limiteerivad faktorid autökoloogia loengust), kusjuures viimased on erinevais biotoopides erinevad. Maismaal on olulised niiskus, temperatuur, valgus jne. Maismaal on oleluskeskkonnaks öhk. Eriti oluline on öhk süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kui taimede fotosünteesi lähteaine ja hingamiseks vajaliku hapniku sisalduse poolest. Viimaste muutused loovad õhkkonna gaasireziimi. Maismaa ökosüsteemid jagatakse bioomideks. Olulisemad neist on: Tundra (arktiline, alpiinne), Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd), Parasvöötme lehtmetsad, Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria), Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla), Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed), Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega, Igihaljad troopilised vihmametsad, (Torkpõõsastikud). Eestis leidub neist vaid parasvõõtme metsi
soolsusega keskkonnas vastavalt oma nõudlusele ja kohandumusele) ning litosfääri (maakoore pindmine kiht kuni 3 km; mida sügavam, seda vähem organisme). Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass (2,4*10 12 tonni). Kuigi elusaine moodustab biosfääri kõige väiksema osa, tingib ta kõige rohkem muutusi biosfääris tervikuna. Biosfäär jaguneb bioomideks (ühetüübilised ökosüsteemid kogu Maal, iseloomustavad ühesugused tingimused ja elustik; rohtlabioom, kõrbebioom, tundrabioom).
valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas. Populatsioon Populatsiooni moodustavad ühe liigi isendid teatud terrotooriumil. Näiteks ahvena populatsioon äravooluta järves. 4.Liikide taluvus- ja optimaalala. Ökoloogiline amplituud. Igale liigile on iseloomulik ökoloogiline amplituud, mis näitab tema taluvuspiiride
d)Tipptarbijad Tipptarbija on loom kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal, teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad, e)Ökopüramiid, mille juures selgitus energia liikumise kohta. 5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) Maad ümbritsevat elu sisaldavatkihti nimetataksebiosfääriks. Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks. Bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja öktoobist. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-,seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid. a)Toiduahelad 1. Banaan--ahv--kotkas 2. jakarandapuu lehed--sisalik--anakonda--leopard 3. orhidee--tuukan--boa madu b)Toiduahelate võrgustik jaaguar viigipuu orhidee
toiduotsingutel), kogu hüdrosfääri (kuni 11 km sügavuseni; organismid elavad veekogudes eri sügavustes ja erineva soolsusega keskkonnas vastavalt oma nõudlusele ja kohandumusele) ning litosfääri (maakoore pindmine kiht kuni 3 km; mida sügavam, seda vähem organisme). *Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass (2,4*1012 tonni). Kuigi elusaine moodustab biosfääri kõige väiksema osa, tingib ta kõige rohkem muutusi biosfääris tervikuna. *Biosfäär jaguneb bioomideks (ühetüübilised ökosüsteemid kogu Maal, iseloomustavad ühesugused tingimused ja elustik; rohtlabioom, kõrbebioom, tundrabioom Ökoloogilised globaalprobleemid 1.ökolggkiline kriis-inimpopulastioon kasvab kiiremini kui populatsiooni kindlustavad ressursid(suremus vähenenud ja sündimus samal tasemel),osades piirkomdades väheneb maa elanikkond ja suundub linna(linnastumine),arengumaades põllumaa välja kurnamine8Kõrbestumis prob
isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ökosüsteem Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti nim. biosfääriks. Biosfääri asustustihedus on suurim ekvaatoripiirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Mida suuremad on organismid, seda väiksem on nende asustustihedus. Biosfäär jaguneb erineva suurusega bioomideks. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. tundra, taiga, kõrb jne. Bioomisiseselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. 17 Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal
