"Väike Prints" Õnne Hütt 8.B Kui olin kuueaastane, nägin kord ühes raamatus, mille nimi oli "Tõestisündinud lood", toredat pilti ürgmetsadest. See kujutas boamadu, kes parajasti mingit metslooma alla neelas. Siin ongi selle joonistuse koopia. Minu joonistus nr.1 ja nr.2, sest täiskasvanud ei saanud aru esimesest pildist, mis pole kaabu, vaid nagu teisel pildil näha elavandi allaneelanud boamadu.. "Ole nii hea... joonista mulle lammas!" "Mõh!" "Joonista mulle lammas..." ..ja nii ma kohtusingi Väikese Printsiga. Ma joonistasin talle lamba kes oli liiga haige, teise kes oli sarvedega ja ilmselgelt oinas, kolmas lammas kelle ma joonistasin oli aga liiga vana.. ..niisiis joonistasin kasti ja ütlesin et lammas on seal sees, ta nägu lõi
Väiksel printsil hakkas laternasüütajast kahju, kuid ta ei saanud teda kaasa võtta, sest tema asteroid oli liiga väike kahe jaoks. Kuuendal planeedil kohtus väike prints ühe vanahärraga kes kirjutas hiiglama suuri raamatuid. Selle vanahärra planeet oli kümme korda suurem kui laternasüütajal. Vanahärra soovitas väiksel printsil minna planeet Maa peale. Seega seitsmes koht kuhu väike prints läks oligi planeet Maa. Seal kohtas ta kõrbes olles liiva sees roomavat kollast boamadu. Kui väike prints läbi kõrbe läks, kohtas ta ühtainsat lille. Lõpuks aga leidis väike prints tee mis viis inimeste juurde. Ta jõudis ühte roosiaeda kus kasvasid viistuhat roosi ning kõik olid täpselt samasugused kui see roos mis kasvas väiks printsi planeedil. Siis aga ilmus rebane ning väike prints tahtis, et rebane tuleks temaga mängima, kuid rebane vastas: „Ma ei saa, sest ma pole taltsutatud.“ Väike prints hakkab otsima kaevu, et juua saaks ja ta ka leiab selle
elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Toiduahelad banaan -> ahv -> kotkas orhidee -> tuukan -> boamadu jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard Tänan vaatamast !
Raamatus on ka ärimees, kes teatab, et raha on ainuke hea asi maailmas. Mina küll seda ei arva, sest raha ei tee inimesi õnnelikuks ja sõpru sa ju raha eest taltsutada ei saa. Maailmas on palju muudki huvitavat ning asju mis teevad õnnelikuks erinevalt rahast. Antoine de Saint- Exupery on raamatuga üritanud märku anda täiskasvanutele, et nad pööraksid rohkem tähelepanu lastele ja mõtleksid nende moodi. Näiteks raamatus Antoine lapsena nägi raamatus pilti, kus boamadu neelas täies ulatuses elevandi. Ta joonistas sellesama pildi, kuid kui ta näitas seda täiskasvanutele, nägid nemad selles pildis üht tavalist kübarat. Viimane näitab seda et laps võib olla ka väga elutark ja öelda nii mõndagi väga tabavalt, seega tasub kuulata nii noort kui vana.
