Renessanss Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsi...
16.sajandil loodi viiul, vioola, tsello ja kontrabass. Kõige enam tuntuimaks sain viiulimeistrite poolt Cremona linn , Itaalias. 17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis märkis mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid klavessiin, orel, klavikord, lauto, plokkflöödid, pommer, trompet ja tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud- braanl, pavaan, galliard. 2 3.1 TUNTUMAD HELILOOJAD Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern,Jacob Obrecht, Heinrich Isaac, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Andrea Gabrileli, William Byrd, Giovanni Gabrieli Renessanss oli muusikamaalimas väga hea aeg. Tol ajal elas palju heliloojaid ning arendati kõvasti
Renessanss Renessanss oli keskajale järgnenud uuestisünniajastu Euroopas peamiselt 14. kuni 16. sajandini, igas kultuuriharus ja Euroopa piirkonnas dateeritakse seda erinevat moodi. Mõistet renessanss kasutati esimest korda 1550. aastal, kuid sellest kui perioodist hakati rääkima alles 19. sajandil. Kõige olulisemaks erinevuseks keskaja ja renessanssi vahel on inimese ja Jumala suhe. Kui keskajal oli kõige keskmeks Jumal, siis renessansiajastul hakati väärtustama inimest. Inimene oli iseenda peremees ja au sisse tõusis piinatud geenius – isik, kes läbi oma raske töö saab edukaks. Hakati uskuma Fortunasse ja tekkis uus kolmainsus, mis tähtsustas edukat ja vaprat vaba inimest. Kasutusele tuli mõiste humanism ja hakati väärtustama ilu ning elamuste pakkumist oma meeltele. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Algasid suured maadeavastused ja toimus tohutu areng loodusteadustes, inimene oli suutel...
Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See
Keelpillid: Lauto - kuni 16 keelt Teorb (doubleneck) - basskitarri eelkäija (pikakaelne lauto) Kitarr (Hispaaniast) - 16.saj renesanssi lõpp Vioolad (mitte altviiulid) - viola di braccio (õla) ja viola di gamba (põlve) Puhkpillid: Plokkflööt - 7-8 erimõõdus Põik- ehk ristflööt Pommer - šalmeist arenenud oboe eelkäija Dulcian - fagoti eelkäija Krummhorn (“kõver sarv“) Trompet (vaskpuhkpill) Tromboon (vaskpuhkpill) Tsink (vaskpuhkpill) Tantsud: - BRAANL - ringtants - PAVAAN - aeglane sammtants - SALTARELLO - kiire hüpleva sammuga tants - GALIAARD - kiirem hüppetants (Prantsusmaa) Reformatsioon ja muudatused 16.saj kirikumuusikas - kultuurirevolutsioon - lihtrahvas sai tegema hakata kunstmuusikat - muutusid jumalateenistuse põhialused ja liturgia Martin luther (1483-1546) - naelutas Wittenbergi kirkiu uksele oma kuulsad 95-teesi 1517 vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat
Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. D)reekviem- mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid, pillid. E)renessansiaegsed tantsud- Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt. F)süit- esimene instrumentidele loodud muusikavorm, millespavana+galjard= 2 teineteisele järgnevat tantsu, süit vajas orkestreeringut ehk igale pillile eraldi ettenähtud noodijoonist. Igale pillile olid ette kirjutatud tabulatuur- noodikiri ( noote asendavad numbrid või tähed). Tänapäeval kasutatakse ka mõningate orkestrite puhul tabulatuuri nt jazzi mängimisel.
ühesuguses rütmis akordidena. b) Madrigal - on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. c) Ars Nova - (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. d) Reekviem - on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. e) renessansiaegsed tantsud - braanl, pavaan, galliard. f) süit - oli instrumentaalmuusika levinuim vorm kuni 18. sajandi keskpaigani g) missa osad – ordinaarium ja proprium h) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet" 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater.
allutatud saatehääled Ars Nova - Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. reekviem - mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid, pillid renessansiaegsed tantsud - Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt süit - esimene instrumentidele loodud muusikavorm, millespavana+galjard= 2 teineteisele järgnevat tantsu, süit vajas orkestreeringut ehk igale pillile eraldi ettenähtud noodijoonist. missa osad - MISSA osad –Kyrie Eleison (ole õnnistatud ) Gloria (ülistus) Credo (usun sinusse ) Sanctus (püha) Benedictus Agnus Dei (jumala talleke)
Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola, Jacob Obrecht, Josquin des Prez, Heinrich Isaac, Jean Mouton, Pierre de La Rue, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, John Taverner, Christopher Tye, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi
(klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn. Boccaccio kasvas üles Firenzes
(klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika žanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud – braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti – sopranist bassini. Renessansifilosoofia Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele. Renessansiajastu oli alguseks uusaja filosoofilise mõtlemisele. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses toimus enamikes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides vaimne ja kultuuriline murrang ja aluguse sai tänapäevane teadus. Tolleaegse kultuuri iseloomulikud jooned on
muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. · 1530-1550 varajane madrigal, é Jacob Arcadelt · 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" · 1580-1620 hiline madrigal, é Carlo Gesualdo 2.8. 16 saj tantsud: pavaan, galjaard, braanl, volta, canarie jt. Tantsud esinevad kogumikes paaridena, nagu neid ka tantsiti: aeglasele eeltantsule (iseloomulikult kaheosalises taktis) järgneb kiire järeltants (kolmeosalises taktis). Pavaan aeglane ja väärika iseloomuga eeltants Galjaard kiire hüppetants, tavaliselt moodustas paari pavaaniga olles selle järeltantsuks.Braanl üks levinumaid tantse, rohkem keskklassi seas; eeltants branle simple, järeltants branle double või lihtsalt gay (kiiresti, elavalt)
annaabi.ee 
