iseloomustatakse vanust sageli vanusklassides. Sõltuvalt puuliigist on võetud vanusklassi pikkuseks kas 10 (pehmelehtpuud) või 20 (kõvalehtpuud, okaspuud) aastat, kuigi kiiresti kasvavate puu- ja põõsaliikide korral on kasutatud ka 5 aasta pikkuseid vanusklasse. 17. Puistu arenguklassid. * 18. Puistu rinnaspindala määramise võimalused. Rinnaspindala (G, m2/ha) puude rinnaspindalade summa hektaril, mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichi lihtrelaskoobi abil. Täpsema rinnaspindala saab puistu üle- või osapinnalise kluppimise teel. 1)Teades kahte tunnust, on võimalik välja arvutada kolmas. G-rinnaspindala N-puude arv D-diameeter' 2) Määratakse Bitterlichi lihtrelaskoobiga Tähistatakse G 3) Kluppimise teel Täpseimaks võimaluseks leida elemendi rinnaspindala on kluppida kõik elementi kuuluvad puud ja leida nende rinnaspindalade summa. Diameeter mõõdetakse 1,3 m kõrguselt juurekaleast. Mitmest
Iseseisev töö nr 4 Puistu puutüvede mahtude leidmine Bitterlichi meetodil Ülesande eesmärgid 1. Puistuelemendi täius ja hektaritagavara igal proovitükil eraldi 2. Puistuelementide keskmised täiused ja mahud hektari kohta 3. I ja II rinde mahud hektari ja kogu eraldise kohta 4. I ja II rinde täiused 5. I ja II rinde puuliikide koosseisukordajad Algandmed Eraldise pindala on 5,1 hektarit. Rinnas- Maht Puuliik Proovitpunkti number Keskm.Keskm.pind (G) täiusel
– klupp peab olema puu tüvega risti – tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga nt teadusliku tööga – mõõdetakse kahekesi: üks taksaator mõõdab ja teine märgib tulemused üles – kluppimisel märgitakse mõõdetud puud (kriidiga, värviga, märkenoaga vms) – NB! kui puud jäävad kasvama, ei sobi kasutada püsivaid värve! 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, rinnaspind)- on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3m kõrguselt juurekaelast hektari kohta (m2/ha). Bitterlichi nurkloendusr on instrument, mis koosneb täpse pikkusega venimatust nöörist, ketist või latist ja selle otsa kinnitatud U-kujulisest dioptrist. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult (sihtides igat puud rinnakõrgusele)
juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid; ümardatud skaalaga klupid. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, - hilisem andmete sisestamine arvutisse lihtne. Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil. Puistu rinnaslõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta. Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Puude kõrguste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid, need jaotatakse üldiselt kahte gruppi: - geomeetrilisel põhimõttel töötavad; - trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad. Puu vanuse määramine Männaste loendamise teel ja juurdekasvupuuri abil. 2
liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ning tulemused liidetakse või lahutatakse. Puu vanuse määramine männaste loendamise teel; juurdekasvupuuri abil. 15. Puistu lõikepindala määramine. Puistu lõikepindala on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta. Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti puu tüvega risti nii et ta puutuks puud kõigist kolmest küljest. Klupid jagunevad: täpsusklupp joonlaua jaotised on kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega ning 0 punkt algab klupi liikumatust haarast. Ümardatud klupp jaotused on 2 või 4 cm kaupa, 0 punkt on viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Elektrooniline klupp töö tegemine on kiirem, piisab 1-st inimesest, andmete
Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega, 0 punkt algab liikumatust haarast Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt Praktikas kasutuses 4 cm astmega klupp Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Instrumendiks lihtrelaskoop Oluline, et mõõteava ja lati (nööri, keti, vms) suhe on 1:50 1ha kohta teha puistus 4 ringi Mõõtühikuks m2/ha , rinnaslõikepindala Juhul kui mõõdistajale tundub, et puu on suurem kui ava, siis väärtuseks on 1, kui ava on sama suur kui puu siis 0,5 ja kui ava on suurem kui puu, siis väärtus 0 Puu kõrguse mõõtmine
Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus Metsatakseerimine on metsa hindamine e. kui ümardatud skaalaga klupid. b) Puistu langeb ja rabataimede, eelkõige turbasammalde mõõtmine. Sõna takseerimine pärineb lad. rinnaslõikepindala määramine osatähtsus suureneb. Tavaliselt alumised keelsest sõnast taxatio, mis tähendab W.Bitterlichi meetodil Puistu turbakihid on hästilagunenud, ülemised keskmiselt hindamist. Metsatakseerimise põhiülesandeks rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, kuni halvasti lagunenud. Turba tüsedus tavaliselt on iseloomustada metsa, selgitada metsade rinnaspind) on kõikide puude 1-3 m (võib olla ka 7-8 m)
2 cm jämedusastmeni ümardatud klupil algab skaala 1 cm-st. ja skaalal on numbrid - 2 4 6 8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist" 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.). Bitterlichi nurkloendur on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult. Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Reeglina tehakse mitu lugemit ja võetakse nende keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha).
üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. “tippimist”. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, kuna puude mõõtmiseks piisab ühest inimesest, - hilisem andmete sisestamine arvutisse on lihtne. Elektroonilise neg külg – liiga kallis b) Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, rinnaspind) – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta (m2/ha). On heas korrelatsioonis (sõltuvuses) puistu tüvemahuga. Selle puuduseks on pisut väiksem täpsus võrreldes ülepinnalise kluppimisega, kuid meetod sobib hästi puistu tagavara ehk mahu kiireks hindamiseks. c) Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe (Krigul, 2005)
Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Kui puistu keskmine diameeter on kuni 7 cm, mõõdetakse puud 1 cm diameetriastmega, puistu keskmine diameeter on 8 kuni 16 cm ,mõõdetakse 2 cm astmega ja üle 16 cm 4 cm diameetriastmega. Puude kluppimist tehakse praktikas peamiselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist": . 1, . . 2 jne. b) Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida täiusemõõdikuga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga): Bitterlichi lihtrelaskoop on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult. Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Tavaliselt tehakse mitu lugemit ja võetakse keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha).
annaabi.ee 
