Ülevaade kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel Kataloogimissektsioon analüüsib kataloogimistegevuse funktsioone igasugust tüüpi materjalide ja meedia jaoks. Sektsioon arendab kataloogimise reegleid, juhiseid ja standardeid bibliograafilise informatisooni jaoks, võttes arvesse tehnika ja võrgukeskondade arendamist, et tagada universaalne juurdepääs bibliograafilisele informatsioonile. Sektsioonil on lähedased suhted paljude organisatsioonide ja institutsioonidega, sealhulgas näiteks rahvusvahelise kataloogimise ja standardimise komiteega. Vanim sektsiooni aastaaruanne IFLA kodulehel pärineb aastast 1994-1995, kokkusaamise raport ning strateegiline plaan aastast 1998. Hiljutiseim plaan pandi paika aastatel 2007-2009,
. Ühinetakse jaotamaks töökoormust ja/või litsentsimiskulusid. Konsortsium võib olla: * üleriiklik, *kohalik, *teatud infoasutuse tüüpi ühendav (n. teadusraamatukogud) 7. Millist tulevikku ennustatakse bibliograafilisele informatsioonile lähiajal? Mida võimaldab täistekstidele viitamine? Bibliograafilise informatsioon üksi saab olema haruldus. Mida enam andmebaaside kasutus laieneb, seda suuremat tähtsust omab bibliograafilise info juurest viitamine täistekstidele, nendele juurdepääsu võimaldamine. Firmad, kes turul tahavad olla, on sõlminud viitamise jaoks kokkulepped k.a andmebaaside koostajad. Neil on standard, selleks on CrossRef. Viitamine bibliograafilise info ja täistekstide vahel kaasab
*inimlikke omadusi kehastavad loomad Loodus- ja miljöökujutlused *reaalsuse ja fantaasia põimumine *korduvad värvid *loodusdetailid ja esemed Kirjandusikud rõhmitused *Noor -Eesti 1905 1916 (Tartus) *,,Siuru" 1917 1919 (Tallinnas) *,,Tarapita" 1921 1922 Tuglas kirjanduselu organiseerija *Eesti kulutuurikapitali mõtte üks algatajaid(alates 1925 ) *Eesti Kirjanikkude Liidu looja (1922) *Ajakiri ,,Looming" esimene toimetaja oli Tuglas (1923) *Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse" 1918 *,,Teekond Põhja-Aafrikasse 1928-1930 *,,Ühe Norra reisi Kroonika" 1939 Kirjanduslikud uurimused: *,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" 1909 *,,Kirjanduslik stiil" 1912 *,,Ado Grenzsteini lahkumine" 1917 *Juhan Liiv" 1927 *,,Eesti kirjameeste Selts" 1932 *,,Lühike eesti kirjanduslugu" Tuglase novelliauhinna laureaadid: 1971. aastast antakse välja Fr. Tuglase novelliauhinda
Portaal pakub mitmekülgseid võimalusi e-teenuste kasutamiseks. Saab lihtsalt ja mugavalt enda andmetest ülevaate. 7) Mis on portaali eesmärk? Mida portaalist leiab? Eesmärgiks on ühendada erinevaid Euroopa Rahvusraamatukogusid. Võimaldab kiiret ja lihtsat juurdepääsu 48 Euroopa rahvusraamatukogu ja juhtivate ülikoolide raamatukogude kollektsioonidele. Ristotsingu ja taaskasutamise võimalust pakutakse rohkem kui 26 480 004 digitaalse ühiku ja 168 481 852 bibliograafilise kirje hulgast. 8) Leidke info Saksamaa Rahvusraamatukogu kohta. Mis infot see kajastab? Pange kirja portaalis liikumise ehk sirvimise teekond. Avalehe otsingusse sisestades "Saksamaa Rahvusraamatukogu" näitab otsing esmalt nelja vastat. 9) Tutvuge iseseisvalt portaaliga põhjalikumalt. Tehke erinevaid prooviotsinguid huvipakkuval teemal. Kas ja mida leiate? Hinnake selle põhjal kasutatud portaali (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, ülesehituse loogilisus jne).
.............................................................................. 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968- 1999.a: ............................................................................................................................ 6 Eesti edukaim laskesuusataja:......................................................................................... 7 Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel:......................................................................................................................... 7 Võistlused............................................................................................................................... 8 Maailmas............................................................................................................................. 8 Eestis.............................................................
