Gallia Cisalpina oli Põhja-Itaalias ja Gallia Transalpina tänapäeva Prantsusmaa territooriumil. Gallia Cisalpina alistasid roomlased teisel sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosas asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 5851 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia kolmeks osaks: Akvitaania (Aquintia) lõunas Gallia Lugdunensis keskel Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). Viiendal sajandil vallutasid Gallia germaanlased. 3 Gallia haldusjaotus aastal 58 Kõnelemiskohad ja -viis 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Sveitsis,
eeskujuks sellepärast, et tema ei kohkunud ühestki tagasilöögist. · Roald Amundseni elust ja reisidest. Roald Amundsen sündis Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras 1872. aastal 16. juulil. Ta pärines merekaptenite perekonnast ning ta oli tugeva kehaehitusega poisslaps, keda juba siis kutsusid meri ja jäised alad. 15. Aastaselt otsustas ta loobuda meditsiiniõpingutest ja veetis siis 9 aastat sõjaväes. Esimest korda maabus ta Antarktikal Belgica ekspeditsiooniga. Aastatel 1903-1906 läbis ta esimese inimesene Loodeväila laevaga nimega Gjoa. Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram, et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab
Kuna Roald unistas polaaruurija elust karastas ta oma nõrka tervist sellega, et magas lahtise akna all ja käis koos venna Leoniga eluohtliku talveretkel Hardangervidda mägiplatool. Pärast ema surma lahkus Roald ülikooli arstiteaduskonnast (aastal 1892) ja alustas elu merel, olles paljudel laevadel madrus ja tüürimees. Siis kui Roald töötas hülgepüügilaeval oli tal seal hea võimalus tutvuda Arktika oludega. Esimese tüürimehe ja ekspeditsiooniülema asetäitjana sai Roald Belgica jäätriivil palju kasulikke õpetunde, nagu näiteks, kuidas vältida skorbuuti toitudes mereloomade värske lihaga. Aastatel 1903–1906 läbis Roald hülgepüügilaeval Gjǿa ajaloo oma esimest õnnestunud Loodeväila-ekspeditsiooni (idast läände) ja määras kindlaks põhjapoolse magnetpooluse tolleaegse asukoha. Ta saavutas sellega laialdase tuntuse. Antud ekspeditsioon oli õnnestunud sellepärast, et Amundsen tegi põhjalikku ettevalmistustööd. Roald uuris eelmiste
Põhja-Ameerikale. 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas. Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid. Muljetavaldav on ka fakt, et jalgrattateid leidub riigis 15 000 km pikkuses. Ajalugu: Reini jõest lõunapool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Ajal, mil Karl V oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, olid Madalmaad tema võimu all ja jagunesid 17 provintsiks. 1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakseHollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed
3 ekspeditsiooni tulemusena. Loodeväila esmakordse läbimisega endale nime teinud Amundsen oligi pikalt plaaninud retke põhjanabale. Tema soov oli lasta laev jäässe külmuda ning hoovuse toel üle põhjanaba triivida, vajadusel puudujääva osa koertega maha sõites. Kuid 1909. aasta septembris levis üle maailma kulutulena sõnum: ameeriklane Robert Peary jõudis aprillis esimese inimesena põhjanabale. RV Belgica jäätunud jää sisse Otsus minna Antarktikasse Ta mõistis ka, et nüüd kui rekordi püüdmise lootus oli kadunud, on sellisele ekspeditsioonile palju raskem toetust leida. Seepärast otsustab ta Peary saavutusest teada saades pöörata pilgu põhja asemel hoopis lõunasse. Lõunanaba vallutaja au annaks talle vabad käed ning vajalikud vahendid viia ellu mis tahes soovitud uurimisretk, arutleb ta. Ent vastupidiselt Scottile, kes oli lõunanaba-retke nimel teinud tööd juba kümmekond
Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Hetkel on kuninga Philippe I. Belgia lipp ja vapp 4 1.1 Ajalugu Reini jõest lõunas asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud.14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).Maa-ala vallutasid ja ühendasid Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal. 16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit.
Religioon: katoliiklus 75% elanikkonnast Raha: euro (1 = 40.3399 BEF) Tööpuudus: Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 60,3 %. Tööpuudus on suurem Valloonias, väiksem Flandrias. SKT elaniku kohta: 28 900 Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 5 AJALUGU Nüüdse Belgia alam mida asustasid keltide hulka kuuluvad belgid, vallutas 57-51 e. Kr. Julius Caesar, moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres)
piisavalt põhjust, et taotleda senatil lasta olukord lahendada kaubavahetus gallialastega oleks vastasel juhul häiritud olnud. Caesar sundis helveedid kodumaale tagasi minema, edaspidi rahustas häädulased, arvernid ja seekvanid ning andis Ariovistusele löögi, nõnda et germaanlased läksid Reini taha tagasi. 58. aastal jättis ta sõjaväe talvituma ning läks tagasi Rooma. Seal kuulis ta, et Belgi hõimud olid samuti väikest vastuhakku organiseerimas. Marsiti Belgica territooriumile, et alustada selle vallutamist. Kolmes lahingus saadi lüüa, mõisteti, et roomlastega on lauskmaal ohtlik võidelda, kuna seal olid roomlased paremad. Mõistlikum oli geriljasõda partisanidena siit-sealt rünnata. 57. aastal ründas Caesar Armoricat praegusel Bretagne'i poolsaarel. Seal toimus esimene merelahing, mida on roomlased kirjeldanud. Roomlased võitsid, kuna nende galeerid olid tugevamad kui gallialaste purjekad
seisukohalt "sealpool Alpe asetsev" Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia 3 osaks: 1. Akvitaania (Aquintia) lõunas 2. Gallia Lugdunensis keskel 3. Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). 5. sajandil vallutasid Gallia germaanlased. Hellenid- muistseid kreeklased.. Vanaajal oli Kreekamaa nimetuseks Hellas. (Kõiv, M. 1994) 5. sajandist eKr eristati selle nimetusega kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest). (http://et.wikipedia.org/wiki). Nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite jaoks arusaamatuna põrinana. (bar-bar). (Kõiv, M. 1994)
Madalmaade arengutaset näitas tema osakaal Hispaania Habsburgide tuludest: Madalmaadest laekus Hispaania riigikassasse kaks miljonit kuldnat aastas, samal ajal kui Itaaliast laekus miljon ning Hispaaniast ja tema asumaadest vaid pool miljonit kuldnat. Vabadusvõitlus Hispaania ülemvõimu vastu Reformatsiooni käigus jõudsid Madalmaadesse just selle radikaalsemad voolud: anabaptistid, hiljem ka kalvinistid. 1561. aastal sõnastas Guy de Bray Madalmaade kalvinistide usutunnistuse Confessio Belgica. Katoliku usk jäi aga ka edaspidi Madalmaades olulisele kohale. Ka mitte reformatsiooni suurima ulatuse perioodil ei ületanud kalvinistide osakaal isegi põhjaprovintsides enamat kui 55% elanikkonnast. Felipe II seadis sihiks integreerida Madalmaad tihedamini Hispaaniaga. Ühelt poolt oli see seotud absolutistlike tendentsidega: Madalmaades oli seisulik omavalitsus märksa tugevam kui Hispaania teistes valdustes. Habsburgide kulukad sõjad nõusid maksukoorma suurendamist, mis
annaabi.ee 
