põrandaplaatide pragunemise vältimiseks tuleb kasutada elastset plaadimörti Küttematid tuleb monteerida vastavalt järgnevatele juhistele: Eeltööd 1) valida koht temperatuuriregulaatorile 2) paigaldada kaablikarp, kuhu pannakse temperatuuriregulaator 3) viia voolujuhe karpi 4) tuua karbist välja kaks kaitsetoru, millesse küttemati paigaldamise ajal pannakse: - põrandaandur (lisavarustuses) - mati toiteotsad Küttemati alus olgu puhas ja tasane ning vana betoonpind tuleb kruntida. Enne mati lõplikku kleepimist põranda külge tuleb see laiali laotada ja kontrollida, et matt sobib ja on töökorras. Alles siis liimitakse matt kinni. Sõltuvalt köetavast pinnast paigaldage matt, lõigates võrku vajadusel kääridega. Ärge vigastage küttekaablit! Mingil tingimusel ei tohi kaitsetoru painutada täisnurga alla Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb paigaldada põrandaandur. Andur, mis
Ülespöördega paigaldus Miks on vaja? · Hügieenilisuse · Niiskuskindlus · Lihtsam hooldus Silepõrandekatete paigaldamine Liimine Ülespööretega paigaldus Valmis ülespöörde detailid Vineüülpõrandakatte paigaldamine niiseks ruumis Betoonist aluspõrand Aluspõrand peab olema puhas; kuiv ning tasane. Samuti ei tohi aluspõrandas olla pragusid. Lahtine tolm ning plekid, mis võivad vähendada liimi naket, tuleb põrandalt eemaldada. Kui olemasolev betoonpind on konarlik , tuleb see tasanada, et vältida katte ebaühtllat kulumist. Tasandust tehakse selleks ettenähtud segudega vastavalt tootja ettekirjutustele. Kohtadesse, kus on kõrgendatud nõudmised niiskuskindusele, tuleb niiskustõke paigaldada vastavalt kehtivale ehiturnormidele (näit. otse pinnasele ehitatud betoonist aluspõrandad). Kui kate paigaldatakse betoonist aluspõrandale ilma spetsiaalse niiskustõketa, tuleb kindlasti kontrollida aluspõranda niiskusesialdust
vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon. Kõik algab planeerimisest Kui sauna tulevane asukoht majas on kindlaks määratud, tuleks planeerida ruumide paigutus ja trappide asukohad põrandal. Väiksema eramu sauna puhul, mis koosneb leiliruumist ja pesuruumist ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga. Leiliruumi sattuv võimalik vesi juhitakse põrandakallete abil leiliruumi ukse alt pesuruumi trappi. Sile ja tugev betoonpind sobib hästi saunaruumi põranda aluspinnaks. Sobivad on ka kahekordselt paigaldatud spetsiaalne erikõva põrandakipsplaat või niiskuskindel tsementkiudplaat (nn. Lujaplaat). Kalded korda Põrandakalded tuleb konstrueerida nii, et vesi ei jääks põrandale loikudena seisma, vaid voolaks takistamatult trappi. Põrandal seisev vesi tekitab libastumisohu ning lisaks loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Rusikareegel kallete tegemisel on et kalle peab olema vähemalt 1:100 (1 cm
rulapargis paneb kasutatavad materjalid tõsiselt proovile. Tehakse hüppeid, maandutakse kallakutele ja libistatakse mööda ääri - kõik see kahjustab pidevalt rulaparki. Samuti vihm, jää ja lumi on Eestis suureks rulapargi vaenlaseks. Ilmastiku ja sõitjate koosmõjul muutuvad vineerpargid kiiresti pehmeks või kipuvad roostetama/mädenema. Ka vineerparkide aluseks olev asfalt muutub mõne aastaga karedaks, kuna asfalti pind on väga poorne. Betoonpind aga on sile ning tihe, mistõttu vihm, lumi ega jää seda mõjutada ei suuda. “Õigesti ehitatud” betoonpark kestab aastakümneid ja ei vaja regulaarset hooldust. Sõnapaar “õigesti ehitatud” tähendab siin, et rulapark on ehitatud betoonitööde üldiseid ehitusnorme järgides: 1) Kasutatud on vähemalt C25/30 tüübile vastavat betooni. 2) Betoonikihi paksus on vähemalt 100mm. 3) Betoon on terasega armeeritud.
