- Peaaju areng - Infovahetus (häälitsused) - Mõtlemis- ja kõnevõime Põhjusteks - Metsade vähenemine - Neoteenia - Tööriistade kasutuselevõtt Sotsiaalne evolutsioon - Kollektiivis kogenenud info edasi andmine ühelt sugupõlvelt teisele - Kas bioloogiline evolutsioon jätkub? - loodusliku valiku mõjujõud (väheneb) stabiliseeriv valik (nõrgeneb) - Inimese mõju teistele liikidele bioevolutsioonis? Australopithecus afarensis: - 4 milj - Ajumaht 500 ml - Tugevad lõuad Homo abilis - 2.1- 1.6 milj a tagasi - Esimene perekonna Homo esindaja - 2-jalgsus - Omnivoorlus- kõige söömine (valk -> energia-> aju areng) Homo erectus - Levis välja Aafrikast Aasiasse, Euroopasse Päris inimene - Ehk tark inimene - Homo sapiens Homo floriensis - 1 m pikkused - Elasid veel 12 000 aastat tagasi
struktuuri muutusi. Kindlasuunalisi, kk-tingimustega kooskõlalisi muutusi populatsioonis(ja kogu liigis) pühjustab looduslik valik. Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimustest olelusvõitlusest. Põlvkonnast põlvkonda toimiv kindlasuunaline looduslik valik kinnistab geneetilisi iseärasus, mis on ebasoodsad. Sültuvalt tingimustest eristatakse suunavat, stabiliseerivat ja lõhestavat valikut. Bioevolutsioonis toimuvad mitmesuguse ulatusega ja mitmesuguste tagajärgedega muutused. Esmaseks ja tähtsaimaks evolutsiooniprotsessiks on kohastumine, mille tulemusena kujunevad populatsioonidel ja liikidel nende alutingimustele ja eluviisile vastavad kasulikud tunnused ehk kohastumused. Kohastumuste kasulikkus on siiski suhteline: nad tagavad organismidele eluvõime ja paljunemise teatud tingimustes ega ole täiuslikud. Oluliseks evolutsiooniprotsessiks on ka liigiteke
muutuvates tingimustes või ei suudeta konkureerida teiste liikidega. Põhjuseks võib olla ka liigi eluea ammendumine · Globaalsed või lokaalsed katastroofid · Inimtegevus. Sihtotstarbelise inimtegevuse tulemusena on välja surnud: ürgveis, lennuvõimetu hahk, kukkurhunt, dodo. Palju liike on surnud ka elupaikade hävitamise või muutmise tulemusena. Makroevolutsiooniline progress 1. Suurema eristuse ilmnemine bioevolutsioonis (avaldub kõigil tasanditel): · Genoomi tasandil (struktuur-ja regulaatorgeenid) · Raku tasandil (tsütoplasma, rakustruktuurid) · Organismi tasandil (koed, organid, elundkonnad) · Liigi tasandil (eristumine populatsioonideks, rassideks) · Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks) 2. Pidevalt suurem seostatud
teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga või muud sellist? Miks usuvad inimesed üleloomulikku? • Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused • Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis? • Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 8 Kirjandus Law, Stephen 2008. Filosoofia, Tallinn: Varrak, lk 139-159. Russell, Bertrand 2002. Miks ma kristlane ei ole. - Akadeemia, nr 7, lk 1438-1443.
käigus 6. mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on nende koospärandumise tõenäosus 7. mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest seda suurema tõenäosusega nad geenivahetuse käigus lahknevad Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus 1. välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide sh kahjulike kombinatsioonide teket 2. säilitatakse need geenikombinatsioonid, mis bioevolutsioonis on end õigustanud 3. koos päranduvad geenid, mis määravad sama valgu erinevate ehitusüksuste sünteesi Geenivahetuse tähtsus 1. tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinatsioonide teke (iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega) 2. geenivahetus tagab ulatuslik päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see kaitseb nt nakkushaiguste eest (ka suurte epideemiate ajal ei hukku kunagi kõik isendid)
............................................................................................................................................ 2. näide ...................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 10.11. Kes on joonisel? Milles seisneb selle liigi olulisus bioevolutsioonis? 2 punkti Joonisel on kujutatud: .................................................. . Tähtsus bioevolutsioonis: ............................................................................................................ ......................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................. 2. näide ..................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 10.11. Kes on joonisel? Milles seisneb selle liigi olulisus bioevolutsioonis? 2 punkti Joonisel on kujutatud: .................................................. . Tähtsus bioevolutsioonis: ............................................................................................................ ..................................................................................................................................................... 61 10.12. Selgitage bioloogilise ja geograafilise isolatsiooni mõistet. Tooge mõlema kohta üks näide. 4 punkti
keskse toese kujunemine (seljakeelik või selgroog) keshasisene viljastumine püsisoojasus emakasisene areng ja sünnitus B. Uuest tüübist lähtuv kohastumine (adaptatiivne radiatsioon) erinevatesse elukeskkondadesse: 1) bioloogiliste eeliste olemasolu 2) vabade ökonisside olemasolu ehk keskkond, kuhu saab levida Makroevolutsioonis saame eristada kahte muutust: 1) Evolutsiooniline progress Suurem eristumine bioevolutsioonis toimib kõikidel tasanditel: o genoomitasandil unikaalne ja korduv o rakutasandil tsütoplasma ja rakustruktuurid o organismitasand eristuvad koed ja organid o liigitasand eristuvad populatsioonid o ökosüsteemitasand eristuvad erinevad kooslused Suurem eristumine annab võimaluse spetsialiseruda! Suurem seostatus: o rakkudevahelised kontaktid hulkraksete puhul
· Geenide koospärandumine pole absoluutne, see rikutakse meioosis krossingoveri käigus · Mida lähemale on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on nende koospärandumise tõenäosus · Mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest, seda suurema tõenäosusega geeni vahetuse käigus lahknevad Aheldunud pärandumise biol tähtsus: 1) Välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide sh ka kahjulike teket 2) Säilit need geenikombinats, mis bioevolutsioonis on end õigustanud 3) Koos päranduvad geenid, mis määravad sama valgu erinevate ehitusüksuste sünteesi Geenivahetus: 1) Tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinats tekke. Iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega 2) Geenivahetus tagab ulatusliku päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see omakorda kaitseb nakkushaiguste eest. Nt ka suurte epideemiate ajal ei sure kõik isendid
Organismide pärilikkuse muutmise 4 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 võimalused ja sellega kaasnevad teaduslikud ning eetilised küsimused. Pärilikud haigused, nende diagnoosimise ja ravi võimalused. Evolutsiooni mõiste ja tõendid. Looduslik valik ja olelusvõitlus evolutsiooni teguritena. Ko- hastumise tähtsus organismide evolutsioonis. Olulisemad etapid bioevolutsioonis. Inimese evolutsiooni eripära. 2.2. Õpitulemused 7. klass Õpilane: y liigitab elusolendeid nende välistunnuste alusel loomadeks, taimedeks, seenteks ja bakteri- teks; y toob näiteid inimeste igapäevaelulisest kokkupuutest loomade, taimede, seente ja bakteri- tega; y loetleb erinevatele organismirühmade omased elutunnused; y selgitab, kuidas avalduvad elutunnused erinevatel organismirühmadel; y toob näiteid liikidest, populatsioonidest ja ökosüsteemidest;
Swinburne on teist. 102. Religioosne kogemus ja neuroteadus Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga vmt? 103. Miks usuvad inimesed üleloomulikku? Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused: Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis?Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 104. Sissejuhatus dualismi Dualism seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surmei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid.
annaabi.ee 
