.......................................................................................9 BLOKEERIMISE LIIGID...........................................................................................................9 Mängijate positsioonide iseloomustus......................................................................................9 BLOKEERIMISE TEHNIKA....................................................................................................10 Individuaalne blokk................................................................................................................11 Grupisulustamine....................................................................................................................11 Vead blokeerimisel.................................................................................................................12 BLOKEERIMISE TAKTIKA...............................................................................
seda rohkem katab ranne, Põhilised vead- hoojooksu alguse ebaõige ajastamine-liiga vara või hilja, paus hoojooksu ja äratõuke vahel, äratõuge ei toimu üle kanna vaid üle varba päkkadelt, hüpatakse edasi, puudub sirgete käte hoog köed hoovõtul kõverad löögivaba käsi ei tõuse õla kõrgusele, löök tehakse kõvera käega, puudulik randmetöö, hoojooksu vale rütm, jäik maandumine Sulustamine- kaitsemängu tehniline element, kõnekeeleks blokk, , nimetatakse käte asetsemist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki, ründaja poolt palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii et kaitsemängijatel oleks kergem mängida, sulustamist liigitatakse: üksiksulustamine, grupisulustamine (paarissulustamine, kolimsulustamine), taktikalise teostuse järgi eristatakse- tsoonisulgu, liikuvat sulgu Sulustamise tehnika- ooteasend- liikumine- sulustamise
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Mängijad: 1. Side (S) – tõstab palli; platsil 1 korraga, kokku 2; vahetab end eesliinis kohale 2, tagaliinis kohale 1 2. Universaal/nurgalööja (U/N) – võtab serve vastu; 2 inimest; eesliinis vahetab kohale 4, tagaliinis 5 või 6 3. Temporündaja (T) –lööb madalat tõstet keskel; 2 inimest; vahetab end eesliinis kohale 3, tagaliinis kohale 5 või 6 4. Diagonaalmängija (D) – mängib sidega diagonaalselt; vahetab tagaliinis kohale 5 5. Libero (L) – mängib taga kaitses, võrgu ees ei tohi olla; servi, blokki ei tohi; Vahetus toimub oma võistkonna servi ajal kohe peale servilööki. Vastaste servi ajal võetakse enne pall vastu, antakse tõsteks ja rünnakuks ja kui pall on üle võrgu läinud tehakse vahetus. Tehnika: http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/32_tehnika.html http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Võrgu küsi
· Altsöödu lähteasendis on käed seotult keha ees-all. · Sulustamise lähteasendis on käed viidud hoovõtuks ette- alla. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkapalliga. Nende mängude vahel on kolm põhilist erinevust: · Rannavõrkpalli mängitakse liival. · Võistkonnasuurus on kaks, mitte kuus · Blokk loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis. Reeglites on veel teisigi erinevusi.Näiteks mänguväljak on väiksem ja mängijad pallivad vaheldumisi. Vahetusi ei ole. Mängijate asetus platsil on vaba. Rannavõrkpall on suurem, kui saalivõrkpall aga kaalub sama palju. Kokkuvõte Võrkpall on pallimäng, kus võistlevad omavahel kaks võistkonda.
Jälgida, et hanitus toimuks maksimaalsel kõrgusel. Kui kõik eelnevad rünnaku juurdeviivad harjutused on selged, on paras aeg eeltoodu kokku panna ja hakata palli üle võrgu ründama. On mitu varianti, kuidas pall ründajale ,,ette toimetada": · kaarega vise üle võrgu, vastutulevat palli on lihtne tabada; · ülesvise või tõste võrguga paralleelselt; · ründaja sooritab ülesviske (alt ühe või kahe käega) ise endale ette. Blokk Õnnestunud blokk, mille puhul pall jääb vastaste ründelöögist vastase väljakule, on rohkem väärt kui sellega kaasnev üks punkt. Hästi on blokk tehtud ka siis, kui see pidurdab rünnatud palli hoogu. Või kui lööja on sunnitud ründama blokist mööda, endale ebamugavasse ja kaitsjale mugavasse tsooni. Blokki hüpatakse üksi või grupis (23 mängijat). Lähteasend: mängija seisab näoga võrgu poole, veidi kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus,
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Ka
palliõiguse või soovi korral väljakupoole. Rahvusvahelised reeglid ei luba võrkpalli mängida, kui temperatuur on alla +10 kraadi. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkpalliga. Kolm põhilist erinevust nende mängude vahel on järgmised: rannavõrkpalli mängitakse liival, mitte kõval kattel, võistkonna suurus on 2, mitte 6 mängijat, ja blokk loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis. Reeglites on teisigi erinevusi. Väiksema mängijate arvu tõttu on mänguväljak väiksem (9×18 m asemel 8×16 m). Peale mänguväljaku äärejoonte ei ole väljakul teisi jooni, ei ole joont võrgust 3 meetri kaugusel ega vastavat viga, pole ka joont võrgu all ega vastavat viga. Seega tohib jalga võrgu alt läbi panna ükskõik kui kaugele, kui vaid
VÕRKPALL 1.Mitu võistlejat on saalivõrkpallis ühel võistkonnal väljakul? Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad mängijad väljaku
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. *Naistel on võrgu kõrgus maast 2,24m *Tavamängus mängitakse 25 punktini. Otsustavas mängus 15 punktini. Kindlasti peab olema 2 punktivahe. *Mängus võib ühel meeskonnal korraga olla 3 puudet, blokeerija puudutus ei lähe arvesse. *Antenni vastu löömine tähendab väljas aga joone pihta löömine ei tähenda et pall väljas oleks. *Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on: · Liikumine (stardiasendid, liikumisviisid); · Söödud (ülalt sööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele ja rinnale); · Pallingud (altpallingud, nii alt-eest kui ka alt-küljelt; ülalt pallingud, nii ülalt-eest kui ka ülalt- küljelt ja hüppelt palling);
