taimede puitumine jne.). Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus. Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja "Wallace'i puudujääk" looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt". Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia muutus laiuskraaditi. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Coriolise efekt. Hoovused. Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgusvööndilisus. Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised protsessid. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb)
Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb. Öösel vabaneb soojus veest ja soojendab ümbrust. Teistes bioomides võib õhuniiskus olla 80% ja rohkemgi ning õhus olev veeaur tasandab öise ja päevase temperatuuri kõikumise. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi. Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis
hargnenud. Kõik need omadused on paremaks toimetulekuks kõrbes. Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Õhuniiskus Poolkõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb. Öösel vabaneb soojus veest ja soojendab ümbrust. Teistes bioomides võib õhuniiskus olla 80% ja rohkemgi ning õhus olev veeaur tasandab öise ja päevase temperatuuri kõikumise. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Keskmised temperatuurid suvel on vahemikus 21 27 °C. Tavaliselt ei ületa temperatuur 38 kraadi, öösiti on temperatuur madal, umbes 10°C. Sukulentideks nimetatakse taimi, mille varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, poolkõrbes on sukulentideks kõik kaktused.
esitada monofüleetiliste taksonite järgi. Metagenoomid: Evolutsioonilisest lähtepunktist ei saa vaadelda vaid ühe liigi DNA-d vaid terve bakterikoosluse genoome teatavas nisis. Seda lähenemist iseloomustab mõiste metagenoom, Kuna enamikke mikroorganisme laboris kasvatada ei saa, puudub informatsioon valdava osa mikroobide kohta. Sellest ka vajadus massiliseks sekveneerimiseks, Võimalik rekonstrueerida erinevate organismide täielike genoome, Lähtub pigem mitte genoomide võrdlustest bioomides vaid geenidest, mis on bioomides evolutsioonis fikseerunud, Suurim metagenoomide projekt Global Ocean Sampling Expedition on tuvastanud 6,12 mln. erinevat valku kodeerivat geeni! Metagenoomide geenikeskne analüüs: Võrreldes eri bioomide baktereid võib kindlaks teha spetsialiseerunud geeniperekonnad kindlas elupaigas eksisteerimiseks ning "kodukorra" geenid. 26. Organellide päritolu. Mitokondriaalse genoomi päritolu: Proto-eukarüoodi ja prokarüoodi endosümbioos, geeniülekanne
veerikkas keskkonnas gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille tulemusena rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades hallikasinise tihenenud mineraalhorisodi sooldumine - väheste sademete tõttu on mullas palju soolasid ja need lahustuvad põhjavees ferralisatsioon - muld rikastub raudoksiidiga 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Tööleht "Maailma bioomid"
seega sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid Ferralisatsioon-mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastab raua- ja alumiiniumühenditest, intensiivne punane värvus, taimed toiteelementidena neid ei vaja, toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine.
kuhjumine mulla pindmises soolasid. horisondis veerikkas keskkonnas. 13. FERRALISATSIOON – mulla rikastumine rauaoksiididega. 16 14. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: 15. 16. 17. 18. 19. 20. BIOOM- makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 21. ÖKOSÜSTEEM – isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 22. AINERINGE – ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste
Haritaval maal – kütuse energia (masinad), inimeste ja loomade töö (toidust saadud energia). Eestis nt delta roostikud, segametsades ja okasmetsades. Madal produktiivsus nt kõrbetest. Eestis nt liivaluidetel. 16.NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. NPP = Netoprimaarproduktsioon - alus heterotroofide eksisteerimisel. Produtseerivad foto -ja kemosünteesivad organismid. Erinevates bioomides on erinev fotosünteetiline kasutegur. Kõrg –ja tundraaladel alla 1 %, rohumaadel 2-3%, kõige produktiivsemates ökosüsteemides 4-5%. Maismaal on suurima NPP-ga laialdased alad levinud troopikas. Mereökosüsteemides suurematel laiuskraadidel (parasvööde, artktiline vööde). Meie planeedi maismaa-osal varieeruvad suurtes piirides järgmised NPP mõjutavad tegurid: taimedele kättesaadav päikesekiirgus, vesi, mineraalsed toiteained, temperatuur.
mullatingimused, kuid mis võivad erinevates regioonides sisaldada erinevaid liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid: taiga (boreaalne mets), parasvöötme lehtmets, parasvöötme vihmamets, troopiline lehtmets, troopiline vihmamets · Maismaa keskmisest suurema biomassiga bioomid: taiga, pv lehtmets, pv vihmamets, tr lehtmets, tr vihmamets Päikese energia muutus laiuskraaditi. Ekvaatori piirkonnas on Päikese energia tugevam. Samuti on temperatuur suurem Lõuna-Aafrikas
kiirendab oluliselt lehevarise mikroobset lagundamist. (neid ei tohi olla ka liiga palju) Erinevate orgaaniliste ainete lagunemiskõverad tammemetsa varises. Tselluloos laguneb hästi, seentel tsellulaasi palju. Palju raskem on ligniini lagundamine. 56 Protsesside intensiivsus sõltub, millise bioomiga on tegu. Mikro- meso- ja makrofauna aktiivsus laguahelas eri bioomides. Allpool toodud ribade Laius märgib varies lagunemise kiirust ja rundud orgaanilise aine akumulatsiooni kiirust. Mikrofauna: bakterid Mesofauna: hooghännalised, väikesed putukad Makrofauna: vihmauss, silmaga nähtav. Meie asume mesofauna tipus. 1m3 parasvöötme (Eesti kuuse-sega) metsa.
annaabi.ee 
