Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Maailm on muutumas aina enam sõltuvaks energiast, mida toodetakse praegu suuremas osas taastumatutest maavaradest. Ka Eestis on energia probleem tuntav, sest põlevkivi taastumatu. Loogiliselt mõeldes ei ole selline eluviis enam kaua võimalik ning seetõttu on hakatud välja arendama alternatiivseid energiaallikaid. Üks viimastest on biodiisel, mis pole küll Eestis laialdaselt levinud, kuid on mujal maailmas juba oma jälje maha jätnud. Biokütuseid on nimetatud energia tulevikuks, kuid see essee püüab vastupidiselt näidata, miks praeguses Eestis pole sellele tulevikus kohta. Eesti on võtnud endale ülesandeks viia taastuvate energiaallikate baasil toodetav energia osakaalu aastaks 2020 25%-ni ning seal on arvestatud suuresti biodiisli kasutuselevõtuga. Euroopa Liidus on biodiisel juba peamine alternatiivne energiaallikas, sest seda saab toota kohalikus toorainest, see aitab säilitad...
rapsimetüülestriks (RME). Rahvusvaheliselt kasutatakse biodiislikütuse tähistamiseks sageli lühendit FAME (Fatty Acid Methyl Esters). Biodiisel on alternatiiv tavadiislile või bensiinile, aga kahjuks pole see väga tuntud. Arvan, et inimeste teadlikkust biodiisli suhtes tuleks tõsta, kuna meie maailm areneb pidevalt ja muutub järjest sõltuvamaks meie energiaallikatest. Minu eesmärk on selle essega teha väike ülevaade biodiisli kohta. Biodiislil on igast vaatenurgast vaadatuna erinevaid häid külgi ja miinuspooli. Näiteks majanduslikust küljest vaadates võib esialgu tunduda, et on ju odav käia restoranist restorani ja tasuta saada toidu tegemisest järgi jäänud õli, aga samas ei pruugi kõik kohad seda jagada. Võibolla peaks paagitäie kütuse saamiseks sõitma läbi päris pika maa. Lisaks peaks auto ümberehitama, et ta üldse sellise kütusega sõidaks. Ka see on kulukas. Biodiisel kahjustab natuke rohkem auto
Biodiisli head ja halvad küljed Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biodiislil on palju eeliseid: · On taastuv · On energiasäästlik · Vahetab välja naftast destilleeritud diislikütuse · Saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes · Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni · Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka · Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas
Tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Biodiisli eelised : - Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest - Biodiisel on väävlivaba (alla 0,001% ) - Tahmaemissioonid vähenevad kuni 50% - Biodiisel paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju C02 kui taim oma eluea jooksul on endasse sidunud (suletud co2 ringe) - Biodiisel on kergesti bioloodiliselt lagundatav ja ei ohusta õnnetuse korral pinnast ning põhjavett . - Biodiislil on head määrimisomadused ta hoiab mootorit?= ?? Gaaskütused : - Gaaskütuseks nimetatakse selliseid kütuseid mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedekütusega on neil mitmed eelised : - Suured varud looduses : MADALAM HIND : Kahjulike lisandite (vaikained, korrodeerivad ühendid, mehaanilised lisandid) puudumine. Määrdeõli tööea suurenemine 2...3 korda. - Mürgiste ühendite sisaldus heitgaasides väiksem.
laialdaselt sojaõli. Biodiisli arendajatel on hea meel tõdeda, et Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud viimastel aastatel populaarsust. Interneti andmetel pole Eestis rapsist kütust tööstuslikult veel toodetud, üksnes mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud, kuigi valdavalt Eesti toidulaualt leitavat rapsiõli võiks töödeldult vabalt kasutada ka kütusena. Samuti olevat biodiislil võrreldes tavalise diislikütusega palju eeliseid: ta on taastuv; on energiasäästlik; saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes; mootori võimsus jääb väidetavalt samaks; teda kulub vähem sõiduk muutub ökonoomsemaks; ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas; head määrimisomadused; väävlivaba; suhteliselt hea
aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole biodiislil tähtajaliselt aktsiisi. 2/ Nafta hind jääb prognoositavalt kõrgeks, üle 30 dollari barrelist (põhjustel: Aasia kasvavad majandused, terrorioht LähisIdas, kartellipoliitika, piiratud maardlad ja tootmismahud). Diisli hind Eestis jääb üle 10 krooni. 3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest
