1 BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. 1. Heitgaaside koostis.
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaud...
Mida suurem on suvine number (SAE 30, 40, 50 jne), seda viskoossem on õli 100° temperatuuri juures ja seda paremini suudab ta mootorit kaitsta äärmuslikes töötingimustes. Õlide tähistamine Õli kvaliteet · API klassifikatsioon · ACEA klassifikatsioon API API (American Petroleum Institute) klassi tähis koosneb reeglina kahest tähest (näiteks API SL/CF, EC ) · esimene näitab õli tüüpi · teine vastavust kindlale kvaliteedistandardile. Bensiinimootorite õlisid tähistab klassi nimes esimene täht S · SE - kuni 1979 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SF - kuni 1988 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SG - kuni 1993 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) Bensiinimootorite õlisid tähistab klassi nimes esimene täht S · SH - kuni 1996 a. toodetud mootoritele (vananenud standard) · SJ - kuni 2001 a. toodetud mootoritele (kehtiv standard) · SL sobiv 2002 a. ja uuematele mootoritele
Leidumine: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas Kasutusalad: Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Bensiin bensiin on aine, millel puudub keemiline valem. bensiini eraldatakse toornaftast temperatuuri tõstmisel. Kasutatakse bensiinimootorite kütteks ja õlide ning rasvade lahustamiseks. Bensiin on mürgine, ärritav, sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Toluool CH3C6H3(NCO)2 Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3 on kollaks tahke lõhkeaine mille detonatsioonikiirus 7000 m/s. vinge värk igal juhul:) Seda kasutatakse lakkida koostisosasna Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja
API klassifikatsioon Loodud järgmiste organisatsioonide koostöös: · API ( American Petroleum Institute ), · ASTM ( American Society for Testing and Materials ), · SAE. API klassifikatsioon oli aastakümneid mootoriõlide liigituse põhiliseks aluseks. See süsteem baseerub USA turule toodetud bensiini- ja diiselmootorite omadustel ega vasta seepärast täiel määral Euroopa turul kasutatavate mootoritele. Mootoriõlid on jagatud 2 gruppi: 1. Bensiinimootorite õlid - klassid SF, SG, SH, SJ, SL ja SM 2. Diiselmootorite õlid - klassid CC, CD, CE, CF, CG, CH, CI ja CJ Bensiinimootorite õlid SF - madalaim kasutusel olev kategooria, mis sobib vanadele madala forsseerimisastmega bensiinimootoritele ( vl. aasta 1981-1988; tänaseks vananenud ). SG - võrreldes eelmisega paremad pesemisomadused, parem kaitse mootorile ning pikem tööiga. Vastavad enamusele peale 1989.a. toodetud mootoritele; tänaseks vananenud. SH - juurutati 1993.a
a) kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris . Põlemine Põlemine on keemiline reaktsioon millega ühineb süsivesinik õhuhapnikuga. Heitgaas CO- vingugaas HC süsivesinik , põlematta kütus,õli Nox tekib lahja küttesegu põletamisel , millega kaasneb kõrge rõhk ja temperatuur Katlüüsmuundur Katalüsaatoris püütakse puudliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha. Bensiinimootorite puhul kasutatakse kolmiskatalüsaatorit , mille abil neutraliseeritakse vingugaasi(CO) , süsivesinikke (CH) ja lämmastiku oksiide (Nox). Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas (CO2) , lämmastik (N2) ja veeaur (H2O). Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400 C ...800 C ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda=1). EGR Heitgaasitagastusega (Exhaust gas recirculation , EGR) suunatakse osa heitgaasist uuesti põlemiskambrisse
Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis tõestas, et kütus saab süttida ka ilma sädemeta, sama mootor oleks ta ka peaaegu tapnud, kui see plahvatas katsetamisel
M-5z/ 10G1 10 11 - 38 M-4z/ 6B1 5,5 6,5 - 42 M-10G2k 11 11,5 - 15 Mootoriõlide kvaliteedi klassifikatsioonid API klassifikatsioon Loodud järgmiste organisatsioonide koostöös: API ( American Petroleum Institute ), ASTM ( American Society for Testing and Materials ) ja SAE. Mootoriõlid on jagatud 2 gruppi: 1. Bensiinimootorite õlid klassid SF, SG, SH, SJ, SL ja SM 2. Diiselmootorite õlid klassid CC, CD, CE, CF, CG, CH, CI ja CJ Bensiinimootorite õlid SF madalaim kasutusel olev kat., mis sobib vanadele madala forsseerimisastmega bensiinimootoritele ( vl. aasta 1981-1988 ) SG võrreldes eelmisega paremad pesemisomadused, parem kaitse mootorile ning pikem tööiga. Vastavad enamusele peale 1989.a. toodetud mootoritele SH juurutati 1993.a. Piirnäitajad vastavad klassile SG kuid
ACEA klassifikatsioon. API mootoriõlide klassifikatsioon (näiteks API SL/CF, EC) API (American Petroleum Institute) klassi tähis koosneb reeglina kahest tähest, millest esimene näitab õli tüüpi ja teine vastavust kindlale kvaliteedistandardile. Standardeid täiendatakse ja karmistatakse regulaarselt ja klassifikatsiooni teine täht näitabki sisuliselt seda, mis aastatel kehtinud ning millistele kvaliteedinõuetele konkreetne õli vastab. Bensiinimootorite õlisid tähistab klassi nimes esimene täht S. *ACEA (Association des Constructeurs Europeens de l´Automobile - Euroopa autotootjate ühendus) on loonud oma süsteemi mootoriõlide kvaliteedi hindamiseks. ACEAsse kuuluvad: BMW, DAF, Ford of Europe, General Motors Europe, MAN, Mercedes- Benz, Peugeot, Porsche, Renault, Rolls-Royce, Rover, Saab-Scania Volkswagen, Volvo. ACEA klassifikatsioon jagab mootoriõlid kolme rühma: A - bensiinimootoriõlid B - sõiduautode diiselmootoriõlid
et aku pinge ei langeks alla 12,8V), et suurendada mootori koormust. Diiselmootori kübemefiltri ehitus ja tööpõhimõte · Filtri element on keraamiline monoliit, · mis on tehtud kõrge kuumataluvusega ränikarbiidist. See on 50% poorne ja kaetud plaatinapõhise katalüseeriva kattega. · See kate alandab tahma süttimistemperatuuri ja seega tagab tahmaosakeste filtrile head regeneratsiooni omadused. · BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID · Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. · Heitgaaside koostis.
Välisõhk Surveklapi vedru Hõrendusklapi vedru Surveklapp Tihendav seib Hõrendusklapp 7.Kütuselisandi pihusti: Paikneb kütusepaagis ja oma tööpõhimõttelt sarnaneb bensiinimootorite kütusepihustitele: arvutilt saabuva signaali peale pihusti avaneb mingiks kindlaks ajaks, millega määratakse ka pihustatava kütuselisandi kogus. Pihustiga on kokku ehitatud ka rõhuregulaator, mis hoiab pumba poolt antavat rõhku ühtlaselt 3 bar´i. Kütuselisand pumbast Tagasivool Rõhuregulaator
Seda on 65% rohkem, kui suudab peale võtta tavaline eurotreiler. Kaubaaluste maksimaalne kõrgus võib olla 180 cm, mis on üldjuhul kooskõlas hulgi- ja jaemüüjate vajadustega. (Pilt 19.1) Diiselmootorite ja bensiinimootorite mõju keskkonnale on erinev, sest saasteainete sisal- dus heitgaasides on erinev. Diiselmootorid eraldavad rohkem süsihappegaasi, kuid kuna need on kütusesäästlikumad ehk energeetilises mõttes efektiivsemad, siis diiselmootor eraldab bensiini- mootorist keskkonda vähem CO2
annaabi.ee 