Tallinna Inglise Kolledz VÕRKPALL Referaat Koostaja: ................. Tallinn 2009 Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Võrkpall on sündinud Ameerikas 1895 aastal. Ala loojaks peetakse William G. Morganit, kes oli ameerika kolledzis direktor. Sel ajal olid Ameerikas levinud mängud nagu pesapall, jalgpall ja korvpall, kuid need olid tema arust liiga jõhkrad ja tormakad, seega
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA VÕRKPALL Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2011 SISUKORD 4 Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Töö käigus on eesmärk teada saada mängu iseloomustus, mängu tehnika ning mis söödud on mängul olemas ja mismoodi need välja näevad. Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute
Tallinna Kunstigümnaasium Võrkpallimängu iseloomustus Referaat Reino Ostra 10k Sirje Kraag Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis saate teada, mis on võrkpall ja kuidas seda mängitakse. Veel lisavad põnevust uued ja tundmatud mõisted ja ka värvikas iseloomustus võrkpallimängust, väljakust, pallist, võrgust. Teada saab ka võrkpalli ajaloost ja mõndadest kuulsamatest mängijatest. Referaadis leidub ka mängu käik ja võrkpallimängu iseärasused. Võrkpalli ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. Aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu minotenettiks. Olümpiamängude kavad oli võrkpall esma
Võrkpall Võrkpall on sportmäng, mida mängivad kaks võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud mänguväljakul. Temas on palju erinevaid versioone eriolukordadeks, mis muudavad mängu mitmekülgseks ja vaatemänguliseks igaühele. Mängu eesmärgiks on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul ning takistada palli maandumist oma väljakul. Võistkond tohib palli lüüa kolm korda (lisaks puutele sulustamisel), et saata pall vastase väljakule. Pall pannakse mängu pallinguga: pallija lööb palli üle võrgu vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb "välja" või võistkond ei saada palli määrustepäraselt tagasi. Võrkpallis saavutab punkti võistkond, kes võidab pallimängimise (inglise keeles: Rally Point System). Kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, siis saab ta punkti ja pallimise õiguse ning ta mängijad liiguvad ühe koha võrra edasi kellaosuti liikumis
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morgan
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Mängija peab suunama palli edasiühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele, samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 8 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon loodi 1947. aastal, selles on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G.Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonettei'ks. 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt Enamasti toimub vastuvõtt alt, seda just kõrgemal tasemel, sest seal on tugevamad servid. Võimaluse korral võetakse vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud. Pallile ei lüüa vastu, vaid aidatakse jalgadega kaasa. Selleks tuleb olla poolkükk asendis, ning vastuvõttes tuleb jalgadega tõusta ülespoole, et vastuvõtt oleks sujuvam. Sõrmedega vastuvõttes tuleb
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,
VÕRKPALL Referaat [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.VARUSTUS.............................................................................................................................. 4 1.1 Mänguala................................................................................................................................4 1.2 Võrk....................................................................................................................................... 4 1.3 Pall......................................................................................................................................... 4 2.MÄNG............................................................................
1. Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-a
KOOL Nimi VÕRKPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................3 1.VARUSTUS.............................................................................................................4 1.1 Mänguala...............................................................................................................4 1.2 Võrk.......................................................................................................................4 1.3 Pall.........................................................................................................................4 2.MÄNG......................................................................................................................5 2.1 Võistkond........................
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal.
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.............................................................................................................................3 Mänguväljak..................
VÕRKPALL Võrkpallist Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina. Meeskonnad Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib mängida vaid tagaliinil ning tema riietus peab erinem