andmeid kogutakse · Raamatukogutöötajate koosseis · Teeninduspunktide arv · Raamatukogu kasutamise näitajad · RVL · Raamatukogu tulud · Andmed kogude suuruse ja muutuste kohta laadide kaupa · Aasta jooksul saadud trükised · Elektronkataloog · Andmebaasid · Arvutid · ... Kogusid uuritakse · Kogu uuring (collection survey, examination of the bookstock) kogu analüüs teatava meetodi (bibliograafilise, analüütilise, sotsioloogilise, statistilise vm) abil Kogude hindamine · Kogude evalveerimine (hindamine, väärtuse määramine) mõõdetakse rmtk poolt hangitavate teavikute vastavust kehtestatud parameetritele. · Eesmärk kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega Kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi: · Kogudekeskne uurimisobjektiks kogud ise
pärandis, kus Aristotelest suurel määral iseloomustab stiili karge asjalikkus, mis kohati kannatab isegi lugejat tüütava kuivuse all. 3. Looming. Kõige eelduste ja andmete kohaselt pidi Aristoteles olema erakordselt viljakas teaduslik kirjanik. Kahjuks on aga tema loomingust säilinud ainult murdosa, milles siiski leidub väärtuslikum tema loomingust. Enamus tema teosesist on tuntud ainult pealkirjade järgi. Hermippos Aleksandriast on koostanud 200 aastat e.m.a, bibliograafilise ülevaate tõenäoliselt tollal Aleksandria raamatukogus leiduvatest Aristotelese teoseist, mis sisaldab ligi 400 nimetust. Kuna aga selles loetelus puuduvad peaaegu kõik praegusajal teadaolevad teosed, siis võib oletada, et neid ei leidunud ka tolles raamatukogus. Teine, märksa noorem Aristotelese teoste loetelu pärineb kelleltki 1. või 2. sajandi peripateetlikult Ptolemaioselt, mis sisaldab ka kõigi meile tuntud teoste nimesid
Kuidas kirjutada head kirjanduse ülevaadet (Langdridge, 2004) · Pea meeles eesmärk a. millistele küsimustele sa püüad vastust leida? · Loe eesmärgipäraselt a. missugune kirjandus on sobiv? b. millised ideed või informatsioon on oluline? c. ära püüa lugeda kõike d. loe kriitiliselt e. tee süstemaatiliselt märkmeid koos bibliograafilise infoga · Kirjuta eesmärgipäraselt a. alusta kirjutamist niipea kui võimalik b. vaata eelnevaid töid, et saada ideesid struktuuri ja stiili kohta c. kirjuta plaan Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 12 d. otsusta, mida sa tahad öelda, enne kui otsustad, kuidas seda öelda e. kirjuta kriitiliselt · Ideede organiseerimine a
õigel ajal, kohas ja vormis. UURIJAD Marcia J. Bates (1999) väidab, et infoteaduse teooria ja käsitlused on seotud mitmete üksteisega seotud valdkondadega, mis arenesid perioodil 1930-1970. Ta leiab et ühendavaks elemendiks oli keskendumine informatsiooni vormile ja struktuurile. Infoteadlaste tegevus jätkas enne Teist Maailmasõda alustatud uurimistegevust, mis tegeles salvestatud teadmistega. Henry E. Bliss'i uurimistulemused teadmiste organiseerimisest, mis eelnesid tema bibliograafilise klassifikatsiooni arendamisele. A.C. Bradford'i uurimused bibliomeetriast, mis on siiani infoteaduse laialdane uurimisvaldkond. A.J.Lotka statistilised meetodid teadlaste publitseerimisprodukiivsuse mõõtmiseks. G.K.Zipf'i analüüsid sõnade esinemissagedusest tekstides. Toetas automaatindekseerimise kujunemist. S.R.Ranganathani formuleeritud 5 raamatukogunduse seadust 1934a. Karl Ludwig von Bertalanffi 1930ndatel arenenud üldie süsteemiteooria juhtis tähelepanu
arendusasutusena, parlamendiraamatukoguna, humanitaar ja sotsiaalteaduste erialaraamatukoguna, erialateabe keskusena. Rahvusraamatukogu ülesanded rahvusraamatukoguna on: 1) eesti keeles ja Eestis ilmunud teavikute ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaline säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 2) Eesti üldise märksõnastiku ja bibliograafilise normandmestiku koostamine ja haldamine ning autoriteetsuskontrolli koordineerimine raamatukoguvõrgus; 3) Eesti teavikute riiklik bibliograafiline registreerimine rahvusbibliograafia andmebaasis ja rahvusbibliograafia andmebaasi kättesaadavaks tegemine; 4) Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia ühisprogrammis osalemine; 5) trükitoodangu ja raamatukogualaste riiklike statistiliste vaatluste korraldamine;
pärandi säilimine tulevikus. Kõikides valdkondades on Internet praegu peamine informatsiooni levitamise, töötlemise, otsimise ja säilitamise kanal. Kui pikaajalise säilitamise kavasid ei rakendata, on oht, et see tohutu infohulk võib kaduma minna, eriti juhul, kui Internet asendab muid infokanaleid. Võetagu näiteks informatsioon paljude, vaid ülemaailmse arvutivõrgu kaudu kättesaadavate kataloogidega raamatukogude bibliograafilise pärandi kohta. Kui lähtume sellest, et veebisaidi keskmine eluiga on praegu hinnanguliselt 40 päeva, on väljakutseks säilitada allikaid, mis mõne aasta pärast muutuvad küberkultuuri käsitlevate uuringute objektiks. Digitaalinformatsioonist koosneva pärandi säilitamise põhimõtete ja kavade hädavajalikkuse teadvustamine on viimastel aastatel andnud tõuke rahvusvahelisteks uurimisprojektideks ja katsetusteks, mille tulemused on olnud julgustavad.
annaabi.ee 
