fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks() mitmed nukleotiidid on liitensüümides( ) mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendi d ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimoleku lid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on :
1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks 3. mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) 4. osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 5. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 6. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) Nukleiinhapped On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: 1. DNA - desoksüribonukleiinhape 2. RNA - ribonukleiinhape Füüsikalis- keemilised omadused: 1. Suur molekulmass, mis annab lahustele viskoosse iseloomu 2. Laeng, mis on negatiivne 3. Lahustuvus
Ca- kaltsium a) raskeltlahustuvate sooladena luukoe koostises Ca vähesus organismis viib osteporoosi e. luudehõrenemiseni (55-80 a. naistel rohkem). Vanasti oli piim mitte Coca-cola, suur risk luuvigastuste tekkeks on just nooremal põlvkonnal.Põhjused: * Ca vähene saamine * Ca väljaviivate toiduainete (mahlad, happelised karastusjoogid, sokolaad) tarbimine b) Ca on vajalik vere hüübimiseks c) Ca on vajalik lihaskokkutõmbeks ja lõdvestuseks. Puudusel tekivad krambid d) Ca on biosignaalide vahendaja rakkudesse (nt: hormoonsüsteemis) Ca <- peamiselt loomsest toidust. Taimne Ca on raskesti omastatav. Taimedest on suure Ca sisaldusega maitsetaimed (petersell, till) ja köögiviljad (peet). Orgaaniliste hapete tõttu ei saa sealt Ca kätte. Vähese rasvasisaldusega (0,05%) ja termiliselt töödeldud piimast ei saa ka Ca kätte. Vadakusse jääb palju Ca. Ricotta on vadakujuust. Mg- magneesium a) raskeltlahustuvate sooladena luuoe koostises
nägemiskeskusesse • nägemiskeskuses paikneb keerukas neuraalvõrgustik, mis võimaldab eristada objektide väga mitmekesiseid omadusi. Lõpuks tuleb märkida, et harva tugineb ühe isendi valikuline reageerimine keskkonnaärritajatele ainuüksi perifeersel (meeleelundeis) või tsentraalsel (ajus paikneval) filtersüsteemil. Enamasti toimub ärrituste filtreerimine üheaegselt nii perifeerselt kui ka tsentraalselt. Sensoorse eelsoodumuse ärakasutamist biosignaalide kujunemisel nimetatakse sensoorseks ekspluateerimiseks (sensory exploitation). Mõnikord avab organismi sünnipärane eelistus supernormaalse ärritaja suhtes (sensoorne eelsoodumus) võimaluse selle eelistuse sensoorseks ekspluateerimiseks isegi teise liigi poolt. Sel juhul nimetatakse seda sensoorseks lõksuks (sensory trap). IV KÄITUMIST KÄIVITAVAD MEHHANISMID
fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidi 3
GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks 3. mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) 4. osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 5. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 6. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) Peamised erinevused DNA ja RNA vahel. Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)pentoos desoksüriboos riboos
salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer
Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline
Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline
ajada muu sarnase objektiga. Tsentraalsete ja perifeersete filtrite kasutamise vahekord loomadel. Harva tugineb looma valikuline reageerimine ärritajatele ainuüksi perifeerselt (meeleelundeis) või tsentraalselt (ajus) paikneval filtril. Enamasti toimub filtreerimine nii perifeerselt kui ka tsentraalselt. Sensoorse ekspluateerimise mõiste, näiteid. Arvatavad põhjuslikud seosed sensoorse eelsoodumuse, supernormaalsete ärritajate, sensoorne ekspluateerimise ja päästiktunnuste/biosignaalide vahel. Sensoorne lõks. Sensoorse eelsoodumuse (supernormaalsete ärritajate) ärakasutamist oma päästiktunnustes nim. sensoorseks ekspluateerimiseks. N: isaslinnul sinine kurgualune, sest see liik toitub peamiselt sinistest marjadest, seega lihtsam emaste tähelepanu saada. N: noorloomade sarnane pehme, ümmargune välimus, mis maandab täiskasvanute agressiivsust. Mängukarud: mängukarud olid alguses rohkem täiskasvanud karude nägu. Möödunud sajandi jooksul omandasid
a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.) b)Väljasopistumine jääkainete eritamiseks. 4. Liikumine (amöboidne liikumine) - virvituskile = viburile antakse suurem kinnituspind. - Purianaloogina. 5. Rakumembraan tekitab ja edastab laengut. (laengulises vormis antakse edasi närvisignaale. 6. Rakkudevahelised membraanid kindlustavad õiged rakkudevahelised kontaktid. (vajalik arengu kägus ja biosignaalide edastamisel) Raku sisemembraanistik : - sinna kuuluvad : 1. tuumaümbris. 2. siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik(EPV) e. endoplasmaatiline retiikulum.(ER) 3. Karedapinnaline EPV. 4. Golgi kompleks. 5. Endosoomid ja lüsosoomid. Tuumaümbris : *Koosneb 2 membraanist. *Memraanide vahele jääb tühimik. *Tuumaümbrises on poorid. *Pooride kaudu toimub ainevahetus tsütoplasma ja tuumasisese plasma vahel. *Mida aktiivsem rakk, seda rohkem on tuumaümbrises poore.
annaabi.ee 
