Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus *Aja lend, *Koit ja Hämarik 2)Portreed: * J. Köleri büst
värav (hiljem Pimevärav). Tänaseni on bastionidest paremini säilinud just jõepoolses küljes asuvad bastionid Pax (tegelikult siis Wrangel), Victoria ja Honor, lisaks Vestervalli tänava lõpuosas asuv Gloria bastion, linnuse edelanurka jääv Fortuna bastion ning Peetri platsi lähedusse jääv Triumph'i bastioni lõunapoolne sein. Bastionit Fama pole säilinud, ehkki hoolikas vaatleja võib märgata linnamaastikus viiteid sellele kadunud bastionile. Honori, Victoria ja Gloria bastionide välisseintel on ka täna näha sissekäike kasemattidesse. Need on praegu varisemisohtlikud. ...kuni tänase päevani Ehkki rootslased Põhjasõja esimeses kokkupõrkes 1700. aastal Narva lähistel venelasi võitsid, ei piisanud sellest sõja võitmiseks. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist
Monumendi kalle mõjub visuaalselt emotsionaalselt ja peaks meenutama ka hukkunud laeva viimaseid hetki. - Kivikangur, mis ümbritseb monumenti, seob kivialust harmooniliselt ümbrusega ning annaks inimestele kella helistamise kõrval võimaluse tuua ise kivi kangrusse ja seeläbi suhelda monumendiga. Tallinna Paksu Margareeta juures asuv mälestusmärk ,,Katkenud Liin" Mälestusmärk ,,Katkenud Liin''on püstitatud Tallinnas Suure Rannavärava bastionile, avati 1996. aastal. Mälestusmärgi autorid on, skulptor Villu Jaanisoo ja arhitekt Jorma Mukala. "Katkenud liin" on pooleli jäänud teekond. Graniitalusele toetub metallist katkestatud tala. Kolme meetri kõrgusesse graniitplaati on raiutud 852 katastroofis hukkunu nimed. Pärnu ranna Muuli mälestusmärk Mälestusmärk avati 28. Septembril 1997 aastal. Autor Mati Karmin. Mälestusmärk asub Pärnu jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, kust avaneb
kujutised loomadest ja inimestest. Linna üldilme on terviklik ja iga skulptuur on väga omapärane. Tallinnas on hakatud alles viimasel aastakümnel püstitama värskemaid, huvitavamaid skulptuure nagu näiteks Vabadussõja Võidusammas. Mereäärses linnas leidub palju monumente laevadele. Kõigile tuntud on Rusalka monument Pirital, kuid veel üks ajalooline sündmus Eesti ajaloos on vajanud mälestamist. Selleks on 1994 aasta sügisel toimunud laevahukk. Tallinnas, Suure Rannavärava bastionile on püstitatud mälestumärk ,,Katkenud liin", meenutamaks traagilist parvlaev Estonia hukku. Monument on pühendatud hukkunutele, kes viibisid m/s Estonial, mis uppus 1994. aasta 28. septembri tormisel ööl teel Tallinnast Stockholmi. ,,Katkenud liin" tähistab poolelijäänud teekonda. Graniitalusele toetub metallist katkenud tala. Kolme meetri kõrgusesse graniitplaati on raiutud 852 katatroofis hukkunu nimed. Nende kodu oli
valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani
ülikooli valdusse ning sinna rajati istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikum, peatselt ka ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas - praegune
ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani
Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. TÄISFIGUURID Kõige suurem osa tema kunstist olid portreed( loomingu põhiosa) PORTREED-> EESTI KULTUURITEGELASTE PORTREED Ta jäi kodumaad ainult külastama, elas välismaal. 17.a. elas Itaalias, Rooma lähedal, omas oma isiklikku ateljeed Rooma lähistel. PORTREEBÜST- rinnakujud
