koostootmisjaama keskkonnamõjusid. Uuring viidi läbi kolmel esineval skaalal (mikro, väike ja keskmine). Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse alternatiive taastuvate energiaallikate hulgast, mille keskkonnamõju oleks väiksem. Talitlusühikuid on 2: 1MJ elektrienergiat 1MJ soojusenergiat Uurimisel kasutati CML 2 Baseline 2000 Andmebaasid: ecoinvent v2.0 GEMIS 4.5 Puidu jagunemine: Mikro 70%FR 30%SR Väike 70%FR 30%SR
tarbeks ja põlevkivituha müük. Ettevõttel on kaks tootmisüksust: Eesti elektrijaam Balti elektrijaam AS Eesti Energia Narva Soojusvõrk (66%): Narva linna soojusega varustamine. Pogi OÜ (66,5%): Pogi OÜ on soojuse tootja Paide linnas. Ettevõte toodab soojust biomassi ja kütteõli kasutavates katlamajades. 2014. aastal valmib Paides uus efektiivne ja keskkonnasõbralik biomassil töötav elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Uue koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus saab olema 2 MW ning soojuslik võimsus 8 MW. Soojusega hakatakse varustama Paide linna, elekter läheb Eesti Energia võrku. Enefit Power and Heat Valka (90%): Enefit Power&Heat toodab täna Valkas soojust 2012. aastal valminud koostoomisjaamas. Tipukoormuse rahuldamiseks ja
- aitab tõsta maapiirkondades veekogude reostamine ja maahõivet, aitab kaasa piirkonna autrofeerumise oht tööstuse arengule - puitkütuste kasutamine sõltub - biomass on kodumaine kütus ning raietööde mahust ja selle kasutamine võib vähendada keskkonnakaitselistest piirangutest kulutusi importkütusele - kodused biomassil(näiteks puit) - biomassi kasutamine aitab kaasa tarbimisel kütusena on vajalik prügilate majandamisele ja jäärmete varumine ja ladustamine käitlemisele - kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel
Biomassi kasutamise keskkonnasõbralikkus ning kohalike varude olemasolu muudab sellise kütuse Eesti Energia jaoks huvitavaks. Meie peamiseks huviks on fossiilkütuste asendamine keskkonnasõbraliku kütusega. Eelkõige oleme otsinud võimalusi kasutada biomassi juba olemasolevates elektrijaamades, et toota energiat keskkonnasõbralikult ilma kalleid investeeringuid tegemata. Biokütuseid kasutame ka Paides, kus Eesti Energia enamusosalusega soojusettevõte Pogi OÜ toodab soojust biomassil töötavas katlamajas ning Valkas, Lätis, kus 2012. aastal alustas tööd uus elektri- ja soojuse koostootmisjaam. 2013. aastal valmib Paides ka uus efektiivne ja kaasaegne koostootmisjaam, mis hakkab energia tootmiseks kasutame kohalikke biokütuseid. Päikeseenergia Eestis Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama
[5] Kuid SunPower Corporation, on välja tulnud X-Seeria päikese paneeliga. Selline tehnoloogia areng on suur muutus maailmale. Selliseid paneele on oma lühikese turul oleku aja jooksul soetatud juba hulgaliselt. Rohkem võimsust ühelt paneelilt tähendab: väiksemal hulgal päikesepaneelide ostu, vähem kasutus pinda, kiirem installatsiooni aeg ning vähemal määral tehnika kulu. Asja mõte on pakkuda inimestele probleemivaba energia tootmist eluks ajaks.[4] 3. Biomassil töötavad kombijaamad Viimaseks alternatiiviks, kui tõesti lakkab tuul, ning on öö mil päikesepaneelid ei toimi, lülituvad sisse ja hakkavad tootma energiat kombijaamad. Annab elektrit ja sooja. Samas võimaldab uus koostootmisjaam nüüdsest kasutada ainult saaremaist kütust - hakkepuitu, mis omakorda aitab hoida soojahinna malalal. Eeldab seda, et enam ei pea kasutama kallist kütteõli.[6] Kombijaamu tuleks planeerida Saaremaale kõikidesse suurematesse asulatesse kus on