Biodiislit saadakse alkoholide, taimeõlide (ka kasutatud taimeõli) või loomsete rasvade töötlemisel. Selle põlemisel paiskub summaarselt õhku tavakütustest 60% vähem süsihappegaasi, kuna on ise toodetud atmosfäärist fotosünteesi käigus eraldatud süsihappegaasist. Mõned autotootjad propageerivad biodiislit kui kütust, mis on tavadiislist mootorile tervislikum. Scania ja Volkswagen võimaldavad enamikul toodetud mootoritest joosta täielikult biodiislil. Vastupidiselt vesinikkütusele on see tehnoloogia juba väga vana ja läbiproovitud, mis tähendab, et taimsetest õlidest valmistatud kütus on praeguse infrastruktuuri võimaluste juures kergelt jaotatav ja rakendatav. Enamikus riikides on biodiisel diislist küll kallim, kuid nõudluse ja tootmise suurenemise juures prognoositakse lähiaastateks tugevat hinnalangust. Saksamaal müüakse biodiislit paljudes bensiinijaamades ja seejuures tavadiislist taotluslikult madalama hinnaga. Etanool
Õli keemilisel reageerimisel alkoholiga (metanooli või etanooliga) saadakse ester, mida nimetataksegi biodiisliks; kõrvalsaadusena tekib glütse-riin. Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber seadmestamata (modifitseerimata) . Tava-diislikütusega (toodetud fossiilsest toormest) võrreldes on biodiisli energiasisaldus väiksem , Tavadiislikü- tuse alumine kütteväärtus on umbes 43 MJ/kg, puhtal rapsiõlil 35 MJ/kg ning biodiislil 37 MJ/kg ringis.Biodiislit on võimalik kasutada kas puhtal kujul või segatuna tavadiislikütusega. Euroopa Liidu mootoritootjad on katsetanud segusid, milles on 2%, 30% või 100% biodiislit ning leidnud, et kasutada võib kõiki seguvahekordi. Kui kasutatakse puhast biodiislit, on vaja vahetada mõned diiselmootoriosad (tihendid, torustik). Biodiisli tooraine: Vedelate biokütuste tehnoloogia arengut Euroopas pidurdab peamiselt tooraine saamise ebakindlus
Suureks ohuks kujuneb ka metaan, sest see soodustab tugevalt kasvuhooneefekti. Metaani eluiga on u kümme aastat ning on peamiseks veeauru allikaks stratosfääris ning seal tekkivate pilvede tekkimine võib põhjustada stratosfääris oleva osooni lagunemist. 2.8 Biodiisel Biodiisel saadakse transesterfikatsioonil. See kujutab endast metüülestrit, mis saadakse rapsi, sojaubade, pähklite, päevalille, kookose või muude viljade õlidest. Üldiselt on biodiislil 60% 7 väiksem CO emissioon, kuid 80% suurem NOx emissioon, kui tavalisel diislil. Samuti paiskub õhku suuremas koguses benseene ning aldehüüte biodiisli puhul. Kuna biodiislit kulub sama vahemaa läbimiseks rohkem, kui diiselkütust, siis CO2 emissiooni erinevus kahe vahel pole eriti suur. 8 3. Kokkuvõte
· tahmaemissioonid vähenevad kuni 50% · biodiisel paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju CO2, kui taim oma eluea jooksul on endasse sidunud (suletud CO2 ringe) · biodiisel ei sisalda bensooli ega ka teisi aromaatseid ühendeid · biodiisel vähendab süsivesinike emissioone (eriti polütsükliliste aromaatsete süsivesinike oma) · biodiisel on kergesti bioloogiliselt lagundatav ja ei ohusta õnnetuste korral pinnast ning põhjavett · biodiislil on head määrimisomadused ja ta hoiab mootorit · biodiisel on keskkonnasõbralik alternatiiv tavalisel diislile 3.1. Õhusaaste vähenemine biodiislit kasutades 54 erineva diiselmootori uurimisel selgus, et biodiisli kasutamisel paisati keskkonda tunduvalt vähem saasteaineid kui tavalise diisli puhul. Tahmaemissioonid vähenesid poole võrra ja tahkete osakeste emissioonid vähenesid mootoritüübist olenevalt tavalise diiselkütusega võrreldes 24-36%. Biodiislis puudub
kg/m3, kahe aine tiheduse suhe Mis ühikutes mõõdetakse tihedust SI süsteemis? kg/m3 6. Kirjutage valem, kuidas tihedus sõltub temperatuurist. gx=gt+>(t-x) 7. Kirjutage seos oC ja oF vahel? C=5/9(F-32), F=9/5(C+32) 8. Mis on heledate naftasaaduste tähtsaim kvaliteedinäitaja? Mida selle abil on võimalik hinnata? viskoossus, kütuse voolavust 9. Mida iseloomustab nafta ja naftasaaduste fraktsioonkoostis? (Võrdluseks: kas biodiislil e rapsmetüülestril või bioetanoolil on fraktsioonkoostis?) Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. 10. Mis temperatuuride vahemikus keevad autobensiinid ja diislikütused? B30-120, D180-360 11. Mida iseloomustab vedelkütuste viskoossus? Milliseid viskoossusi vedelkütuste iseloomustamiseks kasutatakse? voolavust: kinemaatiline, dünaamiline, engleri kraad 12. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse ühikud
annaabi.ee 
