1.Määra teose tegevusaeg e faabula Tegevus toimus aastatel 1827-1859, alates Jakobi päeviku pidamise alustamisest (kuhu ta eelnevatest ja tulevastest sündmustest kirjutab) kuni Jakobi viimase sissekandeni Tallinnas ,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale
2.3 Axel von Nolckeni aeg Gustav Fromhold von Nolckenilt päris Mooste koos Kaagvere ja Lielezere mõisatega tema vanuselt teine poeg, kaardiväeleitnant ja Liivimaa maanõunik parun Axel Gustav von Nolcken. 31. mail 1873. aastal sõlmitud abielust Emilie Elisabeth Alice von Wulfiga sündis kolm poega. Püsivama elukohana eelistas Axel von Nolcken Moostele Kaagveret. Kirgliku jahimehena tuntud Axel von Nolckeni rohkem kui nelikümmend aastat kestnud kirjavahetust Sangaste krahv Friedrich Bergiga läbib jahitemaatika. Kui sõpradel on olnud muid asjaajamisi ning probleeme, püüti nende arutamist ikka ühendada ühiste jahikäikudega. Mõisnike kõrvalt püüdsid salaja jahipidamisega tegeleda ka talupojad. Nõnda võeti 1871. aasta veebruaris Mooste mõisa maalt Ahja jõe äärest kinni Ahja mees Jaan Pedokene, kes seal kaheraudse püssiga keelatud tedrejahti pidas. Meest karistati jahtimise eest 6 rubla suuruse trahviga.
Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper Al gran sole carico d’amore (Suure päikese all, täis armastust ; 1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!). 3. 1960. aastad Traditsiooni ja eksperimentaalsuse õnnestunud sünteesi poolest tuleks esile tõsta Bernd Alois Zimmermanni (1918- 1970) ooperit „Soldatid“ (Die Soldaten; 1965), mida võib pidada 20. sajandi II poole üheks olulisemaks ooperiks, võrreldud oma tähenduselt Bergiga sajandi I poolel. Ooperi aluseks on 18. sajandi lõpupoole kirjaniku Lenzi näidend (1776), mis aga alles 1863. aastal lavale jõudis. Libreto kirjutas helilooja ise. Instrumentaalvormide kasutamine ooperis (Toccata, Ciaconna, Nocturne jms.), integreerib oma dodekafoonilisse teosesse ka tonaalseid elemente, näiteks koraal „Kui ükskord peaksin mina siit ilmast lahkuma“ (Wenn ich einmal soll scheiden) Bachi seades
Juba mõne päeva möödudes, kui ta otsustas näidata oma võimekust ujumises, omandas Erik endale „uue ja ninaka“ tiitli, mis tähendas, et tema kannatas Nõukogu liikmete ja neljandike erilise kiusu all. Loomulikult oleks tahtnud Erik kiusamisele vastata ühe korraliku peksuga, kuid Stjärnsbergist oleks seepärast teda kindlasti välja visatud ning sellega ei saanud poiss riskida. Samal ajal sõbrunes ta oma kehalise kasvatuse õpetaja Tosse Bergiga, kes teda mõistis ja innustas tegelema spordiga. Peatselt sai Erik sõnakuulmatuse tõttu oma esimesed laupäev-pühapäevad, mis olid karistuseks neile, kes ei allunud korrale. Erikule meeldis saada aresti, kuna sel ajal sai ta õppida. Karistustööde ajal lasti aga teha hulganisti füüsilist ja otstarbetut tööd. Ei läinud palju aega mööda kui Erik oli ka „ruutu“ kutsutud. Ruut oli plats köögi taga, kus klaariti arveid. See oli ainuke paik, kus võisid kakelda ka
23. aprillil 1858 sai Mahtra talitaja Hans Tertsius uue seaduse kätte. Kaks päeva hiljem teatasid talupojad valitseja Rosenbergile, et nemad abitegu enam tegema ei pea. Valitseja soovitas siiski oodata mõisniku saabumist. Juuru pastor Berg, kes ümbruskonna vallatalitajatega kohtus, selgitas algul seadust samuti nii, et ilmselt pole abitegu enam vaja teha. Tertsius käis seaduse tekstiga vahepeal linnas tuttava kaupmehe juures ja pidas läbirääkimisi ka pastor Bergiga, kes 18. mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30
