Betti Alver 1906-89 1. Sündis 23. november 1906 Jõgeval, ema kodune, isa raudtee tööline. 2. Tema kodanikunimeks on Elisabet Lepik 3. Huvitus muusikast, mis kajastub ka tema luules. 4. Betti Alver 1914-1917 õppis Tartus Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. (Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja
aastal. Kuigi need kaks meest teietasid teineteist elu lõpuni, olid neil korterid ühes majas, nad reisisid koos Euroopas ja Ameerikas, esinesid ühiste sõnavõttudega kirjanike liidu kongressidel ja töötasid veel päev enne Ilfi surma ühise töölaua taga. Kriitika pööras neile minimaalset tähelepanu, kuid nii "Kaksteist tooli" kui ka selle järg said kuulsaks otsekohe pärast ilmumist. Modernism Modernismi kõige olulisemad esindajad on ameeriklased Thomas Stearns Eliot (tähtteos poeem "Ahermaa" 1922) ja Ezra Pound, inglased D. H. Lawrence ja Virginia Woolf, anglo-iiri poeet W. B. Yeats ja iirlane James Joyce. Pisut 5 hilisematest autoritest võib siia arvata ka ameeriklased Ernest Hemingway, F. Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920
--- "On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi:
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita"
Ballaad- O. 3. Sonett (14 rida)- 3. Draama- A. Leida Tigane "Peremees ja Masing "Päts"; M. Marie Under "Sinine Kitzberg "Libahunt" sulane" Under "Rändav järv" terrass" 4. Följeton 4. Valm - M. Under 4. Haiku- Jaan 4. Jant- O. Luts "Lapse hukkaja" Kaplinski "Säärane mulk" 5. Anekdoot 5. Poeem 5. Eleeqia (kurblaul)- J. 5. Liberto-Merimee Liiv "Sügis" "Carmen" 6. Mõistatused 6. Kuuldemäng- "Tom Sawyer" 7. Romaan - A. H Tammsaare "Tõde ja õigus 8. Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" 9. Novell- Suits "Peipsi peal" 10. Miniatuur-Tammsaare
aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (19171919). "Arbujad" luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (1910 1994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
Proosa ehk Eepika Luule ehk Lüürika ehk Dramaatika Lüroeepika 1. Muinasjutt- vennad 1 .Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni "Emajõe sünd" "Sügis" "Libahunt" Onegin" 3. Naljandid- Aapo Ilves 3. Ood (ülistuslaul)- 3. Draama- E.Vilde 3. Ballaad- M. Under "Porkuni "Ema on kajaka juures" K.J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin
selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi zanrid on romaan, ballaad, poeem, jm luule, sest lüürilises keeles on läbi metafooride kergem väljendada inimtundeid. Romantiline kangelane on teistest erinev, tundeküllane, tihtipeale armunud, võitleb oma ideaalide nimel. Romantism väärtustas ka rahvaloomingut. REALISM: tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka
peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille pärast ta võitles, pole seda väärt. Rabakukk on lihtsameelsus ise ega saa millestki aru, Aane ja Tanil on süütult surma mõistetud. ROMAANID: TOOMAS NIPERNAADI (1928) Ilmus 3 osa kaupa kõigepealt Loomingus, seejärel omaette raamatuna 1928. Romaan sai kiiresti tuntuks ja tõlgituks. Koosneb 7 novellist, peategelane romantiline seikleja - on eesti kirjanduses täiesti uus kuju, kuigi maalilmakirjanduses on hulkuriromaane ka enne kirjutatud. Süzheeks on peategelase rännak mööda Eestimaad varakevadest hilissügiseni. Esimese novelli muretust parvepoisist saab lõpuks resigneerunud intelligent. Palju kontraste - muretu Nipernaadi ja asjalik, purutõsine, rikas ja kitsi talupoeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
