(RPS § 3) · Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital · · Majandustehingutega kaasnevad muudatused bilansis · Bilansimahu kasv aktiva ja passiva pool suurenevad ühe ja sama summa võrra. · Aktiva muutus muudatus toimub varade struktuuris · Passiva muutus muudatus toimub kohustuste ja omakapitali struktuuris · Bilansimahu kahanemine aktiva ja passiva pool vähenevad ühe ja sama summa võrra · · Kontorist · Deebet Kreedit · Konto vasak pool e Konto parem pool e · deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad
Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Teiseks muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe. Rahakirje väheneb, põhivara kirje suureneb, kuid bilansimaht jääb samaks. Kolmandaks tehingust tulenevad muutused on passiva-kesksed, muutused toimuvad kohustuste ja omakapitali struktuuris. Analoog eelmise näitega, ainult et liikumine toimub bilansi passivapoolel. Näide: tekkinud kasumist otsustatakse osa ümber paigutada sihtfinantseeringuks
Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe. Rahakirje väheneb, põhivara kirje suureneb, kuid bilansimaht jääb samaks. Tehingust tulenevad muutused on passiva-kesksed, muutused toimuvad kohustuste ja omakapitali struktuuris. Analoog eelmise näitega, ainult et liikumine toimub bilansi passivapoolel. Näide: tekkinud kasumist otsustatakse osa ümber paigutada sihtfinantseeringuks mõneks suuremaks tulevikuinvesteeringuks reservidesse
omakapitali osatähtsusega. Kohustuste osakaalu on aastast aastasse kokku vähendatud 28 262 €, tänu millele on kasvanud omakapitali osakaal üle 50%. Aastal 2010 kasvas omakapital 25 644 €, mille kasvu põhiosa tuli jaotamata kasumist ja ümberhindluse reservist. Samal ajal kui kohustused vähenesid kasvas omakapitali osa aastate jooksul kokku 36 293 €. Kõikide näitajate põhjal võib ettevõtte hinnata stabiilseks, hoides bilansi tasakaalus ning liikudes vaikselt bilansimahu suurendamise suunas. Sellisel viisil jätkates on ettevõte tõusuteel. 5 Tabel 2.2. Bilansi vertikaalanalüüs 2009-2011 (eurot) Bilansi baaskirjed 31.12.09 % 31.12.10 % 31.12.11 % Raha 14296 5,60% 15734 6,00% 11948 4,60% Nõuded ja ettemaksed 11434 4,50% 12728 4,90% 20307 7,70%
kasumit) ja ettevõtte finantstasakaal. Autonoomsusprintsiip tootmisprogramm on koostatud iseseisvalt Tulukuse printsiip soovitakse saada maksimaalset kasumit · Süsteemiga seotud tegurid Ettevõtete liigitamine: 1. Ettevõtte haruline kuuluvus (majandusharu, tegevusala) Igal majandusharul on omad iseärasused ja nendega tureb arvestada ka juhtumisel. 2. Ettevõtte suurus Suur, kesmine ja väikeettevõtted. Töötajate arvu, käibe ja bilansimahu alusel. Alla10 töötaja mikroettevõte 10-49 töötajat - väikeettevõte 50-249 töötajat keskmise suurusega ettevõte Üle 250 töötaja suurettevõte 3. Ettevõtlusvorm FIE isik, kes pakub oma nimel kaupu või teenuseid ja see on tema püsiv tegevus.. ta vastutab oma tehingute eest kogu oma varaga Täisühing äriühing, mille kaks või enam osaniku tegutsevad ühise ärinime all ja
Või teisiti nimetades passiva muutus – muutuvad kaks passiva kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. Näiteks: Aruandeaasta kasumist 15 000.- otsustati jagada dividendideks. Lahendus: passivakirje aruandeperioodi kasum väheneb 15 000.- ja passivas alakirje dividendivõlad (muud võlad) suureneb 15 000.-. 3. Ühe aktivakirje ja ühe passivakirje suurenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (A+P+). Või teisiti nimetades bilansimahu kasv – suureneb üks aktivakirje ja üks passivakirje. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma suurenevad. Näiteks: Võeti pangast lühiajalist laenu arvelduskontole 20 000.-. Lahendus: aktivakirje raha suureneb 20 000.- ja passivakirje lühiajalised laenud… suureneb 20 000.-. 15 4. Ühe aktivakirje ja ühe passivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (A-P-)
jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub
reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub
Suure käibe olemasolu vajadus Nõue puudub Vajalik Tegevuste ajalugu Ei ole oluline Oluline Ajakulu (päevades) 10-14 60-180 Põhinemine põhivaradel Ei põhine Põhineb Varade väärtuse piiramine Ei piira Piirab Majandustulemuste esitamise vajalikkus Puudub Vajalik Bilansimahu suurenemine Ei suurenda Suurendab Müügi rahastamine Paindlik Jäik Juhtkonna kohustused Vähenevad Suurenevad Kiire rahastamine maksetega viivitamisel Jah Ei Produktiivsuse suurenemine Jah Võib-olla Kasvav krediidi määr Jah Ei 80
1993 aastal võtsid praktiliselt kõik tegutsevad kommertspangad kasutusele valuutatehingud. Välisarvelduste aktviseerimise oluliseks tõukejõuks on kuue panga ühinemine SWIFT süsteemiga, mis on valuutaarvelduste rahvusvaheliseks keskuseks. Kinnituseks Eesti panganduse usaldusväärsusele on ka mitme välispanga filiaali avamine Eestis. 1994 aasta Eesti panganduses – turuliidriks on tõusnud Hansapank bilansimahuga 1390 miljonit krooni ja bilansimahu igakuine juurdekasv on väga suur (8%). Panga kasvu tagasid uued erasektori ettevõtted. Sama aasta suveks oli Hansapanga laenuportfelli maht 558 miljonit krooni, mis on 40% panga aktivatest. Ühispank, mis aastavahetusel oli bilansimahult kolmas pank, möödub märtsis sotsiaalpangast ning ta hõivab teise koha bilansimahuga 1274 miljonit krooni. Samas on ta kõige suurema laenuportfelliga pank, mis moodustab 56% aktivatest
annaabi.ee 