Lk 585. 8 Lust K. Tartu 2005. Lk 41 6 võetud küll kokkulepe, et talupojad maksqavad koormisi vastavalt vakuraamatus kehtestatud normile ja korralikud talupojad võivad omada vallasvara, kuid sellel puudus seaduse jõud ja talupoegade majanduslik olukord oli endiselt kehv. Halb oli ka Eestimaa mõisnike majanduslik seis ning seeõttu otsustasid aadlikud eesotsas peamees Jakob Georg von Bergiga, et rüütelkond võiks vastu võtta talupoegade olukorda parandavad seadused, kui keskvalitsus aitab rajada aadlikele krediidikassa, millega saaks finantseerida agraarümberkorraldusi. Aleksander I nõustus selle ideega ja nõnda avaldatigi 1802. aasta suvel uus talurahvaregulatiiv, mis on tuntuks saanud nime "Iggaüks" alla; seda tänu teksti esimesele sõnale selle eestikeelses variandis. 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks..."
SÕDA. Enne sõda 23. aprillil 1858 sai Mahtra talitaja Hans Tertsius uue seaduse kätte. Kaks päeva hiljem teatasid talupojad valitseja Rosenbergile, et nemad abitegu enam tegema ei pea. Valitseja soovitas siiski oodata mõisniku saabumist. Juuru pastor Berg, kes ümbruskonna vallatalitajatega kohtus, selgitas algul seadust samuti nii, et ilmselt pole abitegu enam vaja teha. Tertsius käis seaduse tekstiga vahepeal linnas tuttava kaupmehe juures ja pidas läbirääkimisi ka pastor Bergiga, kes 18. mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30
peresse kuus last, neist viies laps Carl Otto Johannes oli Nobeli preemia laureaadi kirjanik Hermann Hesse isa. Pärast Janette Agnese äkilist surma reisis Carl Hermann Hesse Riiga, kus ta kosis kadunud naise õetütre Lina Mülleri. Nende õnnelik kooselu oli üürike. Lina sünnitas kaks last, kuid suri ise päev peale poeg Carl Hermann Benjamini sündi. 1855. aastal abiellus Carl Hermann Hesse kolmandat korda Cristine Adele von Bergiga, kes oli õpetajanna Saaremaalt. Kolm sündinud last tõid mehe ellu veel palju rõõmu. Adele Hesse oli emaks ka mehe varasematele lastele. 8. novembril. 1896. aastal suri Carl Hermann Hesse kõrges vanuses. Paide Reopalu kalmistul on võimalik austust avaldada kunagisele legendaarsele maakonnaarstile ja tema perekonnaliikmetele. SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3
• „Kõnelaul“ - Schönberg nimetas seda „sprechgesang“ Esimesed kabareed avati 19. saj II poolel Prantsusmaal. Seal oli kõrge kunstiline tase. Lauldi, deklameeriti luuletusi jne. Schönberg oli 20.saj. alguses Berliini kabareedes pianist ja helilooja. (Kahe maailmasõja vahel olidki Berliini kabareed kuulsamad kui Pariisi omad) Frank Wedekind (Väga hea näitekirjanik, kes oli samuti seotud kabareekunstiga. Hiljem sidus teda koostöö A. Bergiga. Tema näidenditel põhines Bergi ooper „Lulu“) Schönbergi „Pierrot lunaire“ on kindlasti mõjutanud kabareekunstist. (Žanri määratlus 21 melodraamat – teksti deklameerimine muusika saatel) Laulja ei saa vabalt teksti deklameerida. Schönberg on ette näinud, et seda vokaalpartiid esitatakse muusikaliselt deklameerides. 9
annaabi.ee 