See toimus 29. Juuni 1980. Eestlased tuntsid huvi laeva vastu aastal 1992. Eestlaste käes ei jõudnud laev kaua olla, sest aastal 1992 sõitis laev Tallinnast-Stockholmi, kuid teepeal laev uppus. Pardal oli pea 1000 reisjat, millest 137 inimest päästeti. Rannamägi oli algselt kaitse rajatis. Ehitus plane võis leida juba 17. Saj. Kaitserajatis rajati Rootsi kõigi kindluste ülema ja Eesti komandöri koostöös, mille jõustas kuningas Karl XI. 1948 a. rajati bastionile Nõukogude armeele kuuluv Madruste klubi lõbustuspark ja suveteatri hoone. Asutus oli populaarne kuni 1972. aastani kuni toodi Lauluväljakule tsehhidele kuuluv lõbustuspark. 10 KASUTATUD KIRJANDUS INTERNETI KIRJANDUS [1] Rannamäe park, loetud: http://et.wikipedia.org/wiki/Rannamägi ,12.12.12 [2]Lõbustuspark ja suveteater, loetud: http://et.wikipedia.org/wiki/Rannamägi,12.12.12 [3]Estonia, loetud: http://et.wikipedia
Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. Suurtükid paiknesid laskeavades. Nende kergemaks käsitsemiseks tehti algselt laskeavade põrandad astmelised. Korrustel paiknesid kaminad, kust sai süüdet suurtükkidele ja mille paistel sõjamehed võisid end soojendada. Suuresti muutsid Kiek in de Köki ilmet 16. ja 17. sajandil toimunud ümberehitused. Ingeri bastioni rajamisega torni lõunapoolsele küljele jäid kaks alumist korrust bastioni murdkeha sisse. Pääsuks bastionile raiuti kolmanda korruse lõunaseina endise laskeava kohale uus uks. Ehitati ümber trepistik. Neli ülemist korrust kohandati suurtükkidele, mis asetsesid rataslafettidel. Seetõttu lammutati enamiku laskeavade astmelised põrandad ja asendati tasastega. Rida laskeavade suudmeid muudeti parema tulistamisraadiuse saavutamiseks lehtrikujuliseks. Laskekambrite kohale ehitati püssirohusuitsu äratõmbekanalid. Muutus ka kuuenda korruse ilme
Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Tartu, mis oli seotud ka ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes ka Raadi mõis. Tallinnas edendasid kultuurielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Hoogustus ka seltsiliikumine, mis hõlmas nii laulukoore, teadusseltse, üliõpilaskorporatsioone, klubisid jne. Arhitektuuris valitses klassitsism, mis avaldus peamiselt mõisaarhitektuuris. Tallinn kustutati ka kindluse nimekirjast ja mitmele bastionile rajati park. Alguse sai ka estofiilide liikumine, baltisakslased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Ülikooli seati ametisse ka eesti keele lektor. Selle liikumisega liitusid ka Kreutzwald, Faehlmann, kellest viimane oli hiljem ka ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann lõi ka 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsi. 1842. loodi Tallinnas ka Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja ka ,,Kalevipoeg". 11. Majandus 19. saj 19
«Nüüd, mu kallis Athos, olge nii kena ja ütelge, kuhu me läheme?» küsis ta. «Te näete ju, et läheme bastioni,» vastas Athos. «Ja mis me seal tegema hakkame?» «Läheme einetama, nagu te teate.» «Aga miks me ei teinud seda Parpaillot' juures?» «Sellepärast, et meil on vaja rääkida väga tähtsatest asjadest ja selles kõrtsis polnud võimalik viit minutitki vestelda nende tüütute tõttu, kes tulevad, lähevad, teretavad, kõnetavad. Siin,» jätkas Athos, näidates bastionile, «ei tulda meid vähemalt segama.» «Mulle näib,» ütles d'Artagnan ettevaatusega, mis oli tema juures nii loomulikus kooskõlas äärmise julgusega, «mulle näib, et me oleksime võinud leida mõne kõrvalise koha mere ääres luidete vahel.» «Kus oleks nähtud meid nelja koos jutlemas ja veerand tunni jooksul oleks kardinal oma spioonide kaudu teada saanud, et pidasime nõu.» 478 «Jah, Athosel on õigus,» ütles Aramis. «Animadver-tuntur in desertis.»
annaabi.ee 
