Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bituumen, katust, katusekatte, rullmaterjalid, katuste, puiste, lamekatuste, modifitseeritud, armeeritud, katusematerjali, polüester, moodustav, imalik, kihiga, paigaldamisel, mõõdud, styrene, komponent, katusematerjalid, töödeldavad, liigutus, reio, saarniit, juhendaja, väimela, otsitud, katuseplaat, hooldust, soovitav, 30cm, temperatuuridelVõrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres kapp Võru 2013 Mis on Bituumen? Bituumen laineplaat Onduline katuseplaat on elastne, see ei pragune, ei kaota värvi, ei vaja erilist hooldust, on tervisele ohutu. Kõige selle tagab koostis ja valmistamistehnoloogia. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Laineplaadi mõõdud on 2x0,95m, kogupindala on laineplaadil 1,88m2, millest kasulik pind 1,6m2. Ühe plaadi kaal on 6,5kg. Laine mõõdud on 9,5x3,8cm, laineplaadi paksus on 3mm. Laineplaati on
· Tuuletõkkeplaadid. Tuuletõkkeplaadid on jäigad villatooted, mis on üheaegselt nii tuuletõkkeks kui ka soojusisolatsiooniks. Tuuletõkkeplaate kasutades välditakse külmasildade teket ning säästetakse tööaega. · Tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsioonid. Tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsioonid on mõeldud eraldava vaheseina tuletõkkeks ning ventilatsioonikanalite ja korstnate tuletõkkeks. · Lamekatuste villad. Lamekatuste villad on suure koormustaluvusega klaasvillatooted, mis sobivad hästi just tasakatuste soojustamiseks. · Muud koormusttaluvad villad. Koormusttaluvaid villasid kasutatakse sandwich- paneelides, krohvialuse soojustusena, ujuvpõrandates sammumüra summutamiseks ja muudes kohtades, kus vajatakse head koormusele vastupidavust. · Puistevill. Mineraalvilla puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel
Referaat Katuse katmine bituumenrullmaterjaliga 1. ÜLDINE INFO BITUUMENRULLMATERJALIDEST Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. 1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....., RIL 107-2000, RT-juhendid)
ühtegi liitepilu ei jäta. Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevill ISOVER KV laboratoorne soojusjuhtivustegur on 0,045 W/mK ja tihedus 23 kg/m3 ning Rootsis valmistatav Isover Insul-Safe soojusjuhtivustegur on 0,040 W/mK ja kaal 16 kg/m3 Üldist mineraalvillade kasutusest Üldehituslikud pehmed mineraalvillad on mõeldud seinte, katuste ja põrandate isolatsiooniks ning tuuletõkkeks. Nimetatud tooted, nii klaas- kui kivivillast, on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus temperatuur ei tõuse üle 200 kraadi. Sama kehtib niisiis ka puistevillade kohta. Sageli eksitakse korstnate ja tulekollete isoleerimisel materjali valikuga. Näiteks metallkorstna isoleerimiseks kasutatakse sageli tavalist ehituslikku kivivilla. Kuna nimetatud materjali kasutustemperatuur on kuni 200°, hakkab korstna kuumenedes isolatsiooni sideaine
soojustusmaterjal. 1.11 Puistevill Viimaste aastate jooksul Eestis populaarsust kogunud puistevill on tooraine poolest analoogne kivi- ja klaasvilladega. Suurim erinevus seisneb aga sideaine olemasolus. Puistevillas see puudub. Seega ei ole vill oma struktuurilt plaadi või lehe kujuline. See ongi üheks eeliseks puistevillade puhul ei ole vuuke ja külmasilla oht on väiksem. Puistevill sobib eelkõige soojustamata katuste alla. Selle juures peab tähelepanema, et villa alla ei pandaks kilet. Vastasel juhul tekib sinna kondents. Villa võib paigaldada käsitsi, kuid 11 parema tulemuse annab siiski spetsiaalse puhuriga laskmine. Puhur tükeldab villa veelgi õhulisemaks ning annab parema soojaisolatsiooni võime. Puistevillal on omadus aja jooksul vajuda. Klaasvill puistevillana (500 mm) võib vajuda ligi 1-2 cm. Seega aastatega peaks uut villa juurde laskma.
muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire
Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks. 1 2. Metallide korrosioon Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste,
Loeng 6 Komposiittarind kujutab erinevatest materjalidest koosnevate elementide kompleksi, kus nende materjalide koostööd kasutatakse tarindi jäikuse ja kandevõime suurendamiseks nii, et eri materjalidest osad ei muutu üksteise suhtes domineerivaks. Tavaliselt on sellised konstruktsioonid koostatud nii, ,et iga materjal töötab just temale soodsamal ja otstarbekamal viisil. Kõige levinum on betooni ja terase ühendid. Terasosa on betooni sees ehk terasprofiilidega armeeritud betoonpost. Terasosa on täis betoneeritud ehk torupostid. Teras-betoon komposiittalade puhul toimib betoonosa terasosa täiendava vööna, mille tulemusena tekib ristlõikes terasosa seisukohalt soodsam pingejaotus ning kandevõime ja jäikus paraneb. Raudbetoonkoorikplaadid: Suurte avade ja väljalõigete korral Suurte punktkoormuste korral Vajadusel paigutada põranda alla kommunikatsioone, kui need ei mahu õõnespaneeli pealevalusse
........... 185 14.1. Üldmõisteid plastmassidest ............. 185 14.2. Plastmasside koostis ............. 185 14.3. Plastmasside töötlemine ............. 186 14.4. Plastmasside omadused ............. 186 14.5. Tähtsamad polümeerid ............. 188 14.6. Plastmassidest plaatmaterjalid ............. 191 14.7. Plastmassidest rullmaterjalid ............. 193 14.8. Plastmassidest profiiltooted ............. 196 14.9. Vedelalt kasutatavad materjalid ............. 199 14.10. Vahtplastid ............. 201 14.11. Muud plastmasstooted ............. 201 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid ............. 203 15.1. Üldmõisteid ............. 203 15
· mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus · savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºC-ni · tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Kuulide poorsus on 60...80%, tihedus 230...500kg/m3, =0,12...0,16W/mK. Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10...20 mm. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele pH on ligikaudu 8-9. Kergkruusa omadused: = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³ · Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa. · Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele.
annaabi.ee 
