settekivim Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks Graniit Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest
Harilikult on liivakivi valkjashall või kollane. Kui sideaine rauda sisaldab, siis on kivi punakas. Suurem osa Eesti all asuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist. Liivakivid on iidsetest aegadest olnud hinnatud ehitusmaterjal. Temast valmistatakse ka käiasid, luiskusid jm. Graniit Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Kvartsiit
setted moodustuda kõigis neis keskkondades. Savimineraalid ja nendega koosesinevad mineraalid GÖTIIT Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal. Götiit on värvuselt kollakas- või punakaspruun kuni tumepruun. Esineb enamasti muldjate või neerjate agregaatidena, harva väljakujunenud tahkudega prismaliste kristallidena. Kuulub rombilisse süngooniasse. Götiiti kasutatakse peamiselt rauamaagina. HÜDROBIOTIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Ta kuulub kolmekihiliste trioktaeedriliste mineraalide struktuurrühma, sisaldab 2-8% MgO, on omaduste ja tunnuste poolest üldiselt sarnane hüdrumuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei eristata. HÜDROMUSKOVIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Tema tekke peamiseks allikaks on muskoviit, milles osa kaaliumi asendub hüdratsiseerunud vesinikiooniga. Hüdromuskoviit võib moodustuda ka sünteetiliselt
fosfaatmineraalidega. Mitmed mineraalid (nt zinnwaldiit) sisaldavad fluori suuresti varieeruvates kogustes. Mõnede mineraalide kristalliseerumise hilistes staadiumides võivad F- ioonid struktuurides asendada OH- ioone. Selline protsess võib toimuda vilkude, küünekivide ja turmaliinide moodustumisel. Antud nähtus on tingitud F- (ioonraadius 1,23-1,36Å) ja OH- (ioonraadius 1,37-1,40Å) väga sarnastest ioonraadiustest. Teatud tüüpi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel apatiiti ja küünekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja küünekivisse. Basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus. Teistes moonde- ja tardkivimites (näiteks graniidis) esineb fluor peamiselt vilgu, küünekivi ja fluoriidi osana.
võrega, milles 1/6 Si4+ on asendunud Al3+-ga. Kihtidevaheline K võib osaliselt asenduda ca, Mg ja H-ga. Esineb peenesoomuseliste või plaatjate agregaatidena. Neelamismahutuvus 20-40 mg-ekv/100g. Paisumisvõime, kleepuvus ja sidusus on pisut suuremad kui kaoliniidil. Happega töötlemisel märgatavaid muutusi ei toimu. Leidub rohkesti peaaegu kõikdes muldades, välja arvatud aluselistel kivimitel (basalt) mood. niiske troopika mullad. Tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Hüdrobiotiit tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Kuulub kolmekihiliste trioktaeedriliste mineraalide struktuurirühma, sisaldab 2-8% MgO, on omaduste ja tunnuste poolest üldiselt sarnane hüdromuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei eristata. Viimasel jal peetakse hüdrobiotiiti segakihiliseks, biotiidist ja vermikuliidist koosnevaks savimineraaliks. Vermikuliit (Mg, Fe2+, Fe3+)3/(Si, Al)4O10/
Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tardkivim. Oma nime on graniit saanud ladinakeelsest sõnast granum, mis tähendabki tera. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Eestis esineb graniiti sügaval maapõues settekivimite all. Seetõttu graniit Eestis ei paljandu -- erinevalt Soomest, kus on see ka rahvuskiviks. Värvus: enamasti hele roosakas-punakas või hallikas Kasutamine: Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Kaardil: Ø GRANIIT
moodustunud kerogeenist.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale . Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. 3. Laamatektoonika Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani
Tardkivim - mida heledam, seda happelisem - rohkem SiO2 Eesti geoloogilise aluskorra moodustavad graniidid (happelised tardkivimid). Aluskord maailmas: graniidid - 65%, basalt - 34% Graniidi koostis: 1. Kvarts - SiO2 (25...30%) maakoores enamlevinud mineraal 2. K-Na päevakivid (ortoklass) K/Al Si3O8/ - Na/Al Si3O8/ Na-Ca päevakivid (plagioklass) Na/Al Si3O8/ - Ca/Al2Si2O8/ kokku 65...70%. 3. Tumedad mineraalid (biotiit, amfobool, pürokseen) 5...10%. Biotiiti esineb sageli devoni liivakivis, punakaspruunis moreenis, allub keemilisele murenemisele (porsumisele), tekib "kassikuld", vabaneb tähtis biogeenne element kaalium. 2. Settekivimid (geoloogilised kehad, tekkinud maapinnal ja maakoore ülemises kihis murenemisel, vulkaaniliste protsesside toimel.) : 1) Savid - sisaldavad >50% füüsikalist savi (läbimõõduga alla 0,01 mm materjali) 2) Liivakivid (liivad) >50% läbimõõduga 0,1...1 mm purdmaterjali
terminid, loengu vorm. Kui hõivatud kuulajaskond (õpilased, tudengid, täiendõppel osalejad) võivad sellise esitlusega leppida, siis hõivamata kuulajaskonna puhul, kelle hulka kuuluvad ka turistid, ei ole motivatsiooni teaduslikke inforikkaid esitlusi kuulata. Nt. Rändrahnu tutvustus: ,,See kivi koosneb rabakivigraniidist, mis kuulub faneriitse struktuuriga süvakivimite hulka. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist, sisaldades vähemal määral biotiiti ja amfiboole," võib kuulaja heal juhul vaid õlgu kehitama panna. 2. Informeeriv meelelahutus ("infotainment") "Kui me suudame nauditava meelelahutuse abil hoida publiku tähelepanu, muutuvad inimeste hoiakud." Selle lähenemise korral peetakse peamiseks eesmärgiks elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse.
terminid, loengu vorm. Kui hõivatud kuulajaskond (õpilased, tudengid, täiendõppel osalejad) võivad sellise esitlusega leppida, siis hõivamata kuulajaskonna puhul, kelle hulka kuuluvad ka turistid, ei ole motivatsiooni teaduslikke inforikkaid esitlusi kuulata. Nt rändrahnu tutvustus: „See kivi koosneb rabakivigraniidist, mis kuulub faneriitse struktuuriga süvakivimite hulka. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist, sisaldades vähemal määral biotiiti ja amfiboole,“ võib kuulaja heal juhul vaid õlgu kehitama panna. 2. Informeeriv meelelahutus (“infotainment”) - “Kui me suudame nauditava meelelahutuse abil hoida publiku tähelepanu, muutuvad inimeste hoiakud.” Selle lähenemise korral peetakse peamiseks eesmärgiks elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse.
On kaks peamist vilkude põhitüüpi: tumedad, mustjad - raua- ja magneesiumirikkad vilgud (biotiit) ning heledad - alumiiniumirikkad vilgud (muskoviit). Kõik nad on ülitäiusliku lõhenevusega, lõhenedes õhukesteks lehtedeks. Biotiit on tume, rauarikas vilk. Esineb tahveljaite, väga täiusliku lõhenevusega kristallidena (foto 1, 2). Värvus must kuni pruunikasmust, punaka, roheka või oranzi varjundiga. Läige klaasjas või pärlmutriline. Kõvadus 2 3. Biotiiti leidub tavaliselt tardkivimites, ta on tavaline ka kiltades ja gneissides. Muskoviit - Esineb kuuekandilise või rombilise ristlõikega tahveljate või plaatjate kristallidena (foto 3). Värvitu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Läige klaasjas, lõhenevuspindadel pärlmutriline. Lõheneb väga õhukesteks pinduvateks läbipaistvateks kiledeks (foto 1, 2). Kõvadus 2 3. Muskoviit on alumiiniumirikas vilk, mis on tavaline kiltades ja gneissides. 40
..52%, leelisoksiide alla 5% (massiprotsent). Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast (ookeaniline maakoor), samuti moodustab basalt suuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas. Graniit Tardkivim, tekkinud magma kristalliseerumisel. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Marmor Marmor on laialt levinud moondekivim. Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Gneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim. Gneisis vahelduvad kihid, milles mineraaliterad moodustavad suunatud tekstuuri, kihtidega, milles teradel on valdavalt isomeetriline kuju, nii et eelistatud orientatsioon puudub.
annaabi.ee 