Antonie De Saint-Exupéry ,,Väike prints" 1. 6a joonistas ta ühe pildi mis kujutas boamadu. Keegi ei mõistnud teda ja nii ta hakkaski maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima. (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei mõistnud teda nagu tarka). 2. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi palumas tal lammast joonistada
1.osa Kirjanik räägib enda esimesest ametist- joonistaja. Ta avastas selle enda jaoks 6 aastaselt, kuid ta loobus sellest kiiresti. Vanemad inimesed ei saanud aru, et ta on joonistanud kinnise boamadu, kes on elevandi alla neelanud vaid nad arvasid, et see on kübar. Kui ta joonistas neile lahtise boamao, siis öeldi talle, et ta pigem õpiks matemaatikat või geograafiat. 2.osa Autoriga juhtus Sahhaara kõrbes lennuõnnetus. Tema lennuk kukkus alla ja mootor oli rikkis. Tal oli ainult pudel vett, millega ta oleks suutnud elada ainult nädal. Ta hakkas lennukit parandama, ning ühel päeval ta märkas enda kõrval ühte Väikest printsi. Ta palus endale lamba joonistada, autor joonistas
Vaenlased Arukasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel võib kohata halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Karjala kask Karjala kask ehk maarjakask pole omaette liik, vaid arukase haruldane vorm, mis kasvab ka looduslikult Põhja- ja Lääne Eestis. Hea on maarjakaske ära tunda mügerikulise tüve järgi, mis meenutab boamadu. Karjala kasel on hea puit, millest saab valmistada väga kaunist mööblit, on punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest kirju. Sellised ilusad puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Karjala kase puit on väga kallis. See on ahvatlenud kurjategijaid, kes hävitasid Pärnumaal looduskaitse all olnud Eesti kõige suurema maarjakase. Karjala kask on keskmiselt 10-15 meetrit pikk, üksikud puud võivad kasvada 20 meetrini
Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks ning bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteemid üleüldiselt on isereguleeruvad süsteemid, mis koosnevad erinevatest elusorganismide kooslustest ja öktoobidest. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid.[21] Toiduahelad 1. banaan -> ahv -> kotkas 2. jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard 3. orhidee -> tuukan -> boamadu Toiduahelate võrgustik jaaguar viigipuu orhidee sipelgas herilane tuukan lehetäi papagoi mahagonipuu Toiduahela katkemine Toiduahela katkemine toimub siis, kui näiteks jakarandapuu lehti söövad sisalikud, sisalikke
enam mingit kasu." Mõlemad - Prints ja Pääsuke - tõid ohvriks oma elu, nende hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka vaeste ja õnnetute saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Printsi süda sümboliseerib selges keeles abivalmidust, loobumist, samal ajal ka Pääsukese pärast. Antonie De Saint-Exupéry „Väike prints“ 1. 6a joonistas ta ühe pildi mis kujutas boamadu. Keegi ei mõistnud teda ja nii ta hakkaski maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima. (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei mõistnud teda nagu tarka). 2. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi palumas tal lammast joonistada. Ta leppis vaid oma lambaga mida keegi peale tema ei näinud
..! "Ma potsatasin maha! Ma olen kadunud!" arvasin ma. Ma kukkusin hoopiski tugeva maapinna peale. Mu jalg sai väga haiget. Ma ei vajunud sealt läbi. Ma olin imestunud. "See pidi ju soo olema!!" ütlesin imestunult. Istusin veidi maas ja siis ronisin igaks juhuks liaanide otsa tagasi. Ma ju ei teadnud seda maad ja kas siin on siis või mitte. *** Kui olin jõudnud rusudele päris lähedale, et kuulsin, kuidas töömehed rahmisid, hõikusid ja keevitasid nägin enda poole roomamas suurt boamadu, mis oli oma kolm ja pool meetrit pikk ja maailmatu paks, nagu oleks keskmise palgi alla kugistanud. Ma olin väga hirmul ja ma ei osanud midagi teha. Madu roomas järjest minu poole vilksatades pead tõstes keelt. Ma olin loodussaadetest kuulnud ja näinud, et boa on oma suuruselt väga väle madu. "Tema eest putku pistes ei jõua ma kuhugile! Ta on selleks liiga väle. Aga äkki kuulevad töömehed mind?..." mõtlesin endamisi. "Appi! Appi
