Philised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sber Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener
Trepil tormas ta otsa haige õlaga Athosele, kes ta seepeale duellile kutsus. Sama tegi ka Porthos, kelle kallal ta teravmeelitses ning Aramis, kelle d'Artagnan pani piinliku olukorda. Kui Arthos, Porthos, Aramis ja vapper gaskoonlane olid duelliks kloostri taha kogunenud, sattus neile peale kamp kaardiväelasi. D'Artagnan, kes aitas musketäridel kaardiväelastega võidelda sai hoobilt musketäride sõbraks. Pärast mõnda aega kestnud põnevat elu Pariisis, tuleb tema juurde härra Bonacieux ja teatab, et ta naine on röövitud, ning palub d'Artagnanilt abi. Naine olevat kininganna usaldusalune. Peagi saabab proua Bonacieux koju, kus d'Artagnan päästab ta politsei käest, kuid sel hetkel on proua mees juba Bastille'sse viidud. Gaskoonlane sai proualt ülesande salajane kiri edasi toimetada. Üsna pea armus d'Artagnan võluvasse proua Bonacieux'i. D'Artagnanni abil aitab ta armatatu Buckinghami hertsogil kuninganna Annaga kohtuda.
ning hakkab hoopis preestriks. Tal on aga salapärane armuke kellest on nende seikluste jooksul palju kasu). Ta kutsub kõik kolm duellile kuid kaotab lõpuks võõra silmist. Jõudes duellipaika ründavad neid kardinali kaardiväelased ning võidavad. D'Artagnanist ja ,,Kolmest Musketärist" saavad head sõbrad. Teenides mitmete töödega kuninga usaldust. Tõelised seiklused algavad, kui d'Artagnani naaber kaupmees Bonacieux ühel juurde tuleb ning palub d'Artagnanil leida tema naine ning näitab d'Artagnanile kirja kus on kirjas, et ta naine on röövitud. D'Artagnani hakkab asi huvitama ning ta lepib kokku hinnas. Siis, aga pannakse kaupmees vangi. Järnevates seiklustes satub vangi ka d'Artagnan, ta leiab üles oma proua Bonacieuxi, armub temasse ning peale seda usaldatakse talle kuninganna enda poolt salajane ülesanne. D'Artagnan
Krahv de Rochefortiga. Pariis de Treville maja – sarnanes sõjaväe laagriga. Viiskümmen musketäri kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Treppidel käis mõõga võitlus, eeskojas jutustati lugusid naistest ja ootetoas kõneldi õukonnasündmustest. Louvre- kuningaloss Calais – sadamalinn La Rochelle´i – linn, mis kuulus hugenottidele Bethune´i klooster – sinna oli peidetud Contance Bonacieux Inglismaa London - Buckinghami hertsog loss Tower – vangla. Seal on vangis mileedi 4. 1625.aastal alustas noormees nimega d’Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingit- usega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville’ile. Monsieur de' Treville oli ta isa vana sõber, musketäride kapten. d`Artagnan sõidab Pariisi, kuna tal on soov saada musketäriks. Lisaks kingitustele on d’Artagnanil kaasa võtta
Kirjelduse järgi sai D.A aru, et see oli see mees, kes kord ta kirja varastas. Ta läks kohe tema juurde, kuid ei leidnud teda. Järgmine päev leidis ta röövitud naise ning viis ta Athose majja, ise läks ..... Ta läks Treville juurde, et ta saaks tõestada, et käis seal poolkümme. ( tegelt oli rohkem, aga ta keeras kella) D'Artagnan läks koju pikemat teed pidi, kuna mõtles proua Bonacieux'st. Arthose akna juures nägi ta Bonaxieust, kellele ta järgnes ja nad rääkisid. Planchet rääkis, et athos arreteeriti dartangani pihta. Kuid aega andmiseks athos ei reetnud d.a 'd. Hiljem nägi D.A bonat ja athost sillale minemas, kuid tuli välja et see polnud athos ning mees oli hoopis keegi mitte tema mees. Buckingham avaldab kuninganna annale oma armastust. Nad ei saanud aga kokku jääda, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa vahel polnud head suhted.
