püriidi, kalkopüriidi ja borniidi kehad. Oluline hüdrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5...2%) kui Triiase kivimeis (2...10%), kuid see-eest sisaldavad nad ka seleeni, telluuri, hõbedat, pliid, tsinki, kulda ja arseeni. Hüdrotermaalse tegevusega seotud moondemineraalidest pakuvad majanduslikku huvi eelkõige talk, asbest ja magnesiit. Jääkmaavaradest on olulisemad rauda ja niklit sisaldavad lateriidid, boksiidid ning kaoliniit. Lateriidid on tekkinud peamiselt ultraaluseliste ofioliitsete kivimite murenemisel. Boksiiti leidub Mesosoikumiaegse tekkega Kruja ja Albaania Alpide vööndeis. Kaoliniit on tekkinud peamiselt gabro ja anortosiidi murenemise tulemusena. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. Fosforiiti leidub läätsede ja kihtidena peamiselt Joonia vööndi Juura- ja Kriidiajastu karbonaatkivimites. Kaevandamistegevuseks on P2O5 sisaldus (3...11%) liiga väike
Kemogeensed e keemilist päritolu settekivimid o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline ja - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus
Töötlevtööstus Panus maailmamajandusse Suured tulud nafta müümisest maailmaturul Samuti müüakse maagaasi Must Aafrika Regiooni kuuluvad riigid Hõlmab alates Sahara kõrbest lõunasse jäävat mandriosa Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Poolkõrbed ja kõrbed põõsastikud Maavarad Leidub vähe Rauamaak Boksiidid Nafta Teemantid Kivisüsi Kliima aastaringselt soe sademete hulk on mõnel pool liigne, mõnel pool puudub üldse Põllumajandus Muldade erosioon või kivistumine Karjamaade kõrbestumine Üha enam sureb loomakarju nälga Riis Palmiõli Mais Puuvill Tee Transpordisüsteem Väiksed teed Mõned lennujaamad o Windhoekis
Karbonaatkivimites ka (4)stüloliitpinnad. Kihisisene struktuur võib olla massiivne, orienteeritud või väljenduda kihikeste e. lamellide esinemises. 16. Setendite klassifikatsiooni viisid (geneetiline, struktuurne, koostiseline). Allotigeensed- autigeensed komponendid. Geneetiline: (1)purdkivimid: (a)setteosakeste terasuuruse järgi (b)koostise järgi (2)kemogeensed settekivimid: (a) evaporiidid (b)karbonaadid (dolomiidid) (c)ferroliidid (d)manganoliidid (e)lateriidid ja boksiidid (3)kemo-biogeensed ja biogeensed: (a)ränikivimid (b)karbonaadid (c)fosforiidid (d)kaustobioliidid. Struktuurne: Udden-Wentworth'i skaala. Koostiseline: (1)allotigeensed - settekivimi koostiskomponendid, mis pole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sinna kantud mujalt. (2)autigeensed -Mineraalid, mis moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas, või on tekkinud diageneesi käigus (3)orgaaniline aines 17
Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooted, linti, lattmaterjalid. · Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel · Prrofiiltooteid kasutatakse katusekattete osadenajms. · ALUMIINIUM on plastne, kerge, kergesti töödeldav ja ei korrudeeru.puuduseks on väike tugevus · Tugevusomadusei saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumsulam on duralumiinuium. Alumiiniumi valmistamisel tooraineks on boksiidid. Alumiiniumi omadused: · Tihedus y=2700kg/m³ · Sulamistemperatuur 658 kraadi. METALLTOODEDE VALMISTAMINE · Kuumutamine. Tavaliselt ehitusterase töötlemine, aga ka Al, Cu. Valsitav toorik kuumutatakse ja valsitatakse · Külmvalsimine. Töödledakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumutamise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. · Valamine
Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus
töödeldes. Fosfaatimist kasutatakse pinna ettevalmistamisel värvimiseks. 43. Oksiidid.: Oksiide on kahte tüüpi: lihtoksiidid, kus hapnik on vahetult seotud teise elemendi aatomiga ja peroksiidid, milles on side -O-O-: H2O. SiO2- mineraal kvarts. Leidub puhta mineraalina ning kivimite koostises (graniit). Dolomiit-amorfne SiO2. CO2- atmosfääris 0.03% ja lahustumine vees. Al2O3*(nH2O)- oksiid ja hüdroksiidi vahepealsed ühendid- boksiidid. Fe3O4- magnetiit. Moodustumine: 1. Hapnikku sisaldavte ühendite kuumutamisel eraldub CO2, NO2, SO2.2. Reageerimisel hapnikuga. 3. Hüdr. kuumutamisel. Omadused: 1.Osa reageerib veega, moodustades seejuures aluse või happe. 2. Reageerivad omavahel. 3.Reageerivad hapetega või alustega. 4. Reageerivad redutseerijatega. Mitmeid elementide oksiide kasutatakse kuumuskindla materjalina. Kas siis vahetult või segus teiste ainetega Al2O3, MgO, Cr2O3
