ja neile väga meeldis see, aga nad ei teadnud, et see oli välja mõeldis. 11. Argo Riistan'i kaasus Eesti meedias - mis selle sisuks oli? Eesti ajalehtedes paljude maailmakuulsustega intervjuusid teinud Argo Riistan osutus petturiks ning tunnistas üles, et paljud tema usutlused on väljamõeldised. Postimehes ja Eesti Ekspressis on ilmunud Riistani sulest intervjuud Milan Kundera, Martin Amise, Alex Garlandi, Ian McEwani, Jean Baudrillardi, Richard Rorty, Tom Stoppardi, Milos Formani ning teistega.
Nad tekitavad selleks vajaduse. Inimesed on masinate paljunemisteenistuses, nagu putukad taimede omas. Umberto Eco rääkis kahest televisioonivormist: 1. paleotelevisioon: rääkis maailmast väljaspool ennast (või vähemalt teeskles seda). 2. neotelevisioon: räägib iseendast, ei vahenda maailma Eco kirjeldas hüperreaalsust näiteks Disneyland'i abil: tehnika pakub meile rohkem kui pärisloodus. Tehnika seega pürgib loodusest, ehk algsest tõelisusest, tõelisemaks. Baudrillardi arvates on tänapäeva ühiskond "koopia" maailm: koopiad millestki, mida päriselt olemas ei ole. Näiteks: pedantne aiandus (loodus hüperreaalsena), retuseeritud ajakirjade kaanepildid, olemata elu ehk nt kuulsuste väljamõeldud persoon, hoonete või mööbliesemete muutmine "kulunuks". Nõukogude Liit- vangla USA- Disneyland Zizek Tüüpiline on kujutlus heast saarest. Suur Teine võib olla eksiteel, aga meil on kujutlus sellest, et tal on põhimõttelislt õigus
Me määratleme ühiskonnas selle kaudu, mida Suur Teine meilt ootab. Tähis zizeki teoorias: Suure Teise tajumine on tänapäeva ühiskonnas kadumas. Nüüd toimib ühiskond veidi teise süsteemi järgi. Suur teine määrab ära identiteedi ja positsiooni ühisk interpellatsioon. Vandenõuteooria. Ta toob kergenduse, et keegi teab, kuhu asi läheb, et kõik on kontrolli all. Jean Baudrillard (1929-2007) pants filos, fotograaf. Post-strukturalism. Baudrillardi väide on, et tsentrit eemaldades ei jõuaks me tänapäeval vahetusse kontakti reaalse maailmaga, vaid sünniks midagi muud. Me ei saa enam sellisel viisil maailma muuta (nt. berliini müür). Keskne eeldus: inimesed ei tooda selles maailmas enam asju ja esemeid nagu marksistlikus ühikosnnas, vaid me toodame informatsiooni. Tootmise valda kuulub kõik koos inimese psüühilise sfääriga.
ka meediaühiskonna ideed, mille põhiliseks märksõnaks on mediatiseeritus. Meediaühiskond ei ole seotud konkreetsete tehnoloogiate arenguga, vaid on mõeldud ennekõike näitama, kui oluliseks meedia on muutunud 21. sajandi inimesele ning kuivõrd meie endi kogemus ennekõike vahendatud. Sarnase, kuigi märkimisväärselt kriitilises vormis räägib mediatiseeritusest Baudrillard, kelle simulaakrumite idee üritab juhtida kriitilist tähelepanu ühiskonnas toimuvatele nn lavastustele. Baudrillardi väitel on meediaühiskonna reaalsus asendatud pildilise simulatsiooniga. Seoses infotehnoloogiate arenguga on käibele ka küberühiskonna ja küberruumi mõisted, mis omavahel suuresti ristuvad. Mõlemate lähtekoht on populaarkultuuris. Küberruumi termini puhul viidatakse kahele autorile: ulmekirjanik William Gibsonile, kes 1980ndatel aastatel kasutas märksõna esimest korda oma ulmeraamatus. Gibsoni küberruum oli koht, kuhu sai arvuti kaudu siseneda kehata teadvus
pekstud, istutatud puud murtud, seinad soditud. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea – loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida lahendusi ja teha valikuid. 24 Tänapäeva maailm Postmodernistlik sotsiaalfilosoofia on vaid paar aastakümmet vana, bestselleriteks kujunenud (Baumanni, Becki, Baudrillardi ja teiste) teosed ilmusid alles 1990. aastatel. Seetõttu on täna vara öelda, mis nende seisukohtadest läheb sotsioloogia kullafondi sarnaselt Marxi, Weberi või Belli teooriatele. Kindlasti ei saa nõustuda kõigega, mida postmodernistid väidavad. Kuid sama suure tõenäosusega võib aduda, et postmodernism avaldub ka Eesti ühiskonna igapäevaelus. 25 Tänapäeva maailm Kokkuvõte