«Kõik on nii ebamäärane. Kuidas te oma naise röövimisest teada saite?» «Härra de la Porte'i kaudu.» «Kas ta teile üksikasju teatas?» «Talle ei olnud need teada.» «Ja mujalt ei ole te midagi kuulnud?» «Siiski, ma ...» «Mida?» 97 «Ma ei tea, võib-olla olen ma liiga ettevaatamatu.» «Jälle tulete te sellega. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et taganeda on juba hilja.» «Pagan võtku, ma ei tagane!» hüüdis kodanik enese julgustuseks vandudes. «Pealegi, Bonacieux' ausõna ...» «Teie nimi on Bonacieux?» katkestas teda d'Artagnan. «Jah, nii on mu nimi.» «Te vandusite Bonacieux' ausõna juures. Andestage, et teid katkestasin, aga.see nimi tundub mulle tuttavana.» «Väga võimalik, mu härra. Olen teie majaperemees.» «Ah soo!» ütles d'Artagnan pooleldi tõustes ja kummardades. «Teie olete minu majaperemees.» «Jah, härra, just nii. Ja kuna te minu juures juba kolm kuud olete elanud ja kahtlemata
Kõik kolm musketääri kususid ta duellile. Duelle segasid kardinali mehed, kelle musketärid olid tagasi löönud tänu d'Artagnani abile. Kõik neli said omavahel suurteks sõpradeks. Pidevalt kohtas d'Artagnan ka meest Meungist, keda tal ei õnnestunud kunagi kätte saada, sest tema sõnul oli see mees nagu fantoom, kes kadus alati ruttu ära. Vahepeal oli d'Artagnan päästnud ära proua Bonacieuxi, kellesse ta hiljem ka armus. Vahepeal oli üks mileedi röövinud proua Bonacieux. Teose saatel oli see mileedi üritanud saada d'Artagnanist lahti, üritades teda mürgitada, saates talle mitmeid mehi kallale, kelle ta saatis d'Artagnani relvadega tapma, kuid d'Artagnan'i kasuks oli õnn. Mileedi sooritanud juba väga 5 palju kuritegusid. Ta oli põgenes Bethune'i karmeliitide kloostrisse, kus viibis ka proua Bonacieux, kelle ta enne põgenemist tappis. Peale seda võttis Athos asja
Ta tahtis noormehel abi küsida, et ta päästaks härra naise. Kirjelduse järgi oli rööviaks mees Meung'ist , kes oli mileediga koos olnud ning gaskoonlase kirja varastanud. Vesteldes härraga, märkas d'Artagnan aknast sama meest Meungist. Noorhärra jooksis nii kiiresti kui jaksas tänavale, kui oli juba hilja, mees oli kadunud. Tagasi tuppa jõudes oli koosseis terviklik, kõik tema uued sõbrad: Athos , Porthos ja Aramis. Ta rääkis, mida härra Bonacieux oli talle varem öelnud. Kostis müdinat, järgmisel hetkel oli härra Bonacieux musketäride eest ja tema taga neli kaardiväelast, kelle ülesndeks oli vangi võtta maja omanik. Härra Bonacieux anus ja palus, et üüriline tema eest kostaks. Aga seda ei juhtunud, Porthos proovis kaitsta vaest meest küllm, kui Athos poleks seda keelanud. Kaardiväelased lahkusid uhkelt, nad oli vangi endaga kaasa viinud. "Ma ei saa enam millestki aru," ütles Porthos, "te kiidate d'Artagnani
TEEMANTRIPATSID Annette Kits Anna Maria Tuberg 8.a MIS TOIMUS RAAMATUS? · Louis XIII kinkis kuninganna Annale teemantkee 10 ripatsiga · Anna andis need kingituseks hertsog Buckinghamile · Mileedi läheb ripatsitele järele · Louis XIII peab balli · Anna on õnnetu ning proua Bonacieux kuulis teda pealt · Anna usaldas talle oma saladuse · Hr. Bonacieuxiga on probleeme · D' Artagnan asub teele MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 2 · Musketärid asuvad teele · Porthosel tekkis aadlikuga tüli · Aramis jäi tule alla · Athost süüdistatakse valeraha esitamises · D' Artagnan võitleb aadlikuga ja võtab tema loa piiri ületamiseks · Tormab Buckinghami juurde · Buckingham avastab, et kahte ripatsit pole · Parim kullasepp tuleb kohale ja teeb uued ripatsid
Kui aga esimest duelli alustatakse, siis tormavd kardinali (musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutaja) kaardiväelased neile kallale, kuna tol ajal olid duellid keelatud. Musketärid võidavad kaardiväelasi ja d`Artagnan saab sõbraks nende kolmega, kelle vastu ta pidi algul duellil minema. Nende nimed on Athos, Porthos ja Aramis. Athos on neis kõige vanem ja d`Artagnan`ile kõige rohkem sõbra eest. D`Artagnan aitab kuninganna Annat ja kohtab proua Bonacieux`d, kellesse ta armub.! Ta saab ka mileedi (mileedi on kardinali üks ustavamaid spioone ja salaagente) saladuse jälile, milleks on see, et mileedi on häbimärgistatud ja et ta oli Athose naine, kelle Athos poos üles, kui lillast liiliast vasakul õlal teada sai, kuid mileedil õnnestus eluga pääseda. Athos tegelikult oli krahv de La Fère ja Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski. Loo lõpuks
Ma suundusin Inglismaale Buckingham'i tapma. Seal kohtusin ma aga on mehevenna lord Winter'iga. Ta võttis mu vangistusse, ta teadis, et ma olin tulnud selleks, et tappa Buckingham. Ta hoidis mind seal päevi kinni, selle aja jooksul suutsin ma aga võrgutada vangivalvuri Felton'i. Ühel ööl tuli ta mind päästma, ma rääkisin talle sellest, et Buckingham on vaja tappa. Tema tegigi seda. Ma põgenesin taas, seekord aga kloostrisse kus oli varjul d'Artagnani armuke pr. Bonacieux. Ma valetasin talle, ma lubasin temaga koos sealt lahkuda. Kui musketärid tulid ütlesin ma talle, et me peame põgenema aga ta ei suutnud liikuda, seega ma mürgitasin ta ja põgenesin üksi. Kahjuks leidsid musketärid mu üles. Nad määrasid mu surma. Nad hukkasid mu ühel saarel. Hukkajaks oli Lille'i timukas.
