Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad:
100 novelli. Teemades leidub rohkesti sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetatavus, inimeste patud ja nõrkused. Lugeja ette ilmuvad kõik tollased ühiskonnakihid: ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed-käsitöölised, lihtrahvas. Boccaccio ideaal on inimese kooskõla loodusega, ta on esimene renessansikirjanik, kes julgelt ja veendunult asub looduse poolele. Inimlikkus tähendab Boccacciole loomulikkust, seetõttu ei kõhkle ta ka armastuse kujutamisel erootilist kirge heaks kiitmast, kuigi see on nii tema kaasaegsetele kui ka hilisemate aegade lugejatele tihti siivutu tundunud. Ta näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega, olles vaba varasemast askeetlusest. _____________________________________________________________________________ _ Renessansiks nimetatakse muurangulist pööret looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste
Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat zanri). Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu. Firenzesse naasnuna asus ta arendama oma teist annet-erilist jutustajasoont. Tema varasema loomeperioodi silmapaistvam teos, romaan ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale", kus on pihtimus õnnetu armastuse loost. See teos on esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" tõi Boccacciole kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Neid novelle seob raamjutustus, mis juhatab teose sisse ja on ühtlasi selle teljeks. 3 meest ja 7 daami põgenevad katku eest villasse, seal jutustavad kümnekesi kümne päeva jooksul lugusid, igaüks igapäev ühe. Kokku räägivad 100 novelli, see on nagu pidu katku ajal. Neis novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Boccacciot võib pidada novelli kui kirjandusliku zanri algatajaks.
filosoofilisi teemasid.Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast,armukadeduses, abielurikkumisest.Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam, kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama labilõike kui ükski teine renessansikirjanik.Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed , käsitöölised , ametnikud , lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust- loodusepärasust.Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle.Abieli rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasienamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud).Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. Novell lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber
Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber
Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust – looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL – lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süžeeliini, ühe teema või konflikti ümber
Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks.Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varsemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330- ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last : Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad :
Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks.Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varsemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330- ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last : Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad :
palju. Juttu ei ole meestest, juttu on armastusest, ja päris palju on esile toodud isegi naisi ja nende voorust ja julgust. Mehed on tihti naerualusteks. Naised on seotud loodusega tihedamalt kui mehed, ja seepärast läbib Dekameroni looduseteema ja loodusfilosoofia. Boccaccio naeruvääristab inimeste rikutust ja silmakirjalikkust. Nt kui vaimulikud kuulutavad oma usku, kuid samas ihaldavad ikka maiseid nähtusi. Boccacciole meeldib puhas ja aus usk, ning ta austab neid inimesi. 90 novelli räägivad madalamatest ihadest, maistest. Boccacciot on jäljendanud mitmed Itaalia kirjanikud, renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost. Lõpupoole on ka teos, mis on mõneti erinev, proosavormis "Corbaccio" (armastuse labürint). Kujutab naisi testmoodi, kui
filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber
sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna kõigi ühiskonnaklasside seas. Giovanni Boccaccio Sündis Pariisis, läks Firenzesse. Isa oli kaupmees ja lootis, et ka pojast saab kaupmees. Sundis teda õppima majandust ja õigusteadust, mis Boccacciole ei meeldinud. Talle jäi kirjandusega tegelemiseks üle ainult õpingutest üle jääv vaba aeg. Ta ei saanud nii sügavaid kirjandusalaseid teadmisi kui Petrarca. Isa saadab ta 14- aastaselt Napolisse. Kohalik valitseja oli kultuuri ja kaunite kunstide soosija. Napolis elades puutub kokku kirjandusega. Pälvib oma loominguga tähelepanu. Samamoodi nagu Alighieri ja Petrarca, abiellub Mariasse. Tema armastatu on reaalne, kelle
annaabi.ee 
