ning kohaga ümbritseda. Keha täidab tema jaoks ruumi nii, et see välistab kõik teised kehad. Keha saab tajuda puudutuste, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega (ehk siis kõigi 5 meele kaudu) ning samuti saab seda liigutada paljudel erinevatel viisidel. 5. Mis mõjutab Descartes'i meelest vaimu? Vaimu mõjutab vahetult ainult väikene osa ajust (ühismeel ehk sensus communis), mitte teised kehaosad. 1. Mis on maailm Bibihhini arvates? Bibihhini sõnul on maailm kõik. Maailm on kõik, mis on ümberringi, see mis on kaugel ning see, mis on lähedal. Kõik on maailm. Kõik, mida me näeme on samuti maailm. 2. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Maailma määratlemine on Bibihhini arvates probleem sellepärast, et me ei mõista maailma, kuna me ei määratle seda kui tervikut. Tegeleme vaid mingite osadega maailmast, kuid mitte kunagi maailmaga kui tervikuna. 3. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet
Käitumine tuleb läbi harjumuspärase sotsiaalse rolli. Kas isiksus ei olegi teatud kogus sotsiaalseid rolle mis on omandatud proovides vastata teiste ootustele minu suhtes. Või on minu isiksuses mingi tuum, mida need rollid lasevad ainult välja tulle või hoopis tõkestavad või müüristavad? Kui olen määratletud rollide kaudu, siis kas võiksin mõelda selliselt, et kui rollid enda pealt ära võtaksin, mis siis alles jääks? Kas alles jääks tõeline mina või tühjus? Küsimused Bibihhini Maailma kohta: 1. Mis on maailm Bibihhini arvates? a. Maailm on: mis on ümberringi- mis on kaugel ja lähedal kõik, mis on olemas, ja kõik, mida ei ole ,kõik on maailm. b. Maailm on universum- lõputu ruum, milles meie oleme tühised. 2. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? a. Maailm on tervik, mis ei ole mõõdetav summaga. Summa määratakse tervikust lähtuvalt. Terviku ja summa samasus on ideaal..
Iga päev oli tema jaoks nagu koorem, ei olnud midagi head, mida väärtustada. Ta ei suutnud unistusi täide viia. Arvas, et ainus õige tegu on enesetapp: ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma. Iga päev oli tema silmis aga alandusega õppetund. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu tundub talle mõttetu: mõttetu on isegi loota, absoluutselt kõigel puudub mõte. Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik mis on ja ei ole ka meie ümber · Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Sest maailm on suur ja lai. Sinna ei kuulu ainult see mida näeme vaid ka see, mis potentsiaalselt võib olla. · Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene on kui pisike liivatera universumis, kuid kõigel on sela oma koht et universum täiuslik oleks. Moskva paistab maailma silmis suure sipelgapesana ja inimesed sipelgatena
* Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4. Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et... a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga. Sedasi määratles eksistentsiaalset situatsiooni Camus, kes on öelnud ka seda, et me
10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Haabitus on inimese omadus käituda kindlal viisil, mis on tingitud väliste märkidest ehk kultuurist. Ehk inimene täidab oma sotsiaalset rolli ühiskonnas. Siit leiame, et inimene võib ollagi hunnik sotsiaalseid rolle, mis püüavad vastata teiste nõuetele meie suhtes. Seega me ei käitu mitte nii nagu me tavaliselt käitume vaid vastavalt sellele, mida teised meilt ootavad. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: 1.Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on Bibihhini arvates ülima korra näida.Inimene üritab matkida oma tegevustes maailma korda kuid see ei õnnestu temal eriti hästi. 2.Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Kuna me ei tea täpselt millest universum koosneb ja mis ta üldse on, siis ei saa me ka teada täpselt määratleda. Me suudame mõisat ainult suhtelist tervikut aga kuna maailm on absoluutne tervik siis me ei saagi maailma mõista. 3.Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet
Looduslikud ja inimese enese poolt loodud objektid. Kultuur on arterfaktide kogusumma. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Habitus teatud omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda teatud viisil mis käivitud teatavatel välistel tingimuste puhul. Milline on inimese sotisaalne roll mida ta on harjunud täitma? Inimesed käituvad üldjuhul vastavalt ootustele selle kohta mida ta peaks antud olukorras tegema( ruumi sisendes ütleb sisenaja tere, jms). Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on Bibihhini arvates midagi nii suurt, mille teaduste seletamiseks on maailm jagatud osadeks , need osad omakorda veel osadeks jne. Ehk siis maailm oleks juskui kõik meie ümber, see mis on kaugel- kõik mis on olemas ja kõik mis ei ole. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem?Probleem on see seetõttu, kuna maailm on nii suur. Väga paljud teadusharud tegelevad maailma määratlemisega ning
o Surm toob tõelise tarkuse. Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde. Miks Cioran võitleb elu vastu? o Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid ja me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: Mis on maailm Bibihhini arvates? o Siin see maailm on: kõik, mis on ümberringi; see, mis on kaugel, ja see mis on lähedal kõik, mis on olemas, ja kõik, mida ei ole ,kõik on maailm. Maailm on lihtsalt kõik. o Kui on ülepea olemas midagi põhimõtteliselt nähtamatut, siis see on maailm. o Maailm on universum. Mingi lõputu ruum, milles meie oleme tühised. Maailm on lihtsalt kõik
millest koosneb? (materiaalsed, sotsiaalsed, ideaalsed asjad) Funktsionaalsed: mida kultuur teeb? Kultuuri definitsion? (materiaalsete eluvajaduste rahuldamine, ühiskonna vajaduste rahuldamine, indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine) 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollid versus isiksus - inimesel on habitus, kuid see on piiratud, kuna inimene peab täitma sotsiaalset rolli - inimene on sõltuv nii kultuurist ja kultuur ka temast. Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik - see, mis ümberringi, lähedal ja kaugel; kõik, mis on olemas ja kõik, mida pole olemas. Maailm on absoluutselt terve, tervik kui niisugune. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Maailma määratlemine on probleem, kuna ta pole mitte üksnes suur ega sisalda ainult seda, mis on, vaid ka seda, mis ta potentsiaalselt olla võib. Ta võib olla küll tervik, kuid tervik pole mõõdetav summaga. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet
Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada? Kultuur on sõltuv isiksusest, isiksust kultuurist, nad on tihedalt põimitud, kuid nendevaheline koostöö ning tasakaalu leidmine ei ole kerge. 54. Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailma kohta ei anna Bibihhin oma lõpliku vastust, kuid ütleb, et maailm on ,,kõik". Kõik, mis meid ümbritseb, olenemata kaugusest. Universum ongi maailm, koos oma süsteemide, planeetide ja mu sinnakuuluvaga. Universum, see lõputu pime ruum, millest me vähe teame ongi maailm, me ei tea millest ta koosneb, kust algab või kus lõppeb. Maailm moodustub tervikuks meiega ning kõige sellega mis on meie ümber, näeme me seda või mitte. 55