Nt. tiiger, kuid ka võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Ökoloogiline püramiid 5. Ökosüsteem kui tervik Maad ümbritsevat ning elu sisaldavat kihti nimetatakse biosfääriks. Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks ning bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteemid üleüldiselt on isereguleeruvad süsteemid, mis koosnevad erinevatest elusorganismide kooslustest ja öktoobidest. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid.[21] Toiduahelad 1. banaan -> ahv -> kotkas 2. jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard 3. orhidee -> tuukan -> boamadu Toiduahelate võrgustik jaaguar
10. Kitsamas tähenduses kasutatakse ka mõistet bio-geosfäär, biostrooma on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri e. vesikeskkonda, litosfääri e. muldkonna ja atmosfääri e. õhkkonna alumisi kihte. Biosfäär koguruumala on 105-ˇ106 km3, elusainet on seal hinnanguliselt 1013-1015 tonni. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioomideks on näiteks tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, kõrb. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid. Elukooslus e. biotsönoos on ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Biotsönoosis moodustaub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib biotsönoosi (elukoosluse) liigilist
koodoniks. mRNA süntees nim. initsiaatorkoodoniks. Stoppkoodoniga lõpeb valgu süntees. Pilet 21 1.Biosfäär. Bioom. Elukooslus. Ökotoop. Biosfäär maad ümbritsev kiht, kus elavad elusorganismid. Toimub ainete süntees ja muundumine. Hõlmab atmosfääri (õht), hüdrosfääri ja litosfääri (muld). Biosfääri asustustihedus on suurim ekvaatorpiirkonnas ja väheneb pooluste suunad. Biosfäär jaotub: *bioomideks samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. kõrb, vihmamets, taiga *ökosüsteem isereguleeriv süsteem. Koosneb organismidest, eluta keskkonnast. Nende vahel toimub aine ja energiavahetus. Ökosüsteemid on erinevate suurustega. Nt. puutükist suure järveni. Muutub pidevalt. Ökosüsteem jaguneb: Elusloodus taimekooslus, loomakooslus, seenekooslus, mikroorganismid Ökotoop (eluta) veekeskkond, muldkeskkond, õhkkeskkond
Vernadski tähenduses (laias) kogu maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jälgi. Biosfääri paksus on maksimaalselt 40 km. Biosfääri asustus on suurim ekvaatori piirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Lisaks sellele sõltub organismide asustustihedus nende suurusest mida suurem on organism, seda väiksem on nende asustustihedus. Maksimaalne asustustihedus on seega ainuraksetel. Biosfäär jaguneb erineva suurusega bioomideks. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioomideks on näiteks tundra, taiga parasvöötme heitlehine mets, kõrb. Bioomisiseselt eristatakse veel erineva suurusega ökosüsteeme. Mis siis on ökosüsteem ? Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine ja energia ülekanne) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Igas ökosüsteemis saab eristada selle eluta ja elusat osa. Ökosüsteemi
püsinud juba sajandeid. Enamustel nendest pole puid ja põõsaid kasvanudki kuna kariloomad hõivasid maa kohe kui see mere alt kerkis. Suurt mõju avaldavad rannaniitude taimestikule ka seal rändel peatuvad hanelised. Ülekarjatamise korral rannaniitude liigiline mitmekesisus väheneb kuna paljud liigid ei suuda taluda tugevat herbivooride survet, mõõduka karjatamise korral on sellised karjamaad aga väga püsivad. 111.Bioomid ja biogeograafilised regioonid? Bioomideks nimetatakse peamisi peamisi taimestikutüüpe maakeral vaatamata nende konkreetsele liigilisele koosseisule. Bioomide vahelisi reaalseid piire ei eksisteeri ja ka kogu bioomide arv on vaieldav. Bioomideks on – tundra, boreaalne okasmets, pärasvöötme lehtmets, rohtla, põõsastik, kõrb, savann, pärasvöötme vihmamets, heitlehine vihmamets. Biogeograafia tegeleb liikide geograafilise leviku uurimisega. Kui binoomide piirid paneb
annaabi.ee 