Ehk siis - iga pole üldse oluline. Küsimus on muidugi selles, kui palju noored saavad ikkagi tööstuse ja turu poolt reguleeritus ise kaasa rääkida? Suurfirmade toodangu kõrval ei tundu olevat palju ruumi. d. Valikute kultuur ja koht ekraanil Kui noortekultuuri mõisteti ajalooliselt kui näitavaid (spectacular), kuid tänapäeva noored ei tee endast enam näitemängu, spektaaklit, ja suhestuvad maailmaga, mis ise on üks suur näitemäng (Baudrillardi mõju). Noored defineerivad kultuuri vahendajate ja kultuuri vaatajaskonda. Nooruslikkust märgibki teatud käitumine vaatajaskonnana, nooruslikkkus otähendabki olla vaataja. Meedia on nii oluline noorte sotsiaalses ja ideoloogilisles formatsioonis. Mikromeedia flaierid, klubinimekirjad mille abil tuuakse rahvas kokku, nisimeedia nagu muusikaajakirjanudus loob ja muudab noorteliikumisi. Vale on lähenemine, et subkultuurid ei saa alguse kuskilt mujalt, kus nad pärast
kommunikatsiooniekstaasi. Obscene, obstsöönsus - rõvedus. Me kuulume selle vaatumängu sisse, me ei saa seda eemalt vaadata. Ob scene- scene viitab esimese astme simulaakrumile. Taktiilne - puudutus. Tehnoloogia puudutab vahetult meie kehasid, me saame seda endaga kaasas kanda. Spektakulaaroptiline - kuidas nägemismeel töötab, määratleb distantsi. Situatsionism - paljastati situatsiooni, näidata kuidas ühiskonna vaatemäng toimib. Demüstifikatsioon. Väga paljud Baudrillardi ideed on välja toodud filmis Matrix, kuid B arvates on see film, mõtetu, sest sa ei saa paljastada seda tõde niiviisi. Inimeste maailm vajab pidevalt viidet reaalsusele. Disneylandi tajutakse kui reaalsusest põgenemine, kuid tegeliklt kogu Ameerika ongi disneyland. See ongi näide hüpperreaalsusest. See mida me reaalseks peame on muutunud. Ricoeur - kahtluse hermeneutika- kahelge selles, mida sa näed. Välisilme varjus peab olema loomus.
Itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik. Keskaegse esteetika spetsialist. Esteetilise probleem Thomas Aquinasel 1956 doktoriväitekiri, vaatles keskaja esteetikat kui kosmilise korra filosoofiat ja nägi seal lääne-Euroopa ratsionalismi algeid, hierarhiseerivat. Avatud teos 1962 (The Open Work 1989) Puuduv struktuur (1968) Traktaat üldsemiootikast 1975 (A Theory of Semiotics 1977) Semiootika ja keelefilosoofia 1984 Reisid hüperreaalsusesse 1987 nimiessee ilmus enne1976 Baudrillardi Simulaakrumid ja simulatsioon (1981) Interpretatsiooni piirid 1990 (Interpretation and Overinterpretation 1992) Täiusliku keele otsing 1995 Kant ja nokkloom 1997 Visuaalsemiootika ("Puuduv struktuur" ja "Kant ja nokkloom"). Ikooniline märk mitte ainult ei oma mingeid ühiseid omadusi oma objektiga, vaid on ka täiesti suvaline, konventsionaalne ja motiveerimatu. Jutt ei ole mitte objekti omaduste taasesitus, vaid vastuvõtu spetsiifikast, st mõttelisest representatsioonist
o Facebook, telefon, MSN, jpt. o Privaatsus pole enam midagi, kuhu inimene saab põgeneda. · Baudrillard: Obscene o Obsöönsus, viitab rõvedusele, privaatsuse kadumisele, meedia upudab ja puudutab kõike. o Kommunikatsiooni ekstaas. o Mingisugust infovahetust reaalselt ei toimu vaid meedia roll on olla inimesele võimalikult lähedal. o Lühidalt Baudrillardi loogikast. Hüperreaalsus on tulnud reaalsuse samele. Reaalsus on see, mis on lakanud olemusele. Moodsa ajastul kõik põhineb informatsioonile, see on muutnud inimese võimalust maailmas eksteerida. Jameson · Räägib kuidas modernismi kadumine toimub. · Ta ei uuri masinavärke vaid uurib inimese keelekasutust ja inimese mõtlemist postmodernsel ajastul. · Mõiste mida on Jameson kasutanud ja mis kajab vastu Baudrillardile on ,,tundejõu
" Aeg on otsa saanud (Paul Virilio). KRIITIKA: Küsimus on muidugi selles, kui palju noored saavad ikkagi tööstuse ja turu poolt reguleeritus ise kaasa rääkida? Suurfirmade toodangu kõrval ei tundu olevat palju ruumi. d. Valikute kultuur ja koht ekraanil Kui noortekultuuri mõisteti ajalooliselt kui näitavaid (spectacular), kuid tänapäeva noored ei tee endast enam näitemängu, spektaaklit, ja suhestuvad maailmaga, mis ise on üks suur näitemäng (Baudrillardi mõju). Noored defineerivad kultuuri vahendajate ja kultuuri vaatajaskonda. Nooruslikkust märgibki teatud käitumine vaatajaskonnana, nooruslikkkus otähendabki olla vaataja. Uusmeedia. Raamat, kust ma seda lugesin anti välja 1996 - VCR oli kõva sõna. ,,Meedia on nii oluline noorte sotsiaalses ja ideoloogilisles formatsioonis. Mikromeedia flaierid, klubinimekirjad mille abil tuuakse rahvas kokku, nisimeedia nagu muusikaajakirjanudus loob ja muudab noorteliikumisi
annaabi.ee 
