muld päikseline Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii ´Harder 5-10 cm mai-juuli Roosad, ilma Parasniiske Poolvarju- Zwerg´ õievarteta line ja päikseline Bergeenia Bergenia ´Bressingham White´ 30-40 cm mai-juuni valged parasniiske Päikseline, poolvarju- line ja varjuline
Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia
.......................................................... 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ........................................................................................................................ 14 Bergeenia (Bergenia) ................................................................................................................ 16 Lursslill (Cimicifuga) ................................................................................................................ 18 Kilpleht (Darmera) ................................................................................................................... 20 Kukekannus (Delphinium) ...........................................................
Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=276&cid=123. 04.08.2013. Heritage perennials. Astilbe simplicifolia 'Sprite'. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/astilbe-simplicifolia-sprite.html. 04.08.2013. Juhani puukool. Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/astilbe_simplicifolia_sprite_lihtlehine_astilbe_sprite.html. 04.08.2013. 1.6 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia) (joon. 11, joon.12) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm, läbimõõt kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: maapealse paksu risoomiga rohttaim. Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar-munajad. On koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla-punaka tooni. On ka talvel rohelised.
Varakevadel saavad särada lumikellukesed, siniliiliad, krookused. Suurte rühmadena istutatuna loovad nad tunde, et varjuaed polegi hämar vaid hoopis valge- hele, kollane või hoopis lillakas- sinine ja lõhnav. Varjuaia kujundamine on lihtsam ja vabam kui teiste aiaosade loomine. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias saame tunda rahu enda ümber. Siin tunneme end kaitstuna. Fotod 21.,22.,23. Värvilised aianurgad. Hosta, bergeenia ja Hosta ja tiarell Lumeroos ,,London Fog" enelas samblas Kokkuvõtteks valik taimede kooslusi, mis pole ainult silmailuks vaid näitab, kuidas läbimõeldud aiaplaan saab töötama enda kasuks. Eraldi kasvades väga elegantsed püsikud, aga koos säravad nad mitmekordselt tugevamatena. Kasutatud materjalid: 1. Kähr,A. ,,Varjutaimed" Tallinn Varrak 2006 2. Widlundh,S
aprillis mais. Kasvamiseks sobib aubrieetale päikeseline kuni poolvarjuline paik. Kõige rikkamalt õitsevad kergel lubjakal, kuid toitaineterikkal mullal, kuid kasvavad rahuldavalt ka tavalisel aiamullal. Võivad aastaid ühel kohal kasvada moodustades järjest suurema padjandi. Talveks on soovitav katta kuuseokstega, sest varakevadine päike võib kahjustada taime igihaljast lehestikku. Kahjustunud osad tuleb kevadel lõikusega eemaldada. Nii võib ka vanu taimi noorendada. 5. Bergeenia Bergeenia tunneb kergesti ära nende nahksete, talvehaljaste lehtede järgi. Need on tugevakasvulised püsikud laiuva jämeda risoomiga. Õied on tavaliselt roosad ja puhkevad kevadel tugevavarrelistes kobarjates õisikutes. Bergeeniatele sobib nii päikesepaiste kui ka vari. Kasvavad ka tavalisel parasniiskel mullal, kuid eelistavad raskemat savikat toitaineterikast mulda. Bergeeniaid kasutatakse tavaliselt vabakujuliste rühmadena murus,
· Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii · Kõrgus 15-25 cm. · Samblataoline padjand. · Õied väikesed,valged, punased, roosad. Õitseb mais juunis. · Päikseline kuni poolvari. · Parasniiske huumusrikas muld. · Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale. · Kevadel päikese eest varjutada. Bergeenia Bergenia Bergeenia Bergenia · Mõned sordid: `Bressingham White` (valgeõieline sort). · Maapinda kattev. Kõrgus 30-40cm. · Punakasroosad õied. Õitseb aprillist maini. · Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld. · Väga vähenõudlik ja vastupidav. Bougarti ogaputk Eryngium bougartii Bougarti ogaputk
o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca o lähis-kirburohi Polygonum affine o talbjas kivirik Saxifraga cuneifolia o varjukivirik Saxifraga umbrosa o väike igihali Vinca minor Turbaaed Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada
..........................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).........................................................................................................9 1.7 Lursslill (Cimicifuga)......................................................................................................10 1.8 Kilpleht (Darmera)..........................................................................................................11 1.9 Kukekannus (Delphinium).............................................................................................
kohevad väikestest kreemvalgetest õitest koosnevad veidi longus õisikud kõrgete lehtedeta varte otsas Õied hilissügisel, kõrged. Istutada üksiktaimena või grupina, õisikud suurepärased lõikelilled Paljundamine varakevadel risoomiga nii, et igal risoomi tükil on üks lehehakastis või kasvupung Külma- ja haiguste kindel, hilised öökülmad võivad lehehakatisi kahjustada, kuid need kasvavad asemele. Sordid puuduvad. Ei vaja toestamist. Südajaleheline bergeenia (Bergenia cordifolia) Siberist, Ida-Aasiat pärinev, madal, kõrgus 20-30 cm, koos õitega 40-50 cm, laiuv jäme risoom Kasvukohaks sobib poolvari ja piisavalt Muld parasniiske kuni märg, rammus ja huumusrikas. Vähenõudlik valguse suhtes, sobib poolvari ja piisavalt niikse kasvukoht. Liiga päikeseline ja vähese niiskusega kasvukohas muutuvad lehed pruunikaks. Liiga kasin valgus muudab lehed heleroheliseks ja õisikud venivad välja.
Õied pisikesed, kreemid, pöörisjas kuni 25 cm pikkuses õisikus, õitsemise lõpus kaardunud. Õievars kuni 150 cm pikk. Õitseb juulis 25-30 päeva. Risoom pindmine, jäme, roomav. • Kasvukoht: parim koht on poolvarjus. Eelistab huumusrikast savikat mulda. Niiskuselembene. Talvitub katteta, kuid kevadised öökülmad kahjustavad noori lehti. Niiskes kasvukohas talub ka eredat päikest, kuid ikkagi on ta klassikaline varjutaim. BERGENIA CORDIFOLIA - SÜDAJALEHINE BERGEENIA • talihaljas lehtdekoratiivne, ilusate roosade tumeda südamikuga õitega püsiktaim. Sobib kasvama puude ja põõsaste ette või vahele, varjukatele peenardele ja vee lähedusse, madalad sordid ka kiviktaimlasse ja nõudesse. Täispäikeses õitseb hästi, kuid lehestik läheb niruks. Eelistab huumuserikast viljakat mulda. CERASTIUM TOMENTOSUM - KARVANE KADAKKAER • Kõrgus 15-20 cm. Kiiresti leviv pinnakattetai m täispäikselisse kasvukohta