Kasutatud kirjandus: Hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest, uurimistööde aruanded, dokumendid, aruanded, intervjuud, arhiivimaterjalid, interneti materjalid jne. Soovitatav on kasutada tähestikulist järjekorda. Sellisel korral paigutatakse ette ladinatähestikuline (nii eest, kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Kõik bibliokirjed nummerdatakse araabia numbritega. Allikad loetakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. RAAMATUTE viitamine: Raamatud, millel on 1-3 autorit, Autor(id). Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Lehekülgede arv. Autori eesnimi (initsiaalid) on perekonnanime järel (see nõue tuleneb sellest, et kasutatud allikad on kirjanduse loetelus esitatud tähestikulises järjekorras perekonnanimede alusel). Koostaja ja
o ? võimaldab hõlmata erinevaid kirjutusviise, asendab ühe sümboli sõnas. · Kasutatakse otsingu laiendamiseks 23. Mis on algdokument? · Alginfot sisaldav teavik · Dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, teaduslikud artiklid jms) 24. Mis on vahendusdokument? · Dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemue (referaadid, bibliokirjed jne) 25. Mis on viiteinfoallikas? · Trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jne) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloendid, registrid) 26. Nimetage viiteinfoallikate liigid. · Raamatukogude kataloodig · Bibliograafilised andmebaasid · Bibliograafia · Aga ka... o Interneti otsingvahendid
Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. Alginformatsioon ja vahendatud teave Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). teavikute liigid aluseks sisu (loodusteadused, kirjandusteadus jne) teavikute laadid aluseks vorm (helisalvestused, trükised jne) teavikute tüübid aluseks otstarbemäärang (õppekirjandus, reklaamväljaanded jne) informatsiooni salvestamiseks kasutatava materjali ehk andmekandja (savitahvel, papüürus, pärgament, paber, magnetlint, diskett, CDROM, DVDROM jt) poolest informatsiooni fikseerimisviisi poolest (trükitud
väiksemaid sekkumisprojekte ning viimase mõju lähemat uurimist. Seega on tegevusuuringu näol tegemist uuringuga, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi probleeme, mõista sügavamalt nt töökollektiivi sotsiaalset praktikat ja seda parandada. Juhtumiuuringu puhul on rõhutatud selle seotust konkreetse olukorraga, koostööle toetumist, uurija osalemist uuritavas olukorras ja enesehindamist. (Metsamuuronen 2006: 102) Tekstiviidetele vastavad bibliokirjed paigutatakse töö lõppu alfabeetilisse loetelusse. Viited tuleb ühtlustada, st kõigil autoritel on ühtviisi kas eesnimetäht või eesnimi välja kirjutatud. Kui mõne autori eesnime ei ole võimalik välja selgitada, siis tuleb kõikide autorite puhul kasutada eesnimetähte ja lisada punkt. 18 Allpool olevates näidistes on esitatud bibliokirjed ning neile vastavad viited, mis on esitatud leheküljenumbriga 4. Näide
(asendab ühe sümboli sõnas). 22.Mis on algdokument? Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). 23.Mis on vahendusdokument? Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). 24. Mis on viiteinfoallikas? Viiteinfoallikas on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jms) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). 25.Nimetage viiteinfoallikate liigid. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid , bibliograafiad 26.Mis on bibliograafiline kirje?
või/ja artikli pealkiri tõlkida või translitereerida eesti või inglise keelde ja kirjutada ajakirja 5 nimi ladina tähtedes. Ladina tähtedes tuleb kirjutada ka kirjastaja ning publitseerimise andmed. Lisada märge originaalkeele kohta: (vene keeles). Shiyatov, S. G. 1986. Dendrochronology of the Upper Timberline in the Urals. Nauka, Moskva (in Russian). 3.2.1. Tähestikulise loetelu bibliokirjed Raamatud: Autor(id). Trükiaasta. Raamatu pealkiri. Kirjastaja, linn. Lusztig, G. 1993. Introduction to Quantum Groups. Birkhauser, Boston. Artiklid ajakirjast: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. Karofeld, E. 1998. Effects of bombing and regeneration of plant cover in Kõnnu-Suursoo raised bog, North Estonia. Wetl. Ecol. Management, 6, 4, 253-260. Artiklid kogumikes: Artikli autor(id). Aasta
o muu digitaalteavik digitaalteavik, mis ei ole e-raamat, võrgu kaudu kättesaadav auvis ega elektrooniline patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid ning kaardi- ja nooditeavikud. Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi ja võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi; o andmebaas võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud, elektrooniliselt talletatud andmekogum (faktid, bibliokirjed, tekstid jm). Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi, kohtvõrgus ja teistes serverites nimetusi. 33. Mis põhjusel teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist? Kogudest, andmebaasidest või kataloogist kustutatakse teavikud mis on aegunud, lagunenud või mida on liigselt. 34. Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad?
peatükis „Soovituslik abimaterjal“). 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded Kasutatud allika bibliokirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Bibliokirje koostatakse algallika keeles. Võõrkeelne kirje esitatakse kaldkirjas. Kõige ette paigutatakse ladinatähestikulised, selle järele slaavitähestikulised allikad. Allikate bibliokirjed järjestatakse tähestikuliselt autori perekonnanime järgi ja need võivad olla tähistatud araabia numbritega või punktidega. Kui allika autor on asutus/organisatsioon või autorit ei ole üldse näidatud, järjestatakse allikas loetelus tähestikuliselt pealkirja esimese sõna järgi. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi, alustades kõige varasemast. 23
8) muu digitaalteavik digitaalteavik, mis ei ole eraamat, võrgu kaudu kättesaadav auvis ega elektrooniline patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid ning kaardi ja nooditeavikud. Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi ja võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi; 9) andmebaas võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud, elektrooniliselt talletatud andmekogum (faktid, bibliokirjed, tekstid jm). Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi, kohtvõrgus ja teistes serverites nimetusi. Kustutamine: Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist. Mahakandmise põhjuste järgi koostatakse kustutusakt, mis kinnitatakse valla või linnavalitsuse kehtestatud korras. Kustutusaktis tuuakse järgmised andmed: 1) akti koostamise kuupäev; 2) akti koostaja nimi;
annaabi.ee 
