kasulik, teisele aga kahjutu.(samblik ja puu) · Herbivooria- Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder) 4) · Toiduahel- Toitumisseoste alusel reastatud organismid( · karjamaa tüüpi toiduahel, laguahel ehk detriitahel,nugiahel ehk parasiittoiduahel) · Toiduvõrgustik- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid (skeemidel kujutatakse arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike) 5) · Produtsendid- ehk tootjad on organismid, kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks · Konsumendid- ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest
Aastane kesk sademe hulk on 200 cm. Isegi kõige kuivematel perioodidel sajab seal, kasvõi ainult öösel. Asub põhja ja lõuna pöörijoone vahel. 8. merevee bioom. Ookeanid katavad 71% maakera pinnast. Sügavus 11 km. Ookeanides toimub intensiivne veemasside liikumine. 9. magevete bioom, kuh kõik jõed, järved, tiigid. Bioomidest rääkisime seepärast, et näidata koosluste vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Kuid nendest bioomidest võib teha vaid jämedaid järeldusi, kuna ühes bioomis võivad olla suured erinevused. ( Mõtles sellega koosluste erinevusi, või liikide, indiviidide erinevusi nt rohumaal elajate vahel) Põõsas pähklupuu, tikri Puhmas- nagu mustikas
• konkurents • stress • heterogeensused Levikuprotsessid: • liigifond • kauglevi Evolutsioon ja ajalugu: • niši konservatism • biogeograafiline hõimlus • geoloogiline ajalugu Fülogeneetiline ja funktsionaalne liigirikkus Fülogeneetiline mitmekesisus on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased, on tegemist väikese fülogeneetilise mitmekesisusega ehk fülogeneetilise klasterdumisega. Funktsionaalne liigirikkus on elurikkus põldude ja maastiku tasandil, mis pakub ökosüsteemi teenuseid, mis omakorda toetavad jätkusuutlikku põllumajandustootmist. Lisaks omavad nad ka üleüldist positiivset mõju keskkonnale kui ka ühiskonnale tervikuna
· Sünergism on nähtus, kus kaks või enam mikroliiki saavad järjestikuste reaktsioonidega lagundada mingi raskesti omastatava ühendi või biosünteesida sellise ühendi, mida nad kumbki eraldi lagundada või sünteesida ei suuda (protokooperatsiooni erijuht) · Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduvõrk toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. · Tolerantsus organismide taluvuspiir erinevate faktorite osas · Troofiline tase - Üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. · Troposfäär atmosfääri alumise osa kuni osooni kihini (ca 20 km) 2. (pikemalt) · Millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused
põlvkonna vajadused. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 46. Stratosfäär - atmosfääri kiht troposfääri ja mesosfääri vahel, paikneb kõrgusel 13–45 km. 47. Toiduahel - on toitumissuhete alusel reastatud jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase –toitumistase. Organismid, mis kasutavad ühepalju muundumisi läbiteinud ainet ja energiat, kuuluvad ühele tasemele 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. ► Millest koosneb ökosüsteem? On ühel territooriumil olev elus- ja eluta looduse keskkond, mis on aineringe kaudu seotud, nt järv Koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (valgud, süsivesinikud, rasvad),
inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. 45. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel) 46. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C ning seal asub osoonikiht 47. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase Üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär atmosfääri alumise osa kuni osooni kihini (ca 20 km) 2. (pikemalt) Millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja
43. Produtsent- tootev organism. 44. Säästev areng- sihipärane areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. 45. Sekundaarne suktsessioon- 46. Stratosfäär- atmosfääri kiht, sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist, paikneb 15-40 km kõrgusel. 47. Toiduahel- jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48. Toiduvõrk- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase- üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär- atmosfääri alumine osa kuni osooni kihini (ca 20 km) 2. (pikemalt) 1. Millest koosneb ökosüsteem? Õkosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja
otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Toiduahel- on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine [2]. Toitumisahel algab alati produtentidest (rohelised taimed ja puud) ja lõppeb konsumentide (tippkiskjad nagu grislid ja mõõkvaalad), detritivooride (kakandilised, vihmaussid) ja destruentidega (seened, bakterid Toiduvõrk - on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid Tsönoos (biotsönoos) - ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Tööstusjäätmed - tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed. Tööstusrevolutsioon - oli periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid
ja edendada loodusharidust. Mitmekesisus, looduse kaitse Mõisted: Elurikkuse globaalsed mustrid Elurikkuse tulipunktid - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondades. Fülogeneetiline - on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased, on tegemist väikese fülogeneetilise mitmekesisusega ehk fülogeneetilise klasterdumisega. Kui liigid on omavahel kaugelt suguluses, on fülogeneetiline mitmekesisus suur ehk fülogeneetiline struktuur on hajutunud. Funktsionaalne mitmekesisus - süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit rolli.
(näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Stratosfäär paikneb kõrgusel 1345 km. 46. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju. 47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad; üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist
hakkavad taaskord sööma bakterid jt, kes taaskord võivad sattuda sama organismi seedekulglasse ehk kes sööb sisuliselt ära siis jälle oma mikroorganismidega kaetud väljaheiteid. Protsess kestab seni, kuni orgaaniline aine on mineraliseerunud anorgaanilisteks ja taaskasutatav primaarprodutsentidele. 112. Toiduvõrgustik Toiduvõrk (ka toiduvõrgustik) on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. Toiduvõrgu skeemidel kujutatakse enamasti üksnes arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike. Lihtsamalt: toiduahelate põimumisel tekib toiduvõrgustik: 112. Biokeemilised aineringed. Aineringe mõiste Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna või eri geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel.
annaabi.ee 
