsionalism(tähelepanu hoone funktsioonile;kasutatakse raudbetoon,klass,teras; ilmub arhitektoonika;välditakse dekoori; suureneb värvi;ehitusnäited:bahausi hoonetekompleks); ekspressionism(Einsteini torn Potsdamis). Sõnad:funktsionalismsuund arhitektuuris, mis seab ehituse vormi vastavusse tema otstarbega
Alexander Theodor von Middendorff ( 6.august 1815 Peterburi 16.jaanuar1894 Hellenurme ) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa zooloog. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales ka Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest. Talle kuulusid Hellenurme ja Päidla mõisad Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal. Teadustegevus: Alexander Theodor von Middendorff tundis huvi looduse vastu juba varases nooruses. Tema edasise elukäigu ja saatuse määras suuresti kohtumine Karl Ernst von Baeriga. 1840. aastal osales ta Baeri
korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga, ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele.1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60
taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. 1863. aastal kolis perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest". Ka Lydia oli tegev ajalehetöös. Koidula abiellus 1873. aastal Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga ja asus koos mehega Kroonlinna elama, kuhu mees oli saanud sõjaväearsti koha. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis ning tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas. 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946. Lydia Koidula perekond Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht
Koidula abiellus samal aastal Tartus lätlase Eduard Michelsoniga, kes oli erialalt sõjaväe- ja naistearst. Seejärel asus ta koos mehega Kroonlinna elama, kuhu mees oli saanud sõjaväearsti koha. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kes elas vaid nelja-aastaseks, kuna suri leetritesse. Kahe aasta pärast sündis Lydial Tallinnas tütar, kellele pandi nimeks Hedvig.Hedda, kes suri 1941. aastal. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega Breslaus, Strasbourg`is ja Viinis. 1878. aastal tuli Viinis ilmake ka teine tütar, kes sai nimeks Anna ning kes suri 1965. aastal. 1884. aastal sündis tal veel üks poeg Max, aga ta oli elamisvõimetu. 1882. aastal halvenes Koidula tervis. Talk tekkis rinnavähk, mida oli tema suguvüsas palju olnud. See raviti küll tal välja ja natuke aega oli kõik korras. Ta puhkas lastega Saaremaal. Seejärel asus ta tagasi Kroonlinna, kus ta 1886. aasta 11. augustil suri.
aastal oli selle kõrgperioodi kulminatsiooniks. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845- 1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga; ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60
aastal oli selle kõrgperioodi kulminatsiooniks. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga; ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60
Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; vana kalendri jrg. 6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi Ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta. 1868. aastal uuris põllumajandusteadlasena Baraba steppi ja 1878. aastal Fergana orgu. 1870. aastal juhtis ta hüdrometeoroloogilist ekspeditsiooni Barentsi merele ja Islandile. Tema nime kannavad laht Taimõril ja neem
Hölzeli juures Stuttgarti Kunstiakadeemias õppemeistrina · 1919 kutsus Gropius ta bauhausi õppejõuks vormiõpetuse ja skulptuuri alal. · Oma õppetöös pühendus Schlemmer inimese ja ruumi, ning vormi ja ruumi probleemidele, juhendades metallist ja metallkarkassist mahulisi vormiharjutusi. · Schlemmer omandas kuulsuse oma konstruktivistliku teatrikujundusega "Triaadide ballett" 1922. · 1929 lahkus ta Bauhausist, asudes õppejõuks Breslaus, 1932-33 oli õppejõuks Berliinis. · 1928-30 tegi 9 seinamaali Esseni rahvusmuuseumis. · Sõja-aastatel töötas Wuppertalis 'Institut für Malstoffe`. Bauhausi kroonika · 1919-1925 kooli asukoht Weimaris · 1926-uute õppehoonete valmimine Dessaus, kolimine · 1928- Gropiuse lahkumine, uus direktor Hannes Meyer · 1930- Bauhausi uus direktor Ludwig Mies van der Rohe, suund arhitektuurile, · 1931 Bauhausi kolimine Berliini
Kui muhkkatk (1347-1350) Euroopas levima hakkas, peeti juute selle eest vastutavaks: nemad olevat mürgitanud ära kaevuveed. Lõuna-Prantsusmaal, Põhja- Hispaanias, Sveitsis, Bavaarias, Reinimaal, Ida-Saksamaal, Belgias, Poolas ja Austrias usuti seda süüdistust ja enam kui 200 juudi asundust hävitati üle kogu Euroopa. Selle tragöödia suurust näitab kõige paremini teave 10 000 surnust Poolas, kus nad pääsesid suhteliselt kergelt: kolmes Saksamaa linnas -Erfurtis, Mainzis ja Breslaus tapeti kokku rohkem kui 10 000 juuti. Rituaalmõrv Rituaalmõrvad on pärit vanaajast, kuid kristlased kasutasid seda süüdistust juutide vastu XII sajandi Inglismaal. Kuulduste kohaselt tapnud juudid kristlaste lapsi oma rituaalide teostamiseks ja seda eriti enne ülestõusmispühi. Neid fabritseeritud süüdistusi tunti ka veresüü laimu nime all. Selle süü alusel sai oletatavatest ohvritest kultus, mis põhjustas tuhandete inimelude huku kogu Euroopas. Väikese Lincolni
W-i ajaloo. Moodsa tööstusdisaini sünni kulminatsiooniks oli D. W-i näitus Kölnis 1914, sellele järgnes lahknemine elitaarseiks kunstkäsitöö pooldajaiks ja pragmaatilisteks industrialiseerimismeelseiks. Viimaste eestvõttel moodsa elamukultuuri propageerimiseks rajatud näidisasumeist tähistas modernismi läbimurret Euroopas Weißenhof Frankfurdi lähedal (üldplaneering Mies van der Rohe, 1927). Hiljem rajati näidisasumid Breslaus (Wroclaw, 1929) ja Viinis (1932). D. W-i ideid arendas Bauhausis paljus edasi W. Gropius. D. W-i tegevus hääbus 1934, taasrajati Lääne-Saksamaal 1950. Gesamtkunstwerk (sks. 'tervikkunstiteos'), 19. saj. keskel saksa kultuuriruumis tekkinud kontseptsioon, mis tähistas erinevaid kunstiliike (arhitektuuri, muusikat, tantsu, kujutavat ja näitekunsti) ühendavat harmoonilist teost, mille kõik elemendid on sünkroonsed. Mõistet kasutati