Hüdratatsioon – veemolekuli ühendumine veetu mineraaliga Hüdrolüüs – mineraalidel agunemine lihtsamateks ühenditeks hüdroksiiliooni liitumisel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest: kliimast, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Murenemiskoorik võib olla pindmine või jooneline., nüüdisaegne või vana. Maavarad : boksiidid, kaoliinsavi, nikli hüdrosilikaadid, opaal, kips, rauamaak. Muldade kujunemine on biokeemiline protsess. Huumuse kujunemine toimub taimede lagunemise teel. 14) Vooluvete tegevus: ajutised vooluveed, jõed ja põhjavesi, nende geoloogiline toime. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust ehk
väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumise-kuivamise ning külmumise- sulamise tsoonis kasutamiseks. Vältida tuleb väljakuivamist varajastel kivinemisaegadel. Aluminaattsement ehk kaltsiumaluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest- boksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes,
.70% klinkri massist. Jahvatatud räbu on samuti sideaine omadustega. Omadused: tardub aeglasemalt, korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega. Peenem jahvatus. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel ja hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumisekuivamise ning külmumisesulamise tsoonis kasutamiseks. Aluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest boksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Saadakse boksiidi põletamisel koos lubja või lubjakiviga. Omadused: vees kiiresti kivistuv, suur tugevus, suur eksotermia, madal leelisekindlus, tundlik kivinemistingimuste suhtes, eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24
: 1)happelised, milleks on peamiselt mittemet. oksiidid (SO2, CO2), veega reageerides annavad happed; 2)amorfsed (ZnO, Al2O3), mis reag.-vad nii hapete kui alustega; 3)aluselised – metalloksiidid (CaO, Na2O), mis reag.-d veega andes hüdroksiidi; 4)inertsed või neutraalsed (N2O,NO), mis ei reageeri vee, hapete ega alustega. Looduses leiduvad oksiidid – kõige rohkem leidub vesinikoksiidi ehk vett, siis kvarts SiO2(leidub puhta mineraalina ja kivimite koostises), dolomiit (amorfne kvarts), boksiidid (millest valm. Alumiiniumi), magnetiidid (Fe3O4). Oksiide moodustatakse ainete reageerimisel hapnikuga, hüdr.-ide kuumutamisel, hapnikku sisaldavate ühendite kuumutamisel (CO2, SO2). Omadused: mittemetallid o.-del on ülekaalus happelised, tüüpiliste metallide o-del aluselised omadused, kusjuures metalli o.-a. kasvades o-de happelised omadused tugevnevad. Tavalistes tingimustes võivad o-d olla nii gaasilises, vedelas kui tahkes olekus. Kasutamine: Mitmeid elementide oksiide kasut
väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumise- kuivamise ning külmumise-sulamise tsoonis kasutamiseks. Vältida tuleb väljakuivamist varajastel kivinemisaegadel. Aluminaattsement ehk kaltsiumaluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest- boksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure
Keemia ja materjaliõpetus 14)veonõuded 15)reguleerivad õiguaktid 16)muu teave. 57. Oksiidide leidumine looduses, nende iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused Oksiide on 2 tüüpi: 1)liht (hapnik vahetult seotud teise elemendi aatomiga) ja 2)peroksiid, milles on side -O-O (H2O2). Leidumine looduses: SiO2 puhta mineraalina kivimite koostises (graniit); nn boksiidid Al2O3*nH2O; CO2 atm-s 0.03%. Samine: 1)hapnikku sisald ühendite kuumut CaSO3=CaO+ C+O2; 2)sulfiidide kuumut. õhus ZnS+3/2O2ZnO+SO3; 3)oksiidide reag reduts.ga Fe2O3+C 2FeO+CO; 4)hüdroksiidid kuumut. 2Al2O3Al2O3 +3/nH2O; 5)elementide reag O2-ga 2Fe+O22FeO; Keemil omadused: 1)üks osa reag veega, mood aluse või happe 2)reag omavahel SO2+NO2SO3+NO 3)Reag hapete ja alustega CaO+2HClCaCl2+H2O 4)reag reduts.ga. 58
annaabi.ee 
