jõudu vaimunähtusi peetakse käitumisdispositsioonideks või stiimulite ja reaktsioonide mustriteks Metodoloogiline biheiviorism on seisukoht,et pühholoogia on teadus käitumisest, mitte teadus vaimust. Psühholoogia ei tohiks tegelda vaimuseisundite ega -sündmustega ega ka mitte seletama käitumist sisemise infotöötlusega. Kuna vaimuseisundid on privaatsed, siis ei saa neid empiiriliselt uurida. Metodoloogilise biheiviorismiga tuli välja J. Watson. Termini "biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile John Watsonile. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on interpreteeritavad teadvuse terminites. Oma jõupingutustes luua ühne skeem elusolendite käitumisele ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese
7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku, siis on tegemist: a- biheiviorismiga b- solapsismiga c- interaktsionismiga d- episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12. Kes ütles ma tean, et ma midagi ei tea ja tunneta iseennast: a- aristoteles b- platon c- sokrates d- augustinius 13. jumala asetamine kogu loodusesse on: a- panteism b- janiism c- empirism d- determinism 14
Teooriate väärtuseks on tõdemus, et inimese kutseeelistused, kompetentsid ja mina kontseptsioon muutuvad aja jooksul Karjääriplaneerimise seostamine inimese kognitiivse ja sotsiaalse arengu seaduspärasustega Teooriad peetakse lineaarseks ja hierarhiliseks, kõrvalekaldeid või spiraalset liikumist välistavaks ning konteksti vähe arvesse võtvaks John D. Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria Krumboltzi teooria haakub nii Bandura üldise õppimise teooria ja biheiviorismiga Põhiteemaks kogemustest õppimine inimese isiksus ja käitumine (sh. elukutsevalik) on selgitatavad nende unikaalse õpikogemuse kaudu Tegurid, mis mõjutavad karjäärivalikuid: geneetilist pärand keskkonnamõjud õppimiskogemused probleemide lahendamisele suunatud oskused Konstruktivistliku paradigma esile kerkimine Paradigma kerkimis esile seoses radikaalsete sotsiaal majanduslike muutustega 20. sajandi lõpus Peamised muutused Demograafilised
neg emotsioone Sotsiaal-‐kognitiivne lähenemine: • Watson, Pavlov, Skinner: tingimine – Skinner: teadus käsitlema vaid objektiivselt jälgitavaid fakte; inimese käitumise regulaarsusi seletada kogemusest õppimisega, verbaalne käitumine • Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga • Bandura: sotsiaalne õppimine, vaatlusõppimine – käitumise ja keskkonna vastastikune determinism, eneseregulatsioon, enesetõhusus • Mischel: tasu edasilükkamine, kognitiivne-‐afektiivne isiksusesüsteem Dispositsionaalne lähenemine: • Eyesnck: PEN mudel
Epistemoloogia on A) tunnetusteooria B) õpetus olemisest C) moraaliteooria D) õpetus väidete vormist Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus? A) Eesmärk põhjus B) Formaalne C) Liikumispõhjus C) Algpõhjus Kelle lause oli ,,Mõtlen, järelikult olen"? 6 A) Hegel B) Fichte C) Schelling D) Marx Missugune neist on omane objektiivsele idealismile? A) Biheiviorismiga B) Solapsismiga C) Interaktsionismiga D) Episteemilise autoriteetsusega Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: A) Platoni pööre B) Sokratese pööre C) Aristotelese pööre D) Augustiniuse pööre Otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): A) Berkley B) Kant C) Locke D) Fichte Fatalist A) Ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt B) B) Tunnistab vankumatult tahtevabadust
Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest, ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks uurima ka selliseid valdkondi, nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teiste tajumine, rõhuasetus on inimese sisemisel, subjektiivsel minal, vabal tahtel. Humanistid on veendunud, et inimloovus on positiivne ja loov, arengut taotlev.