neutraalsest optimumist, mis hakkavad arenema igaüks oma teed nii triivi, kui uute adapteerumistega. Määravaks on muidugi hetk, kus tekivad reproduktiivsed barjäärid. Tulemus võib olla kompromiss mitmesuguste adaptatsioonide vahel Mammaalidel on nina ja suuõõs eraldatud, samuti amfiibidel, lindudel, reptiilidel. Kuid algsetel neljajalgseil, samuti mõnedel praegustel reptiilidel, on need õõned koos ja nad ei saa kuidagi samaaegselt süüa ja hingata. Näiteks saaki neelav boamadu ei saa neelamise ajal hingata. Samas vees elavad krokodillid saavad - neil on sulagi olemas. Kokkuvõttes - adaptatsiooniliste piirangute mõistmine on vajalik selleks, et saada paremini aru tegelikkusest: see, mida me näeme, ei pruugi olla perfektne, kuid võib siiski olla optimaalne juhul, kui me vaatame protsesse nende keerukuses. Ja selles keerukuses on evolutsiooniline aeg (st. keskkonna muutumine) parameetriks, mida kiputakse unustama. Ja teine
ÕPPIMISE JUHTNÖÖRID Ole konkreetne/ küsitle infoallikat: TUNNETA, mis toimub. 146 Ole võimeline ütlema, mida tehakse. Jäta meelde, mida sa kuuled või näed. INIMENE on infoallikaks. Inimene on jälgitav. TUNDED ON FAKTID: tunne on sama ehe kui igasugune tegevus. Seda nimetatakse sisemiseks intelligentsiks või käitumiseks. Tunded on emotsioonid: rõõm, hirm, kurbus, viha, valu jne. Tundeid võib väljendada kujundlikult: "Ma olen tige nagu boamadu." Vahel võime aga tunded segi ajada arvamustega. Me võime öelda "tunda on, et sa oled õnnelik", kuid tegelikult on olemas ainult üks inimene, kes teab, kas sa oled õnnelik või mitte, ja see inimene oled sina ise. Võime öelda: "Arvan, et sina oled küll õnnelik." Sel puhul avaldad sa oma arvamust. Kui sa võid asendada sõnad "tundma" ja "arvama", edastad sa alati oma arvamust. TUNDEID EI SAA KEEGI SUNDIDA. Inimesed jagavad oma tundeid ainult siis, kui nad seda soovivad ja ainult
Ekvaatoril Coriolise jõud ei toimi ja seetõttu ei saa orkaan oma struktuuri muutmata üle ekvaatori liikuda. (AGA Coriolise jõud EI mõjuta vee äravoolusuunda kraanikausist!) 2929. Saba on pikk hüppajatel ja ronijatel (tasakaal ja tugi), vahel ka ujujatel (tüür). Loomadel, kes kulgevad sammudega ega roni puudel, pole otstarbekas pika saba peale toitaineid raisata. 2930. Rotiliik, mida peetakse kodus lemmikloomana, pole kodurott, vaid kodustatud rändrott. 2931. Saaki neelav boamadu ei saa neelamise ajal hingata tema nina ja suuõõs ei ole eraldatud. 2932. Jaanalinnu jalalöök võib olla tappev. Oma tugeva nokaga võib ta purustada vastase koljuluu. 2933. Kala nimega mudillane elab koos kervetiga viimase uuristatud koopas. Kala valvab sissepääsu ees ja hoiatab krevetti ohu korral. 2934. 17. sajandi õpetatud mees Sir Paul Neale väitis, et on avastanud kuu peal elevandi, ning leidis hiljem, et pidas elevandiks teleskoopi roninud hiirt. 2935
inimsoo kehastust. Aga kui ta seadis enda mõne sauruse kõrvale, siis ajas see tahes või tahtmata naerma, sest enda võrdlemine sellega oli palju naljakam kui asumine kogu inimsoo esindajaks klassis laual. ,,Kord oli elevandil, lõvil ja tiigril suur tähtsus, aga inimene on nad oma varju jätnud. Või peab keegi elevanti tähtsamaks kui mind, Vladimir Solotarskit? Ületab lõvi mind milleski? Aga püssi tunnete? Kuulipildujat olete näinud? Nii siis: mina olen tähtsam kui ükski boamadu. Valmistasid saurused prille või olete kuulnud, et jõehobu mängiks viiulit? Aga minul on prillid ja ma mängin viiulit -- paremini kui ükski teine teist. Ja ma ütlen: oleksid mu sõrmed pisut pikemad, siis saaks minust ilmakuulus kunstnik. Mõistate -- ilmakuulus! Aga sõrmed ei ulatu, sellepärast pean loobuma. Pange tähele: sõrmed, mitte anne, mitte peaaju pole takistuseks. Jätsin tee teistele vabaks, ei võistle
annaabi.ee 