Biomassi kasutamise keskkonnasõbralikkus ning kohalike varude olemasolu muudab sellise kütuse Eesti Energia jaoks huvitavaks. Meie peamiseks huviks on fossiilkütuste asendamine keskkonnasõbraliku kütusega. Eelkõige oleme otsinud võimalusi kasutada biomassi juba olemasolevates elektrijaamades, et toota energiat keskkonnasõbralikult ilma kalleid investeeringuid tegemata. Biokütuseid kasutame ka Paides, kus Eesti Energia enamusosalusega soojusettevõte Pogi OÜ toodab soojust biomassil töötavas katlamajas ning Valkas, Lätis, kus 2012. aastal alustas tööd uus elektri- ja soojuse koostootmisjaam. 2013. aastal valmib Paides ka uus 4 efektiivne ja kaasaegne koostootmisjaam, mis hakkab energia tootmiseks kasutame kohalikke biokütuseid. Päikeseenergia ja Eesti Mõiste "päikeseenergia kasutamine" all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist a) soojusenergia või b) elektrienergia tootmiseks
- Looduslikud hein(roht)taimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt (pilliroog). Jäätmete ressurss 13. Fotosünteesi olemus ning selle vajalikkus Looduses toimuva fotosünteesi käigus seovad taimed õhus leiduva süsinikdioksiidi ja eraldavad hapnikku atmosfääri. Puu kõdunemisel või põletamisel süsinik aga vabaneb uuesti. Seega puidu kasutamisel kütteks täiendavat CO2 emissiooni ei toimu. Biomassil põhinevad küttesüsteemid aga emiteerivad vähesel määral täiendavat CO2 atmosfääri. See toimub varumise, transpordi, töötlemise ja katlaehituse jms operatsioonide käigus, kui kasutatakse nn fossiilset energiat (fossiilkütuseid ja nende baasil genereeritud elektrit). Kogu heterotroofse elu (orgaanilisest ainest toituvad organismid) rikkalikkusele ja keerukale inimtsivilisatsioonile annab energiat fotosüntees. Tänu sellele on meil olemas nii fossiilsed kui taastuvad biokütused
kuna enamikku lähteaineid on võimalik varus hoida · otstarbekas, kuna bioenergia abil saab täita hooajati muutuvaid vajadusi (näiteks varutakse paljudes majapidamistes talveks küttepuid) · keskkonnasäästlik, sest vastavad uuringud on näidanud, et EL-s oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise, biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks küttepuud, pelletid, vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli, ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet
5, lk 40 3. Säästva Eesti Instituut, väljaanne nr. 1, ,,Säästva arengu sõnaseletusi", Tallinn, 2000, OÜ Greif, lk 8 4. http://maakond.blogspot.com/2006/11/bioktused.html, viimati alla laetud 15. mai 2010 5. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=735&Itemid=99, viimati alla laetud 15. mai 2010 6. ,,Biokütused on tulekul", Maamajandus, oktoober 2003, lk 31-32 7. http://ael.physic.ut.ee/energia/Ettekanded%202008-2009/Biomassil%20p %C3%B5hinev%20energiatootmine.ppt, viimati alla laetud 21. mai 2010 8. Juhtkiri: ,,Vaikne tsunami", Elle Puusaag, Eesti elu, 02.05.2008, http://www.eesti.ca/? op=article&articleid=19778, viimati alla laetud 15. mai 2010 9. ,,Biomass II", Eha Pajumets, Keskkonnatehnika, 2003, nr. 1, lk 34-36 10. http://energia2020.wordpress.com/2008/03/03/biokutused-probleem-voi-lahendus/, viimati alla laetud 15. mai 2010 11
tuba ning hoone on 2 korruseline. Hoones on kaks esikut (koridori), üks kelder, kaminaruum, saun, vannituba, wc, viis tuba. Tubade põrandaid katab osaliselt laminaatparkett ning laudpõrand. Wc-s on PVC- kate, ning esikutes vaipkate. Vannituba on kaetud keraamiliste plaatidega ning sauna seinu katavad voodrilauad. Majja siseneb vaid külma vee trass võimalusel saab võtta vesi kaevust. Sooja vee tootmine on lahendatud tehnosüsteemide abil elektriboilerit vahendusel. Soojusenergia põhineb biomassil ning kanalisatsioon on tsentraalne. Kinnistu haldamiseks on hoones elavad isikut. Joonis 1. Analüüsitava katastriüksuse piirid ja asend [4]. Joonisel üks on näha antud kinnistu asukohta ning mõned üksikud hooned naabruskonnas. 6 Joonis 2. Analüüsitava kinnistu asukoht tähtsamate elukondlike objektidest suhtes ja Eestis [7]. Joonisel kolm olevate tähiste tähendused