pärast seda kutsus de Treville teda enda juurde jutule ikkagi ja ta lubas talle kõike paremat, kui sai teada kui võimekas võitleja ta nii noore mehe kohta oli ja ta avaldas muljet kõigile, nii musketäridele kui ka Treville'ile ja ta võeti vastu kui üheks nende seast. Alguses ta ei saanud kohe musketäriks, aga ta sai musketäridega headeks sõpradeks ja Treville usaldas teda. Peaaegu terve riik teadis, kui hea võitleja d'Artagnan oli ja ühel päeval palus tema maja omanik , Bonacieux tema abi. Bonacieux'i noor naine Constance oli röövitud ning Bonacieux arvas, et kardinali meeste poolt, sellepärast, et ta oli kuninganna teenijatüdruk ja teadis palju saladusi, mida kardinal tahtis meeleheitlikult salajases hoida. D'Artagnan'il õnnestus Constance päästa röövijate käest ning nad armusid. Hiljem, kui mõned sündmused olid veel juhtunud, nägi ta juhuslikult Constance'i üle silla
heaks töötab spiooni, käskjala ning mõrtsukana Charlotte Backson, kes kasutab raamatu vältel erinevaid nimesid. Charlotte'il ehk mileedil on toatüdruk nimega Kitty. Felton on noor sõdur, kes pannakse mileedit valvama, kuid naine võrgutab mehe ning kasutab ta ära. Mees Mueng'ist osutub Rochefortiks, kardinali teenriks. Tollane kuningas on Louis XIII, kelle naine on Anne. D'Artagnani korteriomanik on Monsieur Bonacieux, kelle naise, Constance Bonacieux' vastu d'Artagnanil tunded tekivad. 2.3. Lühiülevaade sündmustikust Raamatu peategelane, d'Artagnan sõidab Pariisi, kuna tal on soov saada musketäriks. Teel sinna varastatakse talt aga soovituskiri. Seepärast ta läheb kaardiväelaseks. Juba esimesel päeval Pariisis suudab ta endale kaela tõmmata kolm duelli. Kui aga esimest duelli alustatakse, siis tormavad kardinali (musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutaja)
Tal on suhe mileedi de Chevreusega. Kolmas musketär, Porthos, on vali, ninakas ja isekas.Ta on erakordselt edev ning ta naudib end hästi riietada. Üle selle kõige on ta aga ka vapper võitleja ja suurepärane sõber. Ka porthosel on romantiline suhe, nimelt mildeedi Coquenardiga. Raamat lõppes nii, et d´Artagnan ja kolm musketäri tapsid mileed Winteri, sest ta oli üritanud d´Artagnani kolm korda mõrvata. Mees andestas talle, kuid siis mürgitas mileedi tema armastatu Bonacieux' ja tal ei jäänud muud üle kui naine tappa. See toimus Pariisis. Kardinalile oli lubatud tagasi minna La Rochelle'i ning oma lubadust täideti. Teel aga kohtasid mehed härra kardinali de Richelieu kannupoissi rüütel de Rochefort'i, kellel oli korraldus viia nad Tema Eminentsi juurde, kuhu mehed teel olid. Teekond oli lühike ning varsti jõutigi La Rochelle'i. Otsejoones mingi kardinali juurde. Ta süüdistas d´Artagnani paljudes kuritegudes, kuid kui ta sai teada, et süüdistaja ise-
annaabi.ee 
