Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise. Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega
millest soovitakse vabaneda Nirvaana- tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda Sansaara on seisund, mis on lahutamatult seotud kannatuste ja olendite ümbersünniga. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi virgumise, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge Tegu Igal teol on oma tagajärg Inimene saab valida, milliseid tegusi teeb ning seega saab oma teovilja määrata Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Kõik on omavahel seotud Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Põhjusliku jada alguses on teadmatus, mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest
Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu (1). 3. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates (1). 5 4. Sõltuvuslik tekkimine Tegu on seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik on omavahel seotud. Seda väljendab budismis eelkõige sõltuvusliku tekkimise õpetuses. Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi
pidanud siis levima hakanud mahajaana budism Sakjamuni Buddhat enam üheks üliinimlikuks isikuks, vaid pigem valgustatud inimeseks, üheks paljudest Budha taassündidest. Gandhara Buddhad meenutasid algselt Apollonit, kuid hiljem lähenesid järjest rohkem India-pärasemale tüübile, mis pärines Mathurast teisest suurest skulptuurikeskusest selle aja Indias. Peale selle on erinevusteks näiteks see, et Gandharale on omane seisvas poosis Buddha ja bodhisattvad, nende kujutamine istuvas asendis on seevastu ilmselgelt Mathura mõju. Samuti pandi Mathuras suurt rõhku Buddha pühalikule näoilmele, samas kui kreeka mõjudel kujutati teda Gandharas lihtsalt ilusa mehena, ilma igasuguse valgustuseta. Veel on Gandhurale eriomased vuntsid, kuna peale kusaanide ei kandnud neid tollal ükski rahvas. Tähelepanuväärseim Gandhara ikoondest oli joogi asendis istuv Buddha. Riietunud oli ta
Buddha kirgastumise lugu on budismis keskseim sündmus, ning ta õpetas oma järgijatele, et meditatsioonil on vaimuelus otsustav tähtsus. Suurem osa budistlikest sektidest rõhutab eriliselt, et buda-olemus valgustunud teadvus on meis kõigis juba olemas ning selleni võime jõuda isikliku vaimupingutusega. Siiski võetakse mahajaanas (üks budismi 5 põhilahkudest) õigeks, et bodhisattvad ja Taevased Budad saavad inimesi aidata. Kõige väljapaistvama sellekohase näite võib leida Puhta Maa budismivoolust, milles on kristlaste ja Kristuse suhteid kirjeldavale sarnaseid õpetuse. Amitabha Buda, Piiritu Valguse taevane Buda, arvatakse valitsevat Puhta Maa (teisisõnu läänemaise paradiisi) üle, kuhu võib pääseda igaüks, kes on pühendanud sellele budale ning kasutab mediteerimise ajal tema mantrat (jaapanikeelne variant Namu Amidha Butsu). Puhas Maa ei ole tegelikult veel
Hinajaana järgi vabanevad sansaarast vaid 8-osalise tee jälgijad ehk mungad ja nunnad. Kirgastunut, kes seisab nirvaana lävel, nimetatakse arhatiks. Kultuses on tähtsal kohal mediteerimine, Buddha säilmete kummardamine ja riitused. Pooldajate ideaaliks on ajalooline Buddha. Hinajaana maad on Sri Lanka, Birma, Tai, Laos, Kambodza ja osaliselt Vietnam. Mahajaana (suur sõiduk) selle põhivoolu järgi võivad sansaarast vabaneda kõik inimesd, kuna neile on abiks bodhisattvad. Bodhisattva on nirvaana saavutanu, kes kaastundest loobub sellest ja otsustab hoopis teised olendid nirvaanasse aidata. Bodhisattvatest saavad lõpuks budad. Ka näiteks dalai-laama on bodhisavatta Avalokitesvara kehastus.
Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma, pali kamma) ja teovilja (skr karmaphala, pali vpaka) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Tegu on seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik on omavahel seotud. Seda väljendab budismis eelkõige sõltuvusliku tekkimise õpetuses (skr prattyasamutpda). Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Selle põhjusliku jada alguses
budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise
Hinajaana järgi vabanevad sansaarast vaid 8-osalise tee järgijad ehk mungad ja nunnad. Kirgastunut, kes seisab nirvaana lävel, nimetatakse arhatiks. Kultuses on tähtsal kohal mediteerimine, Buddha säilmete kummardamine ja riitused. Pooldajate ideaaliks on ajalooline Buddha. Hinajaana maad on Sri Lanka, Tai, Laos, Kambodza ja osaliselt Vietnam. Mahajaana (suur sõiduk) Selle põhivoolu järgi võivad sansaarast vabaneda kõik inimesed, kuna neile on abiks bodhisattvad. Bodhisattva on nirvaada saavutanud, kes kaastundest loobub sellest ja otsustab hoopis teised olendid nirvaanasse aidata. Boddhisattvatest saavad lõpuks budad. Ka näiteks dalai- laama on bodhisattva Avalokitesvara kehastus. Mahajaana õpetuse järgi on palju müütilisi budasid. Rahvalikus kultuses austatakse Buddhat jumalusena ja bodhisattvaid pühakutena, samuti tulevast Buddhat Maitreyat. Pühade tekstide ehk suutrate hulk on väga suur. 1. at algul pkr tekkisid
Theravaada · ,,Vanemate õpetus", rangem traditsioon · Lõuna Budism Sry Lankal, Kagu-Aasia · Buddha õpetaja · Arhat ideaaliks - inimesed , kes järginud Buddha õpetust ja jõudnud Virgumusse · Anatman minatus inimesel pole püsivat hinge ega mina · Tipitaka · Vipassana analüüsiv vaatlus Mahajaana · ,,suursõiduk" · 1.saj e.m.a 1. Saj m.a.j · Mitte ainult mungad ei või nirvaanasse jõuda vaid ka teised · Buddha ja budad · Bodhisattvad ehk virgumisolendid · Sunjata tühjuseõpetus. · Kohalikud pühakirjakaanonid pühadele tekstidele lisandus uut materjali sellest kohast kuhu ta sattus · Virgumismeel ( boddhicitta) igas inimese olemas . seda tuleb arendada Vadzrajaama · Teemantsõiduk · Kõige rohkem tiibetis ja jaapanis( Shingon) · Laamad Tülkud , tulkud, rinpotsed Tiibeti pudism · Om mani parme hum · Om mani peme hung · Njingma
vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma) ja teovilja (skr karmaphala) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Tegu on seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik on omavahel seotud. Seda väljendab budismis eelkõige sõltuvusliku tekkimise õpetuses (skr prattyasamutpda). Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi.
annaabi.ee 