Theory of Career Decision Making”1975 “Journal väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv- of Vocational Behaviour” 3 – 13a. Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria- tema70- kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste ndatel esile kerkinud teooria haakub nii Bandura tekkimine. Fantaasia etapp (4 kuni 10 a) Huvi üldise õppimise teooria kui biheiviorismiga. Selle etapp (11 kuni12 a) Võime etapp(13 kuni 14 a) lähenemise põhiteema on kogemustest õppimine, Uurimine ehk noorukiiga-14 - 24 a.Erinevate lähtuvalt pos või neg tajutud sündmustest tegevuste proovimine ja elukutsevalik. (kognitiivne analüüs). K tähtsustas nii geneetilist Eel etapp (14 - 17 a) ,Ülemineku etapp (18 - 21 a) pärandit, keskkonnamõjusid, õppimiskogemusi ja Katse etapp (22 - 24 a) Ameti omaksvõtmine ehk
Kuid sarnaselt operantsele tingimisele kujunevad ka mudelõppe puhul S – R seosed, mis rakenduvad automaatselt. Eduootuse tähenduses: Õppimist suunavad (edu)ootused, mis on oma olemuselt tunnetuslikud ehk kognitiivsed protsessid. SKT puhul muudab tasustus käitumist vaid siis, kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. Eduootuseta ei jäeta ka meelde (ei õpita). Ootust võib pidada taustuseks või ka neg. tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheiviorismiga, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole vahetu ega automaatne. Vastsikuse mõjutuse tähenduses: Erinevalt biheiviorismist rõhutab SKT personaalsete faktorite nagu (edu)ootuse, keskkonna ja käitumise vastastikust toimet. (Näide kiirusepiirangut rikkuva juhi nägemisest kaasliiklejana ja tema karistamisest politsei poolt). Biheiviorism näeb vaid tasustuse mõju subjektile.
1) Carl Rogers · Aktualiseerimine · Tingimatu positiivne vaade · Positiivne enesevaade · Empaatia · Olulised "teised" · "Fully functioning person" 2) Abraham Maslow · Tippkogemused · Motivatsiooni hierarhia 3) George Kelly · Personaalsed konstruktid: mõisted, mida kasutame teiste käitumise tõlgendamisel Sotsiaal-kognitiivne lähenemine · Watson, Pavlov, Skinner: tingimine · Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga · Bandura: sotsiaalne õppimine; vaatlusõppimine · Mischel: tasu edasilükkamine; kognitiiv-afektiivne isiksusesüsteem 1) B. F. Skinner · Teadus peaks käsitlema ainult objektiivselt jälgitavaid fakte · Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine
Vaimufilosoofia: Nn analüütilise vaimufilosoofia keskne küsimus on, millest me siis ikkagi räägime rääkides oma vaimuseisunditest- mõtlen, olen teadvusel jne. Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis – Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine. Moodsa vaimufilosoofia püüdlus on pigem vaimu füüsikale taandada. See algab juba Thomas Huxley epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati
Psühholoog John C. Gibbs, analüüsinud Kohlbergi teooria kohta kirjutatut, on välja pakkunud moraalse mõtlemise arengu kahe faasi mudeli: esimesed neli astet puudutavad materialistlikku eluvaldkonda, viimased kaks aga eksistentsi põhiküsimusi. Sotsiaalse õppimise teooriad Siin on põhirõhk mitte arutlusoskusel ja moraalsel mõtlemisel, vaid reaalsel käitumisel ja reaalsetel tegudel. Selle teooria rajajad on Albert Bandura ja Richard Walters. Teoorial on sarnaseid jooni biheiviorismiga, mistõttu seda on nimetatud ka neobiheiviorismiks. Autorid ise nimetavad seda sotsiaal-biheivioristlikuks lähenemiseks, rõhutades sotsiaalse konteksti üliolulist rolli. Nad nõustuvad biheiviorismi väitega, et inimese käitumine on õpitud käitumine. Et aga väga vähesed inimesed elavad isolatsioonis, tuleb käitumise muutumistki jälgida sotsiaalsete suhete kontekstis. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine imiteerimine, vaatlusõpe, mallõpe. Lähteidee
annaabi.ee 
