Lääne Euroopas olid tuntumad kloostrireeglid püha Benedictuse omad. Nende reeglite kohaselt oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja dissipliin. Ei tohtinud uhkustada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli lahti öelda isekusest ja loobuda kõigest isiklikust ning alluda kloostriülemale ehk abtile. Kloostrielu ei pidanud olema ülemäära karm. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloosti majapidamises ning end harima ja raamatuid lugema. Benediktiinide kloostrid olidki keskaja algul ühed populaarsemad. Kuid hiljem said nendest hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja siis hakati rohkem rõhku panema palvetamisele ja jumalateenistusele ning munkade töötegemine jäeti soiku. Pärast seda hakkas järjest rohkem juurde tekkima erinevaid ordusid, kes rajasid erinevaid kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid
armastati kupleid. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab kreeka rinsti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu-smaldi. San Vitale kirik Linna tähelepanuväärseim mälestis on San Vitale kompleks, kuhu kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas. Bütsantsi maalikunst Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed.
aasta paiku prefekti ameti koos muu maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja töötegemise jätk, millele vastandus Gregoriuse tugev tahe teenida avalikkust. Gregorius asus mungaellu suure entusiasmiga, asutades oma Sitsiilia maavaldustele kuus kloostrit. Samuti muutis ta kloostriks oma kodu Roomas, kuhu ta ka ise lihtsa mungana elama asus. Selle kloostri patroonikssai apostel Andreas. Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte. KirikuloolaneCesare Baronio ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid Jean Mabillon on veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks. Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol ajal elatud range mungaelu oli tõenäoliselt põhjuseks ka ta tervise nõrgenemisele, mis endast hilisemas elus palju tunda andis. Paavst Benedictus I ordineeris Gregoriuse diakoniks (kardinaldiakon).
Erinevalt Pachomiosest nõudis ta eluaegset kloostritõotust, mis anti katseaja lõppedes. Jumalateenistuse, palvetamise ja meditatsiooni kõrval tegeldi tema kloostrites õppe ja uurimistööga. Basileios rõhutas hingehoiu ja heategevuse tähtsust nii kloostris kui ka väljaspool seda. Benediktiinlaste reegel tähendas lääne kristleskonnale sama, mis Basileios Suure reegel idakirikule. Sellest sai alus hilisemale lääne kloostrikorraldusele. Benediktiinide reegli kohaselt on kloostri uksed avatud kõigile soovijatele nitte ainule väljavalitutele. Seetõttu ei nõuta nii ranget askeesi nagu idas vaid rõhutatakse munkade hoolitsemist üksteise eest, samuti mõistetakse inimlikke nõrkusi. Benediktiinlase juhtlause oli: ,,Palveta ja tee tööd" ( ,,Ora et labora"). Seitsme palvetunni sari algas varahommikul ja kestis kolme tunniste vaheaegadega õhtuni. Öösel tõusti eriliseks palvuseks vigiiliaks. Keskne oli piibli, eriti psalmide, lugemine
Gregorius Suur, esimene paavst benediktlaste seast, kes ühtlasi pani kirja Nursia Benedictuse eluloolised andmed ja tema kohta tekkinud legendid Benediktlaste ordu sai vanimaks mungaorduks Euroopas ja etendas olulist osa hariduse levitamisel. Nagu eespool mainitud, ei jõudnud sellised Lääne-Euroopas laialt levinud ordud nagu benediktiinid, kartusiaanid jt. Eestisse kunagi. Ilmselt ei olnud maa majanduslik kandevõime selleks piisav, et rajada suuremat hulka kloostreid. Ka oli näiteks benediktiinide ordu 13. sajandil, mis olnuks misjoni seisukohalt sobivaim aeg Liivimaale tulekuks, madalseisus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud, nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit või vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne-Euroopas. Mendikantide populaarsus väga erinevatest
parunessiks." D'Artagnan süüdistas Charlotte Constance Bonacieuxi mürgitamises, enda tapimis katsetes ja õhutamises krahv de Wardesi tapma. Parun mõistis mileedi Buckinghami hetsogi tapmises, krahv Winteri venna mürgitamises süüdi. Athos süüdistas naist petmises. Punase mantliga mees jutustas, kuidas on tema parunessiga seotud. "See noor neiu oli kunagi noor tütarlaps, niisama kaunis kui praegu. Ta oli nunnaks Templemari benediktiinide k.loostris. Kloostri kirikus pidas jumalateenistusi noor heasüdamlik ja usklik preester. Nunn otsustas ta võrgutada, ja see tal õnnestuski -- ta oleks võrgutanud isegi pühaku...Kaheksa päeva hiljem oli ta võrgutanud vangivalvuri poja ja põgenes. Noor preester mõisteti kümneks aastaks raudu ja häbimärgistamisele. Mina olin Lille'I linna timukas, nagu see naine ütles. Ma olin sunnitud süüdlast häbimärgistama. Süüdlane, mu härrad, oli mu vend!