Kruntvärv sõltub aluspinna liigist ja omadustest. Pinnad katta hallitusvastaste värvidega Värvimata poorbetoon- Poorbetooni välispinna kattematerjali nake, ilmastikukindlus, venivus, veeauru läbilaskvus ja veeimavus peavad vastama teatud nõuetele. Mis tähendab, et kruntida tohib ainult kindlat tüüpi krundiga Kandev, hea nakkega mineraal- või silikaatvärviga kattega pind- ei ole tarvis kruntida,võib kohe uue värvi peale kanda Pragunenud krohvi- ja betoonpind- vastavalt nõuetele parandada ja kruntida Puitpind- puhastada pind ning kruntida ette nähtud vahendiga Värvimata kips- ja valmiskrohvid ehitussegude rühmadest P IV ja PV- Mineraalse settega kaetud kipskrohvid lihvida ja tolmust puhastada, vajadusel kruntida Kipskartongplaadid- ahtliservad tasaseks lihvida. Imavad plaadid kruntida Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Puhastage tolmust ja mustusest Soovitav on enne pinnavärvimist kruntida, töödeldes
Külmumiskindlus jäätub Temperatuurikindlus <60°C Madalaim töötemp. +15°C Prao sildamisvõime >1.5 mm KULU Põrandad: u. 1 kg / m2 (kahekordsel katmisel), Seinad: u. 0,8 kg / m2 (kahekordsel katmisel) TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel TÖÖ- Ruumi ja aluspinna temperatuur +15...25°C TINGIMUSED Aluspinna niiskus < 90% RH KASUTUSJUHIS Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse vajadusel Kestonit TT JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne kasutamist sega veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele Fibergumile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale) ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on Fibergumiga hästi läbi imendunud
Kipskrohvi eelis on kiire kuivamine. Puuduseks on niiskuse kartlik. Tsementkrohv sobib nii sise kui välistöödeks . Eelis- saab kasutada sees ja väljas, on tugev. Puudusi pole 25. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Telliskivi pinnad: 1) Vuugikohad õgvendatakse 2) Niisutatakse 3) Looditakse 4) Paigaldatakse majakad 5) Kantakse kolm krohvi kihti (sisseviske kiht, täite ja viimistlus krohv) Normaalse sina puhul 2.5cm krohvipaksus Betoonpind: 1) Liivapritsiga karestada või teha täkked sisse. Või kinnitada võrk 2) Kõik muud operatsioonid nagu telliskivi pinnal Töövahendid: Liivaprits, haamer, hõõrutid, loodid, kellu, mikser, segukast, telling, krohvihari, rihtlatt, Materjalid: võrgud, kruvid, naelad, krohvisegud, haamrid Tööohutus: vaata ettepoole Kvaliteet: loodiga 26. kips- ja puitkiudplaadi kasutusotstarve Kipsplaat- kuivades siseruumides. Kipsi on kerge kasutada. Kerge töödelda.
Hoone esimese korruse põranda 0punkt asub absoluutkõrgusel 1,12m. Krundil puudub kõrghaljastus. Hoone gabariidid on 31,02 m x 13,02 m. Koos keldrikorrusega on korruseid kokku 3. Katuse tüübiks on lamekatus, kaldega 5°, mis on kaetud 2 kordse SBS-rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on E- Betoonelemendi sandwichpaneelid, mis on välisviimistletud polümeer fassaadikrohviga. Soklipaneelide ja keldriosa sokliosa on välisviimistletud kaitsekihiga betoonpind. Hoone peasissekäik jääb lõunasse, Tallinna mnt jääb hoonest idasse. Hoone projekteeritud tööeaks on klass C normaalkestvad 50a- 100a ET-1 0113-0189 ja ET-1 0113-0108. Ehitis vastab tulepüsivusklassi TP-1 ET-1 0107-0300 nõuetele. SELETUSKIRI 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS 1.1. Hoone üldiseloomustus Hoone koos keldrikorrusega on 3 korruseline, kus keldrikorrus asub telgede 1-4 ja A-B vahel
Projekteeritav hoone asub Lääne-Virumaal Huljas. Ametipindade funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud kinnistu, suurusega 3538, keskele. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandwich-paneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone peauks asetseb lääne-suunas. Hoone tulepüsivusklass on TP1 ning põlemiskoormus vastavalt ET-2 0109-0306 alla 600MJ/m2. Hoone projekteeritud tööeaks on klass D (50a, ET-1 0113-0189). Ehitise kavandatava tööea tagamise eelduseks on: projektijärgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö teostamise nõudeid ning ehitustegevust on nõutekohaselt kontrollitud ja dokumenteeritud.
organiseerimisprojekt. Ametipindade funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud kinnistu, suurusega 3538 m2, keskele. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandvitspaneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone peauks asetseb lääne-suunas. Antud töö käsitleb hoone ehitustöid mullatöödest kuni kasutusloa saamiseni. Betooni tööde kohta tehakse tehnoloogiline kaart Ehitustööde kohta koostatakse koondkalenderplaan. Ehitusplatsi üldplaan on abiks ehitajale ehitustööde planeerimisel. Hoone vaade on näidatud joonisel 1. Joonis 1. Vaade läänepoolt
laotud müüritist imiteeriv pind · Lihvitud mosaiikbetoon lihvmasinaga lihvitakse kuni pinnal on näha kivide struktuur · Klombitud pind · Looduskiviplaatidest pind vormi põhja laotud looduskiviplaatidest tekkiv pind · Värvitud pind värvitud sile või harjaspind. Siseviimistlus: Terashõõrutud pind (terashõõrutiga viimistletud pind) Rullpind Lihvitud pind lihvitud värske betoonpind Vormipind ainult juhul, kui välisviimistlus on harjapind Elementide maksimaalsed mõõdud on tavaliselt pikkus 12m, kõrgus 4,5m paksus 80... 120mm kaal 12 tonni. Et vältida väliskoores mahukahanemisest temperatuuri muutustest ja teistest mõjutustest tulenevate sundjõudude tagajärjel tekkida võivaid pragusid, tuleb üle 6 m pikkused elemente vältida või siis pikemate elementide puhul jagada väliskiht valevuukidega osadeks. Suurplokkseinad