7. Kust leida värskeid energiastatistilisi andmeid Eesti kohta? Maailma kohta? EL kohta? Eesti statistilised andmed, sh ka energiastatistika, on väga mugavalt kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8. Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused? tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul
energiaallikaks. Eestis on hetkel turba aastane juurdekasv kõigi soode peale kokku 1,4 mln. tonni aastas, millest kütteturvas moodustab 85% ehk 1,2 mln. tonni. Arvestades praegust kahekordset ülekaevandamist ja soode kuivendamist, võib lähiajal juurdekasv väheneda 1 mln. tonnile aastas. Paraku läheb suur osa kütteturbast eratarbimisse, samuti töötavad paljud katlamajad turba peal. Lisaks plaanitakse mingis osas turvast kasutada kõigis plaanitavates biomassil CHP-des, seega täiendava turbaressursiga arvestada ei saa. Üks seni praktiliselt kasutamata energiaressurss Eestis on olmejäätmed. Tööstusjäätmed, millest põhilise energeetiliselt kasutatava osa moodustab Eestis saepuru, on juba enamvähem maksimaalses võimalikus määras kasutusel. Arendamisel prügipõletusel tootmisvõimsused Irus ja Tartus annavad kokku juba 22 MW tootmisvõimsust. Idee järgus on plaanid rajada
enamikku lähteainetest on võimalik varuks hoida; • otstarbekas: bioenergia abil saab täita hooajati muutuvaid vajadusi (näiteks varutakse paljudes majapidamistes talveks küttepuid); • keskkonnasäästlik: uuringud on näidanud, et Euroopa Liidus oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. (Energiavaru OÜ kodulehekülg 22.03.2013) Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise: biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks 6 küttepuud, pelletid; vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli; ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust
vana mööbel. Õige vastus: variant ... D. ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus. 6. Säästlikud küttelahendused ei baseeru Õige vastus: variant ... A. puidul, turbal, biomassil; 3. Tavametallijäätmete kogumispunktidesse ei tohi viia B. prügila- ja biogaasil; A. õlle- ja karastusjoogipurke; C. fossiilsetel kütustel; B. akusid ja patareisid; D. soojuspumpadel. C. traate, plekke, jne.;
prooviruudu liigirikkus statistiliselt oluliselt väiksemad. Eluvormidest olid rohundid enam levinud (% võsude arvust) niiskes kasvukohas, kui ei niidetud regulaarselt (reziimid B, C, D). Märjas kasvukohas regulaarselt niidetavatel aladel (reziim A) ning pikaajaliselt niitmata (reziim D) domineerisid puhmikulised. Võsundilised domineerisid ebaregulaarse majandamisega aladel (reziimid B ja C) (tabel 5). Maapealsel biomassil (500 võsu kohta) ei esinenud statistiliselt olulist seost niiskusereziimi suhtes (F=0.41, p=0.06), seevastu ilmneb statistiliselt oluline seos majandamisreziimi suhtes (F=7.91, p=0.00). ANOVA näitas, et biomass 1 m² kohta ei olenenud ei niiskustingimustest ega ka majandamisreziimist. Kui aga arvutati muutuva suurusega prooviruudu suuruse järgi, oli majandamisreziimist tingitud erinevus statistiliselt oluline (tabel 6). 34
mikrokosme. Saadud andmete phjal ritatakse kirjeldada biodegradatsiooni dnaamikat ja selle seost keskkonnateguritega. Biodegradatsiooni kineetika ja kiirus: orgaanilist hendite lagundamine kineetika on tavaliselt mratud laboris optimaalsetes tingimustes. Neid tulemusi kasutatakse mudelites, kuid in situ tingimustes on protsessidel hoopis teine kiirus. Biodegratsiooni kineetikat kirjeldavad mudelid phinevad substraadi kontsentratsioonil ja biomassil. Sellest tulenevalt on defineeritud kolme tpi kineetilisi mudeleid. Kui substraat on tielikult kttesaadav, siis sltub degradatsioon ainult mikroobide aktiivsusest (0-jrku kineetika). Kui biodegradatsiooni kiirus on proportsionaalne substraadi kontsentratsiooniga, siis on tegemist esimest jrgu kineetilise mudeliga (v=k[S]). Teist jrku mudelis, kus esimest jrku kineetika on seotud populatsiooni arvukusega, on kige realistlikum.
annaabi.ee 