Vulgata. Vanem Edda-kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. /12-13 saj/ 22 Kes oli Püha Benedictus, millal ta elas ning milline oli selle mehe panus katoliku kiriku usutegevusse? Euroopa esimese kloostri rajas Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino mäele; Benedictus kehtestas ka esimesed kloostrielu reeglid ja lõi esimese mungaordu - benediktlaste e. benediktiinide ordu 23.Nimeta mungaordusid . Benediktlaste ordu , tsistertslaste ordu ,Frantsisklaste ordu,Dominiiklaste ordu ,Augustiinlaste ordu. 24.Too välja kaks põhjust, miks tekkisid kerjusmungaordud. Vanad mungaordud asusid tavaliselt maal ning olid taganenud varakristlikust vaesusenõudest. taastekkinud linnades oodati kloostritelt suuremat seotust ilmaliku eluga 25.Mis oli investituuritüli peamiseks põhjuseks?
Nii tekkisid välismaailmast eraldatud nn. “suletud kohad” e. kloostrid (lad. claustrum). Klooster oli munkluse organisatsiooniline põhivorm. Kloostriks nimetati ka munkade ja nunnade ühiselureegleile vastavat kinnist hoonetekompleksi. Munklus, mis sai alguse Egiptusest, toodi Euroopasse V saj. hakul, algul Provence’I ning pärast Patricku ja ta jüngrite misjonit Iirimaale (V saj. II p.) Püha Benedictus Nursiast andis oma Monte Casino munkade reegli (u. 525) ja benediktiinide reegel muutus peagi üldiseks. Benediktlaste põhiline eesmärk on jumala teenimine palvetamise ja liturgiaga. Nende elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Selle eeltingimuseks on suletus ja majanduslik sõltumatus. Mungaks või nunnaks saamisele eelnes noviitsi aeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediktlane on ka jumala sõdur, keda juhatab kloostri abt. Kloostrit juhtis abt või prior (nunnakloostrit abtiss või prioriss). 11. saj
Sakramentide järgi vahendab jumala armu kirik. Sakramendid olid: ristimine, armulaud, pihtimine, abielu, leeritamine, ordinatsioon ja viimne võidmine. Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest. Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid. Kloostritest said uued majapidamis- ja kultuurikeskused. Uued ordud loodi lähtuvalt Benedictuse põhimõtetest, kuna tootva töö osakaal oli kadunud. Võimsamaks benediktiini kloostriks sai Cluny. 12. saj-l tekkis Tsitertslaste ordu Citeaux' kloostri järgi. Tsistertslaste siht oli pöörduda apostelliku lihtsuse juurde ning vähendasid talupoegade abi tööde tegemisel. Kloostreid rajati tsivilisatsioonist eemale ning elati kasinat elu.
Konklaav -- kardinalide kogu, kes ka paavsti valib. Lk. 86 Marcus Valerius Martialis (43--104) -- rooma luuletaja, satiiriliste epigrammide autor. 500 Lk. 88 Burington, John (1743--1827) -- inglise ajaloolane, keskaja uurija. Lk. 93 Despréaux -- Boileau-Despréaux, Nicolás (1636--1711) -- prantsuse kriitik ning luuletaja. Lk. 94 ... raudkahvli pöörast klõbinat... -- Ilmne anakronism, sest kahvel oli veel XVI sajandil haruldane luksusese. Lk. 99 Dom -- vaimulike, eriti benediktiinide (vanim läänemaine mungaordu) kõnetusnimi. Cicero «Kohustused» -- kolmest raamatust koosnev moraalifilosoofiline traktaat, pühendatud autori pojale Mar-cusele. «See on ladina keele sõna ja tähendab päikest.» -- Tegelikult on Phoebus (= Foibos) kreekakeelne sõna ning tähendab «särav». Kreeka mütoloogias oli Foibos üks . Apolloni lisanimesid. Lk. 100 Mikromegas -- (kreeka k. väike-suur) Voltaire'i samanimelise jutustuse hiiust peategelane. Lk
«Oo halastust! Halastust! Andestage!» hüüdis põlatu põlvili langedes. Tundmatu ootas, kuni valitses jälle vaikus. «Ma ütlesin teile õigust, ta tundis mu ära!» kõneles mees. «Jah, ma olen Lille'i linna timukas ja raa jutustan teile oma loo.» Kõikide pilgud olid suunatud mehele, kelle sõnu oodati äreva kartusega. «See noor naine oli kunagi noor tütarlaps, niisama kaunis kui praegugi. Ta oli nunnaks Templemari benediktiinide kloostris. Kloostri kirikus pidas jumalateenistusi noor heasüdamlik ja usklik preester. Nunn otsustas ta võrgutada, ja see tal õnnestuski -- ta oleks võrgutanud isegi pühaku. Nende mõlemate vanded olid pühad, tühistamatud. Nendevaheline ühendus ei saanud kesta kaua ilma neid mõlemaid hukutamata. Ta veenis preestrit lahkuma sellest maakohast. Kuid selleks, et lahkuda, põgeneda koos, asuda mõnda teise Prantsusmaa ossa, kus nad saaksid tundmatutena elada rahus, selleks oli vaja raha
annaabi.ee 
